|
Maarjamäe mälestusväljaku sünniloost
Tekst: Kuno Raude
14. aprillil 2011
sai Delfi vahendusel teatavaks, et Eesti riigi vastu vaenulikult
meelestatud tegelased on asunud taas avalikult tegutsema. Nädal
enne 27. aprillil 2007 asetleidnud rahutuste aastapäeva ja
mõni nädal enne II maailmasõja lõpu
tähistamist Tallinnas Maarjamäe mälestusväljakul,
panid seni kindlaks tegemata isikud toime järjekordse rünnaku
Eesti riigi au ja väärikuse vastu. Seekord lõhuti
1944. aasta Eesti kaitselahingutest osavõtnud väeosade
auks aastatel 2001–2005 rajatud mälestusväljakut.
Maarjamäe mälestusväljaku
rajamist alustati Eesti Vabadusvõitluse Vääristamise
Fondi juhatuse esimehe Heino Kerde eestvedamisel, arhitekt Kersti
Looduse kavandite põhjal, 2001. aastal. 2003. aastaks jäid
ehitustööd mälestusväljaku rajamisel rahapuudusel
seisma. Selleks ajaks jõuti Maarjamäele rajada graniitparketiga
kaetud kolmnurkne väljak ja kolm hallist graniidist risti.
22. märtsi 2003.
aasta riigikogu valimiste tulemusena (28 kohta) moodustas koalitsioonivalitsuse
jõuliselt poliitikasse murdnud Res Publica. Peaministriks
sai Juhan Parts. Res Publicat valimistel toetanud Eesti vabadusvõitlejad
ei teinud saladust sellest, et soovivad viimase maailmasõja
lõpu 60. aastapäeva tähistada Tallinnas Maarjamäel,
kus ootas tellimist ja paigaldamist 16 Eesti kaitselahingutest
osa võtnud väeosa mälestusplaati, neljas keeles
tutvustav infotahvel, malmvalust lahingupaikade kaart, istepink,
kolm lipumasti. Tollase ehitustööde juhi Ivo Grosbergi
hinnangul oli tööde lõpetamiseks vaja 426 765
krooni. Aprilli alguses 2005 seda raha ei olnud.
28.01.2003 valiti Eesti
Vabadusvõitluse Vääristamise Fondi juhatuse esimeheks
allakirjutanu, kes hakkas jõuliselt taotlema puuduvat raha
represseeritute valitsuskomisjoni vahendusel riigi eelarvest.
Äraütlemise peamiseks põhjuseks oli eelolev liitumine
Euroopa Liidu ja NATO-ga, aga ka läbirääkimised
Venemaaga piirilepingu küsimustes, meedia suur tähelepanu
ettevõtmiste vastu Maarjamäel. 08.02.2005 ajaleht
Postimees: „Punaveteran ja Nõukogude Liidu kangelane
Arnold Meri on väljaku avamise vastu, ennustades rahvusvahelist
skandaali.” Järgnesid Venemaa informatsiooniagentuuri
IA Regnum ja Venemaa TV I Kanali korduvad rünnakud Maarjamäe
mälestusväljaku rajajate vastu, kes ei leidnud toetust
ka tollaselt Tallinna linnapealt Tõnis Paltsilt.
Allakirjutanu eestvedamisel
25.02.2005 Okupatsioonimuuseumis korraldatud kohtumisel vabadusvõitlejatega
kinnitas tollane peaminister ja erakonnakaaslane Juhan Parts kohalolnutele,
et Maarjamäe mälestusväljaku avamine toimub 08.
mail 2005. aastal vabariigi valitsuse liikmete ja Eesti kaitseväe
osavõtul. Ka ütles peaminister tookord, et valmiva
Max Jakobsoni komisjoni aruande alusel on Eesti parlament peagi
valmis andma õigusliku hinnangu 1944. a sündmustele
Eestis. Teatavasti ei ole riigikogu seda teinud tänaseni.
Vaatamata peaministri
lubadusele tegi Vabariigi Valitsusele, kes oli sattunud isamaaliselt
meelestatud Eesti elanike tugeva kriitika ja surve alla Lihula
ausamba mahavõtmise pärast 02.09.2004, endiselt palju
tuska Tallinna vabadusvõitlejate poolt kavandatud II maailmasõja
lõppemise 60. aastapäeva tähistamine Maarjamäel.
Varjamatult ootasid valitsuselt seletust Tallinnas resideeruvad
välisriikide saatkonnad. Eesti ajaloo ja eesti meeste mustamine
Venemaa meedias jätkus üha süveneva kirega. Ei
olnud juhuslik, et MTÜ “Îáùåñòâåííûé
Ñîþç ïðîòèâ
íåîôàøèçìà
è íàöèîíàëüíîé
ðîçíè”, mille juhatuse esimehena
töötas NSVL kangelane Arnold Meri, registreeriti Tallinna
Linnakohtus 04.02.2005.
Jõudnud arusaamisele,
et aastapäeva tähistamine Maarjamäel tuleb võtta
valitsuse kontrolli alla, otsustas valitsuskomisjon eesotsas justiitsminister
Ken-Marti Vaheriga 4. aprillil 2005, vaid kuu aega enne II maailmasõja
lõpu 60. aastapäeva tähistamist, eraldada tööde
lõpetamiseks Maarjamäel 263 500 krooni! Puuduva
raha saamiseks tuli pöörduda kaitseministeeriumi poole,
kes 15. aprillil 2005 raha ka eraldas ning asus nüüdsest
valitsuse esindajana aastapäeva tähistamise etteotsa
Maarjamäel. 08.05.2005 leidis represseeritute valitsuskomisjon
võimaluse Maarjamäe mälestusväljaku eeskujulikuks
avamiseks ja II maailmasõja lõpu 60. aastapäeva
tähistamiseks veel 90 000 krooni eraldamiseks.
Maarjamäe mälestusväljaku
pidulik avamine 8. mail 2005, päeval, mida nüüd
hakati nimetama II maailmasõja ohvrite ja langenute mälestuspäevaks,
keelati sama mehe poolt. kes seda alles kaks kuud tagasi lubas.
Ei kõnesid ega võitluslippe Maarjamäel, ei
kutseid relvavendadele välismaalt, vabadusvõitlejatele
maakondadest, poliitikutele, riigitegelastele, Kaitseliidule,
kaitseväele! Meediaga suhelgu vaid ametlikud riigi esindajad.
Sedavõrd suur oli hirm, et äkki saavad elukogenud
sõjamehed hakkama millegi sellisega, mille pärast
tuleb kõrgetel aukandjatel järjekordselt aru anda
nii lääne kui ka ida ees. Et Maarjamäele oli lubatud
tulla vaid 200 vabadusvõitlejal, jäi valdav osa Eesti
sõjameestest sellelt, tõepoolest riiklikult korraldatud
ürituselt eemale. Pool miljonit oli hind, mille eest tollased
Eesti Vabadusvõitlejate Liidu juhid lubasid oma suu II
maailmasõja lõppemise 60. aastapäeval kinni
toppida!
13.04.2005 Juhan Partsi juhitav valitsus kukkus.
Meeldivalt üllatas
Eesti Vabariigi uus peaminister!
6. mail 2005 nägi ilmavalgust Andrus Ansipi juhitava valitsuse
avaldus seoses 60 aasta möödumisega II maailmasõja
lõpust, kus muu hulgas on öeldud: „Eesti Vabariigi
saatus teises maailmasõjas määrati ära Nõukogude
Liidu ja Saksamaa vahelise kokkuleppega 1939. aasta 23. augustil
(nn Molotovi-Ribbentropi pakt). Teine Maailmasõda algas
Eesti Vabariigi jaoks 1940. aastal Nõukogude okupatsiooniga
ja lõppes iseseisvuse taastamisega 1991. aastal ning võõrvägede
lahkumisega 1994. aastal… Samuti soovib vabariigi valitsus
rõhutada õigusjärgse peaministri presidendi
ülesannetes professor Jüri Uluotsa ning tema poolt 18.
septembril 1944. aastal ametisse nimetatud Otto Tiefi juhitud
valitsuse tegevust kui kangelaslikku soovi taastada Eesti Vabariigi
sõltumatus. Vabariigi valitsus hindab kõrgelt nende
vaprust, kes Jüri Uluotsa üleskutsel asusid võitlusesse
Eesti vabaduse ja iseseisvuse eest.“
Andrus Ansip oli saanud hakkama sellega, millega ei olnud hakkama
saanud mitte ükski Eesti Vabariigi valitsusjuht enne teda.
Aga tõsi on ka
see, et eelmise valitsuse pärandina said vabadusvõitlejate
ootused 08.05.2005 petta – Maarjamäe mälestusväljak
jäi õnnistamata-avamata, väga paljudel sõjameestel
Tallinnasse sõitmata, välismaal elavate relvavendadega
kohtumata. Oma pidu jäi meestel pidamata. Nii palju kõmu
tekitanud 1944. a Eesti kaitselahingutele pühendatud Maarjamäe
mälestusväljak avati ja pühitseti sisse 2. septembril
2005. aastal riigitegelaste osavõtuta.
Kõigele vaatamata on Maarjamäe mälestusväljakust
kujunenud koht, kus igal aastal 8. mail on riigijuhtide, Tallinna
Linnavalitsuse esindajate ja vabadusvõitlejate osavõtul
toimunud II. maailmasõja lõpu tähistamine.
Seekordne rünnak riiklike rituaalide toimumise koha ja seal
paikneva mälestusmärgi vastu on järjekordne rünnak
Eesti riigi vastu, millele peab järgnema vältimatu vastutus
toimepandu eest. Kõrvaltvaatajaks ei tohi enam olla ka
Eesti Vabadusvõitlejate Liit.
14. aprilli kirjas Eesti
Vabadusvõitlejate Liidu juhatuse liikmetele tegin ettepaneku
lülitada ründed Maarjamäe mälestusväljaku
ja teiste EVL või Eesti Vabadusvõitluse Vääristamise
Fondi vahendusel loodud mälestusmärkide vastu 20.04.2011
toimuva EVL volinike koosoleku päevakorda selleks, et kujundada
koosolekul ühised seisukohad edasiseks tegutsemiseks. Allakirjutanu
käsutuses oleva info kohaselt ettepanekut koosoleku päevakorda
ei võetud!
|
