|
SS-i allüksused
Tekst: Jüri
Kotšinev
SS-i abiüksuste
naispere
SS-i struktuursetes
allüksustes teenisid Kolmanda Reichi aegadel mitte ainult
mehed, vaid ka tublid saksa naised. Põhiliselt olid nad
kontoriteenistuses SS-i struktuurides ning kuulusid SS-Assistent
struktuuri (SS abiüksustesse). Nende vormirõivastus
koosnes hallikassinisest pluusist, mida kanti musta värvi
kitsa lipsuga. Lipsu külge oli sõlmest paar sentimeetrit
allapoole kinnitatud hõbekotkas. Edasi koosnes vorm hallikassinisest
seelikust, mis ulatus mõni sentimeeter allapoole põlve,
ja kolme nööbiga üherealisest jakist. Jaki paremal
õlal oli kuldne akselbant (õlapael). Sukad olid
musta värvi ning sama värvi olid ka laia kontsaga mustad
nahkkingad. Peas kandsid SS abiüksuste naised hallikassinist
pilotkat, millele oli kinnitatud SS-i hõbekotkas. Samasugune
SS-i kotkas oli jaki paremal pool rinnal. Käes kanti mustast
nahast kindaid.
SS-i eriotstarbelised
allüksused
1939. aasta Poola sõjakäigu
eel moodustatud SS-i eriüksuste arv suurenes 1939. aastast
1941. aastani olulisel määral. Moodustati suisa uusi
allüksusi ning algne nimetus SS Verfügungstruppe muudeti
1941. aasta aprillis Waffen-SS-iks. Mundrivärviks sai Waffen-SS
üksustes välimundri hall. SS ohvitseride sinelid alates
Oberführeri auastmest olid halli värvi hõbehalli
voodriga. Mundrid olid neis üksustes üldsõjaväe
mundrilõikelised, mundrikuued tumerohelist värvi kraega.
Krael kanti SS eraldusmärke, kus polnud määratud
ainult auaste, vaid ka erivägede sümbolid.
Eriline varustus
erilistele meestele
SS-i rindeüksuste
motoriseeritud jalaväe ja tankivägede isikkoosseis kandis
erilist tankiväevormi, mis oli alati musta värvi. Selle
vormi lõige oli välja töötatud juba 1938.
aastal. SS üksused, kes teenisid Lõuna-Euroopas, olid
võrdsustatud troopikaüksustega. Kuigi need väeosad
asusid oma teenistuses olles Jugoslaavias, Vahemere rannikul,
Ukrainas, Krimmis, Itaalias ja Kreekas, võrdsustati suvekuudel
teenimist neis piirkondades troopikatingimustes teenimisega ning
nende üksuste isikkoosseis oli varustatud troopikamundritega.
Esimestena said endale tankiväe tüüpi SS mundrid
selga „Leibstandart Adolf Hitler“ (Panzer-Division der
SS „Leibstandart Adolf Hitler“) diviisi mehed. Nad osalesid
uues vormirõivastuses 1941. aasta suvel Balkani sõjaoperatsioonil.
SS ründeüksused kasutasid kaitsevärvis vorme märksa
rohkem kui Wehrmachti üksused. Põhiliseks suvemundri
kaitsevärvi variandiks oli „tiigrijakk“ (värvimuster
meenutas tiigrinahka). Eraldi kaitsevärvi riietus oli välja
töötatud sügisvormi ja talvevormi jaoks. Vahe nende
kahe variandi vahel seisnes värvis. Sügisene vormivariant
oli kas laiguline kollakaspruun või laiguline mustjaspruun.
Talvekaitsevorm oli valget värvi. Idarindel sõdivad
SS allüksused pidid võitlema karmides vene talve ja
pakase tingimustes ning selleks puhuks oli neile idarindele 1942/1943
aasta talvevarustuseks antud eriline külmakindel riietus.
See oli mitte ainult pakasekindel, vaid ka nii mugav, et SS-i
võitlejad eelistasid kanda seda riietust ka kevadel ja
sügisel. See mundrivariant oli nii mugav, et mehed võitlesid,
sõid ja magasid samas mundris. Talvevormi vooder oli tehtud
villa ja siidi segust. Samuti kasutasid SS üksused idarindel
talvetingimustes ebamugavate sinelite asemel kapuutsiga varustatud
poolkasukaid karusnahast voodriga. Selliste poolkasukate kattematerjal
oli veekindel.
SS-diviisid
Kuulsaim relva-SS allüksus,
1934. aasta septembris moodustatud „Leibstandarte Adolf Hitler“
muudeti sõja puhkedes NSVL-iga idarinde eliitväeosaks.
Kolmanda Reichi riigipea, parteijuhi ja sõjaväe ülemjuhataja
isiklikuks valveks loodud SS üksus „Leibstandarte Adolf
Hitler“ formeeriti 1941. aasta juunis ümber SS motoriseeritud
brigaadiks võitluseks idarindel. 1942. aasta novembris
nimetati see brigaad ümber 1. Panzer-Division der SS „Leibstandarte
Adolf Hitler“ ning 1943. aasta oktoobris formeeriti järjekordselt
ümber SS tankidiviisiks. Diviisis võitlesid sakslased.
Mitte vähem kuulus polnud 1939. aasta oktoobris moodustatud
SS eriotstarbeline diviis. Allüksus formeeriti kolmest SS
rügemendist ning ta võitles 1940. aasta mais-juunis
läänerindel. Detsembris 1940 nimetati väeüksus
ümber 2. Panzer-Division der SS „Das Reich“. Sama
aasta kevadel võitles väeosa Jugoslaavias. Juunist
1941. aastal saadeti Pazer-Division der SS „Das Reich“
võitlema idarindel. Diviisis võitlesid sakslased.
1939. aasta oktoobris moodustati kolmest rügemendist
koosnev 3. Panzer-Division der SS „Totenkopf“. 1940.
a. võitles üksus läänerindel ning 1941.
aasta juunist asus võitlema idarindel. Diviisis võitlesid
sakslased.
1939. aasta oktoobris moodustati SS politseidiviis
– 4. Polizei-Panzergrenadier-Division der SS. Üksus
võitles 1940. aasta talvel läänerindel ning 1941.
aastast idarindel jalaväediviisina. Diviisis võitlesid
sakslased.
SS Panzer-Division „Wiking“ moodustati aprillis 1941
rügementidest Standart der SS „Nordland“ ja Standart
der SS „Westland“. 1941. aasta juunist võitles
väeosa idarindel.
1942. aastal formeeriti diviis ümber SS
5. motoriseeritud jalaväediviisiks – Panzergrenadier-Division
der SS„Wiking“. 1943. aasta oktoobris formeeriti väeosa
uuesti ümber tankidiviisiks – 5. SS Panzer-Division
„Wiking“. Diviisis võitlesid norralased, taanlased,
rootslased, soomlased, eestlased, hollandlased ja flaamlased.
1941. aasta juunis moodustati Soomes väegrupi
„Nord“ alluvuses olev 6. Gebirgs-Divison der SS „Nord“.
Tegemist oli mägiküttidega. Diviisis võitlesid
sakslased.
1942. aasta veebruaris moodustati 7. Freiwilligen-Gebirgs-Division
der SS „Prinz Eugen“. Diviis võitles idarindel.
Diviisis võitlesid sakslased.
1942. aasta juunis moodustati 8. SS ratsadiviis
„Florian Geyer“ – Kavallerie-Division der SS „Florian
Geyer“. Diviis võitles idarindel. Diviisis võitlesid
sakslased.
1943. aasta veebruaris moodustati diviis „Hohenstaufen“
– Panzergrenadier-Division der SS „Hohenstaufen“.
1943. aasta aprillis formeeriti diviis ümber 9. SS tankidiviisiks
– Panzer-Division der SS „Hohenstaufen“. Diviis
võitles idarindel. Diviisis võitlesid sakslased.
1943. aasta veebruaris moodustati SS diviis
„Frundsberg“. 1944. aasta aprillis formeeriti väeüksus
ümber 10. tankidiviisiks – 10. Panzer-Division der SS
„Frundsberg“. Diviis võitles idarindel. Diviisis
võitlesid sakslased.
1943. aasta juulis moodustati 11. SS diviis
„Nordland“ – Freiwillige-Panzergrenadier-Division
der SS „Nordland“. Diviis võitles idarindel ja
selles võitlesid taanlased.
1943. aasta augustis moodustati 12. SS diviis
„Hitlerjugend“ – Panzer-Division der SS „
Hitlerjugend“. Diviis võitles idarindel. Diviisis
võitlesid sakslased.
1943. aasta kevadel moodustati Bosnia moslemitest
13. jalaväediviis „Handschar“ – Waffen-Gebirgs-Division
der SS „Handschar“ (kroatische Nr. 1). Diviisis võitlesid
horvaadid.
1943. novembris moodustati 14. SS grenaderidiviis
„Galizien“ – Waffen-Grenadier-Division der SS „Galizien“
(galizische Nr. 1, ukrainische Nr. 1). Diviis võitles idarindel.
1943. aasta novembris moodustati 15. SS jalaväediviis
– Waffen-Grenadier-Division der SS (lettische Nr. 1). Diviis
võitles idarindel. Diviisis võitlesid lätlased.
1943. aasta juulis moodustati 16. SS motoriseeritud
jalaväediviis „Reichsführer SS“ – Panzergrenadier-Division
der SS „Reichsführer SS“. Diviis võitles
idarindel. Diviisis võitlesid sakslased.
1943. aasta novembris moodustati 17. SS motoriseeritud
jalaväediviis „Götz von Berlichingen“ –
Panzergrenadier-Division der SS „Götz von Berlichingen“.
Diviis võitles läänerindel. Diviisis võitlesid
sakslased.
1944. aasta veebruaris moodustati 18. SS motoriseeritud
jalaväediviis „Horst Wessel“ – Freiwilligen-Panzergrenadier-Division
der SS „Horst Wessel“. Diviis võitles idarindel.
Diviisis võitlesid Ungari sakslased.
1943. aasta detsembris moodustati 19. SS jalaväediviis
– 19. Waffen-Grenadier-Division der SS (lettische Nr. 2).
Diviis võitles idarindel. Diviisis võitlesid lätlased.
1944. aasta veebruaris moodustati 20. SS jalaväediviis
– 20. Waffen-Grenadier- Division der SS (estnische Nr. 1).
Diviis võitles idarindel. See väeosa peaks olema tuntud
kõigile eestlastele.
1944. aasta juunis moodustati 21. SS mägiküttide
diviis „Skanderberg“ – 21. Waffen-Gebirgs-Division
der SS „Skanderberg“ (albanische Nr. 1). Diviis võitles
idarindel. Diviisis võitlesid albaanlased.
1944. aasta aprillis moodustati 22. SS ratsadiviis
„Maria Theresia“ – 22. Freiwilligen-Kavallerie-Division
der SS „Maria Theresia“. Diviis võitles idarindel.
Diviisis võitlesid ungarlased.
1943. aasta augustis moodustati 23. motoriseeritud
relva-SS jalaväediviis „Nederland“ – 23. Freiwilligen-Panzergrenadier-Division
der SS „Nederland“. Diviisis teenisid hollandlased.
1944. aasta juunis moodustati sama numbrit kandev
mägiküttide diviis – 23.Waffen-Gebirgs-Division
der SS “Kama” (kroatische Nr. 2). Diviisis teenisid
horvaadid.
1943. aasta suvel moodustati 24. relva-SS mägiküttide
diviis, kus teenisid horvaadid – 24. Waffen-Gebirgs-(Karstjäger)-Division
der SS.
1944. aasta novembris moodustati 25. relva-SS
jalaväediviis – 25. Waffen-Grenadier-Division der SS
„Hunyadi“ (ungarische Nr. 1). Diviisis teenisid ungarlased.
1944. aasta augustis moodustati 26. SS tankidiviis
„Hungaria“ – 26. Waffen-Grenadier-Division der
SS „Hungaria“ – (ungarische Nr. 2). Diviisis teenisid
ungarlased.
1944. aasta novembris moodustati 27. relva-SS
jalaväediviis „Langemarck“ – Freiwilligen-Waffen-Grenadier-Division
der SS „Langemarck“ (flämische Nr. 1). Diviisis
teenisid flaamlased.
1944. aasta novembris moodustati 28. relva-SS
motoriseeritud jalaväediviis „Wallonien“ –
Freiwilligen-Panzergrenadier-Division der SS „Wallonien“.
Diviisis teenisid valloonid.
1944. aasta augustis moodustati relva-SS jalaväediviis
„RONA“ (Russkaja Narodnaja Osvoboditelnaja Armija),
mis koosnes vangilangenud ja Suur-Saksamaa poole üle tulnud
endistest punaarmee võitlejates. Diviisi nimi oli 29. Waffen-Grenadier-Division
der SS „RONA“ (russische Nr. 1).
1944. aasta septembris moodustati venelastega
sama numbrit kandev 29. relva-SS jalaväediviis – 29.
Waffen-Grenadier-Division der SS (italienische Nr. 1). Diviisis
teenisid itaallased.
1944. aasta mais moodustati 30. relva-SS jalaväediviis
– 30. Waffen-Grenadier-Division der SS (weißrutenische
Nr. 1). Diviisis teenisid valgevenelased.
1944. aasta augustis moodustati valgevenelaste
relva-SS 30. diviisist uus diviis nimega 30. Waffen-Grenadier-Division
der SS (russische Nr. 2). Diviisis teenisid venelased ja valgevenelased.
1944. aasta oktoobris moodustati relva-SS jalaväediviis
„Bohemia“ – 31. Freiwilligen-Grenadier-Division
der SS „Bohemia“. Diviisis võitlesid ungarlased.
1945. aasta veebruaris moodustati 32. SS diviis
Freiwilligen-Grenadier-Division der SS „30. Januar“.
Diviisis võitlesid sakslased.
1945. aasta veebruaris moodustati 33. relva-SS
jalaväediviis – 33. Waffen-Grenadier-Division der SS
„Charlemange“ (französische Nr. 1). Diviisis võitlesid
prantslased.
1945. aasta veebruaris moodustati 34. SS jalaväediviis
„Landstorm Nederland“ – 34. Freiwilligen-Grenadier-Division
der SS „Landstorm Nederland“ (niederlandische Nr. 2).
Diviisis võitlesid hollandlased.
1945. aasta märtsis moodustati 35. SS Politseidiviis
– 35. SS- und Polizei-Grenadier-Division. Diviisis võitlesid
sakslased.
1945. aasta veebruaris moodustati 36. relva-SS
jalaväediviis „Dirlewanger“ – 36. Waffen-Grenadier-Division
der SS “Dirlewanger“.
1945. aasta veebruaris moodustati 37. relva-SS
ratsaväediviis „Lützow“ – 37. SS Freiwilligen-Kavallerie-Division
„Lützow“.
1945. aasta märtsis moodustati 38. relva-SS
jalaväediviis „Nibelungen“ (38. Grenadier-Division
der SS „Nibelungen“.
Nagu eeltoodud loetelust
näha võib, asutati enamus SS diviisidest 1943. aastal,
kui II maailmasõja kaalukausid hakkasid kalduma Kolmanda
Reichi kahjuks ja Reichi kõrgeim poliitiline ja sõjaline
juhtkond eesotsas riigikantsleri, sõjavägede ülemjuhataja
ja parteijuhi Adolf Hitleriga otsis võimalust mobiliseerida
parimaid võitlejaid eliitüksustesse, et murda enda
kasuks sõja selgroog. Kuid ajalugu näitas, et need
katsed ei toonud lõppkokkuvõttes soovitud tulemust
ning Suur-Saksamaa kaotas II maailmasõja.
Relva-SS võitlusdiviisid olid vaieldamatult väärt
Kolmanda Reichi eliitvägede ja kaardiväe nime. Need
üksused võitlesid vapralt ning ei alistunud naljalt
isegi lootusetutes tingimustes. Punaarmee veteranid on oma mälestustes
korduvalt rääkinud, et kui nende vastaseks rindel olid
SS-üksused, hoiatas punavägede juhatus oma allüksusi
selle eest, et SS-võitlejad on erakordselt ohtlikud vastased
ning võitlevad alati viimase hingetõmbeni –
ükskõik kui lootusetu nende olukord ka ei ole. SS-üksusi
kardeti II maailmasõja kõikidel rindelõikudel
nende vastaste poolt ning see oli igati õigustatud hirm.
Tegemist oli eliitsõduritega, kes olid seda nii võitlusvaimult,
võitlusoskustelt, varustuselt ning relvastuselt ja vapruselt.
Saksamaa ajaloos oli II maailmasõja aegne sakslaste sõjamasin
parim läbi selle rahva ajaloo aegade algusest ja SS oli omakorda
selle sõjamasina teravik, eliit ja tipp. Tähelepanuväärne
on muidugi ka see fakt, et kõrvuti sakslastega teenisid
SS-rindeüksustes norralased, taanlased, rootslased, soomlased,
eestlased, lätlased, flaamid, valloonid, hollandlased, prantslased,
horvaadid, venelased, valgevenelased, ungarlased, tatarlased,
baškiirid ja ukrainlased. Enamus SS-diviise olid mehitatud
siiski sakslastega ja see on ka loomulik, kuna tegemist oli siiski
sakslaste loodud jõustruktuuriga.
SS teenetemärgid
Sellisel võimsal
jõustruktuuril, nagu oli Kolmandas Reichis SS, olid oma
teenetemärgid. Loomulikult autasustati SS struktuurides teenivaid
isikuid ka Saksamaa üldarmee ja riigi teenetemärkidega,
kuid SS-i organisatsioonisisesed teenetemärgid olid järgmised.
SS Dienstauszeihung – medalid, mida anti kauaaegse teenistuse
eest SS-i ridades. Medalid, mida anti laitmatu teenistuse eest
SS-is. Medalid, mida anti truu teenistuse eest SS-i ridades. SS-i
rinnamärk. SS-i toetaja rinnamärk. SS-i liikme-sponsori
rinnamärk.
Peale selle autasustas Reichsführer SS Heinrich Himmler silmapaistvate
teenete eest SS-i ohvitsere SS hõbesõrmustega. SS-i
teenetemärgid viidi kasutusse 1936. aasta märtsist.
Lisaks teenetemärkidele olid SS diviisides kasutusel loomulikult
ka diviisi sümboolikaga sõrmused ja muud eraldusmärgid,
kuid need ei mänginud teenetemärkide rolli, vaid sümboliseerisid
diviisides võidelnute ühtekuuluvust ja rindevendluse
tunnet.
|
