Kultuur ja Elu 4/2010


Kultuur ja Elu 3/2010

 

 

 

 


Riigireetur!

Nii hüüdis linnakodanik jõulurahu väljakuulutanud Edgar Savisaarele Tallinnas üle Raekoja platsi.

Selles maailmas kipub vaeseks sugulaseks jääma lihtne ja sirgjooneline hinnang asjadele, mida langetatakse vahet tehes hea ja kurja vahel. Reetmine on oma olemuselt jälk, aga see jäetakse sageli tähelepanuta ja tormatakse hoopis arutlema reetmise tehniliste üksikasjade üle, sageli isegi kiitma selle elegantsust, unustades sootumaks põhilise. Hea, et meil on veel linnakodanikke, kes otse räägivad!

Keskerakonna viha Eesti Vabariigi iga edusammu, arengu ja rahuliku atmosfääri suhtes on jälestusväärne. Nähes, millise seltskonna nad endi ümber on koondanud, ei jää kahtlust, et Eesti omariikluse kaotamine poleks nende meelest mingi kaotus.

Vaadates Savisaare tegevust Eesti iseseisvumise ajal, on ilmselge, et ta on ennast algusest saadik vastandanud kõigile teistele poliitikutele. Meil vedas, et Mart Laar oli õigel ajal võimul – saime Venest lahti ja võeti vastu seadused, mis viisid meid Lääne. Edgar ­Savisaar vastandas end Rahvarindega kõigele, Kaitseliitu maha tehes üritas teha isegi oma armeed – Kodukaitset.

Aga Eesti Vabariik pole Savisaar(t)e riik!


Tea Kurvits,
Kultuur ja Elu peatoimetaja


 


kirjuta meile! toimetus tellimine reklaam arhiiv