Kultuur ja Elu 4/2010


Kultuur ja Elu 3/2010

 

 

 

 


Kultuuri hoidmise võimalusi digiajastul
Kunstiteoste graafiline märkesüsteem – uus digi-arendus Eesti Kunstimuuseumi restaureerimisvaldkonnas

tekst ja foto: Hilkka Hiiop


Napoli koolkonna 17.saj.meistri Andrea Vaccaro ringile omistatud maal "Simson ja Deliila" (Kadrioru Väliskunstimuuseum). Näide graafilisest dokumentatsioonist, mille abil on visualiseeritud erinevatest ajajärkudest pärinevad ajaloolised restaureerimis- ja parandustööd. Maali uuringud ja restaureerimine viidi läbi 2008-2010 koostööd Itaalia erialaspetsialistidega - tundmatuna fondihämaruses seisnud taies tõusis seeläbi taas kunstiajaloo pjedestaalile ning üheks väärtuslikumaks Itaali kunsti näiteks Eesti Kunstimuuseumi kollektsioonis. 2011.a.aprillini võib Mikkeli Muuseumis vaadata selle maali (taas)avastamise lugu kajastavat näitust ja dokumentaalfilmi.

Muuseumide ülesannete hulka kuulub teoste eksponeerimise kõrval nende kogumine ja sobivates tingimustes säilitamine. Kõik need tegevused kaasavad ühel või teisel moel konservaatoreid, kes hoolitsevad muuseumi-kollektsioonidesse kuuluvate objektide hea käekäigu eest. Selleks jälgitakse teoseid pidevalt ning vajadusel viiakse läbi restaureerimistööd.

Nii nagu arsti töö juurde kuulub lisaks patsiendi tervisliku olukorra hindamisele ja ravile ka ravimeetodite ning haigusnähtude talletamine tuleviku tarvis, on ka restauraatorite ülesanne fikseerida ja säilitada teoste elukäigu lugu. Sellele toetuvad kõik tulevased tegevused objekti füüsilise poolega, näiteks sobivate restaureerimismeetodite valik. Informatsiooni talletamiseks kasutatakse erinevaid dokumenteerimise viise, mille hulka kuulub fotograafiline, kirjalik ja graafiline dokumenteerimine. Kui fotos ja sõnas edastatud informatsioon ei vaja lahtiseletamist, siis graafiline dokumenteerimine küll: see on traditsiooniline viis ühel või teisel moel muuseumiobjekti visuaalile (joonisele või fotole) markeerida teose seisundiga ning läbi viidud konserveerimistöödega seotud andmestikku. Sellisena on võimalik haaratavalt visualiseerida informatsioon, mida on keeruline kirjeldada sõnas või pildis. Nii näiteks fikseeritakse seoses näitusetegevusega iga üksikteose füüsiline seisund nii "kodu-" kui "külalismuuseumis", kuna tööde transpordi, mikroklimaatiliste hüpete, eksponeerimise jms. kaasneb risk kunstiteoste kahjustumiseks. Omamoodi on see hinnaliste muuseumiobjektide kindlustusgarantii, mille abil jälgitakse teoste füüsilist olukorda ning tuvastatakse kahjustuste tekkimise aeg, koht ja põhjus. Erialases terminoloogias nimetatakse sellist dokumenti teose "seisundi passiks". Analoogiline graafiline kaardistus kaasab ka teoste restaureerimist, mille abil kirjeldatakse töö seisundit, kahjustuste hulka ja tüüpi enne konserveerimist, läbi viidud parandustööde mahtu jms.
Taoline graafiline markeerimine viidi traditsiooniliselt läbi käsitis, kasutades aluseks kas fotot või joonist, millele asetati transparentpaber. Sellele märgiti värviliste kirjutusvahenditega ära vajalikud andmed. Dokumendiga kaasnes legend vastava märgi või värviga tähistatu seletamiseks. Kaasaegsel digitaalajastul on vabakäelise markeerimise asendanud arvuti. Levinumate märgistusprogrammidena kasutatakse Photoshopi või Autocadi. Ning siit on saanud alguse konservaatorite dilemma: olles treenitud eelkõige tegema ülipeent konserveerimise ja restaureerimise tööd, ei suhestu nad sageli keeruliste arvutiprogrammidega. Tulemuseks on olulise dokumentatsiooni osa puudulik esitamine või üldse puudumine.

Arvutiprogramm hõlbustab ja kiirendab seisundipasside vormistamist

Selle kogemuse ning üha aktiivsemaks muutuva rahvusvahelise näitusetegevuse baasilt otsustati Eesti Kunstimuuseumis töötada välja spetsiaalne arvutiprogramm, mis hõlbustaks ning kiirendaks konservaatorite tööd seisundipasside vormistamisel. Projekti toetas Riigi Infosüsteemide Arendusfond ning infotehnoloogilise külje lahendas äriühing Wieseman Interactive koostöös Eesti kunstimuuseumi erialaspetsialistidega.
Restauraatorite poolt loodavate seisundipasside vormistamine kunstiteoste liikumise korral näitustel on kaasaegse näitusetegevuse vältimatu osa. Samuti moodustavad need osa muuseumikogude tsüklilisest inventeerimisest. Sellega fikseeritakse kunstiteoste tehniline seisukord hoidlates, hoidlatest väljatoomise hetkel ning igas järgnevas eksponeerimispaigas nii teose ülespanemisel kui mahavõtmisel. Seisundipassidega monitooritakse kogudes hoiustatavate tööde säilimist ning markeeritakse näitustel osalevate originaalteoste füüsiline seisund.
Süsteemi toimimiseks töötati välja ja programmeeriti erinevatele kunstiteose liikidele (graafika, maal, skulptuur, kaasaegne kunst) kohandatud kahjustuste nimekiri, mille juurde kuulub graafiline sümbolsüsteemis tingmärk ning vabalt valitav värvitoon. Et hõlmata erinevatel materjalidel võimalikke ette tulevaid kahjustuste tüüpe, loodi selliseid legendimärke sadu. Laadides programmi vastava teose foto, tarvitseb vaid hiireklõpsuga valida vajalik kahjustuse tüüp ning kanda selle levikuala fotole. Dokumentatsiooni täpsusastme huvides on markeeritavat fotot võimalik suurendada vastavalt foto kvaliteedile kuni originaalobjekti suurusega vastavusse. Nii saab kahjustuse markeerida ülitäpselt. Et veelgi hõlbustada süsteemi toimimist, võeti kasutusele puutetundliku ekraaniga sülearvutid, millele saab märgistuse kanda digitaalse pliiatsi abil. Sellisena on see konservaatorite jaoks justkui tagasiminek harjumuspärase vabakäejoonistuse juurde, üksnes kordades suurenenud täpsusastmega ning dokumentatsiooni digitaalse lõpptulemiga. Kui seniajani võttis aktiivse näitusetegevusega seotud seisundipasside vormistamine märgatava osa konservaatorite tööajast, siis nüüd loob programm vajaliku informatsiooniga varustatud dokumendi hetkega. Sama süsteemi alusel kaardistatakse graafiliselt põhjalike konserveerimisprojektidega kaasnev andmestik, mis kajastab ja visualiseerib teose konserveerimiseelse seisundi ning läbi viidud tööde ulatuse. Et süsteem on veebipõhine, võib seda levi olemasolul kasutada mis iganes kohas ja hetkes.

Mahukas digiarhiiv

Et igasugune visuaalmaterjal, sh graafiline dokumentatsioon, on tulevikku vaatavalt äärmiselt oluline süsteemselt talletada, loodi projekti raames ka vastavate pildiliste materjalide digitaalne arhiiv. Restaureerimise, tehnilise uurimise ja säilitamise valdkonnaga kaasneb väga mahukas pildiline dokumentatsioonimaterjal, eriti nüüdsel digitaalajastul. Nagu paljudes valdkondades, tõstab see ühelt poolt kordades töö kvaliteeti, teisalt aga on materjalide akumuleerumine ning juhuslik talletamine seotud suurte riskidega - kas ei olda neid aastate möödudes võimelised lihtsalt üles leidma või lähevad need arvutite hapruse tõttu kaotsi. Projekti raames loodud digitaalne arhiiv talletab kõik pildifailid aga süsteemselt ning seob konkreetse teose põhiinformatsiooniga. Nii on võimalik luua igale muuseumikollektsiooni kuuluvale tööle n-ö "teose eluloo kaart", kuhu koondub kõik objektiga seostuv informatsioon ning säilib objekti seisundi ajalugu. Kogu andmestik talletub muuseumi serverisse. Sellisena ei jää seisundi passide jm objektiga teostatavate tegevuste fikseerimine ühekordseks tegevuseks, vaid koonduv informatsioon võimaldab jälgida kunstiteoste käekäiku pikas perspektiivis.
Analoogilised süsteemid on kasutuses Euroopa paljudes muuseumites, kuid antud projekti innovatiivsus seisneb eelkõige tema laiapõhjalisuses ning kasutajasõbralikkuses. Kui reeglina katavad taolised digitaalsed märkesüsteemid vaid väikese lõigu konservaatori tegevusest, siis Eesti Kunstimuuseumis arendatud süsteemi on haaratud muuseumitöö erinevad lõigud: seisundipasside vormistamisest ja perioodilisest kunstiteoste inventeerimisest kuni ülidetailsete põhjalike konserveerimistööde graafilise kaardistamiseni. Kui teadaolevad analoogilised programmid jäävad arvutivõõrale kasutajale sageli siiski üleliia keeruliseks ja aeganõudvaks, siis see programm on väga lihtsalt haaratav - tarvitseb võtta vaid hiir või digitaalne pliiats, klikkida õigele sõnale ning märkida ära vajalik. Restauraator saab keskenduda oma eriala tundmisele ehk analüüsile, MIDA märkida, mitte tehnilistele küsimustele ehk KUIDAS märkida.

 


 


kirjuta meile! toimetus tellimine reklaam arhiiv