|
Mälestusmärk vabadusvõitlejast
vaimulikule
tekst ja fotod:
Piret Tarto
|
Bronius Laurinavièius. |
Eesti Memento Liidu
esimees Enn Tarto võttis 29. oktoobril 2010 osa Leedu Seimi
juures toimunud rahvusvahelisest kommunismi ohte ja kuritegusid
käsitlevast konverentsist. Oli meeldiv võimalus taas
kohtuda paljude Leedu sõprade ja endiste vangilaagrikaaslastega,
teiste hulgas omaaegse Leedu Helsingi grupi esimehe Viktoras Petkusega.
Ammune mõte
sai teoks
Viimaks ometi avati
Vilniuses Kalvarija ja Žalgirise tänavaristi juures
haljasalal mälestusmärk katoliku kiriku preestrile Bronius
Laurinavièiusele.
Bronius Laurinavièius (1913-1981) oli üks neist paljudest
Leedu vabadusvõitlejatest, kes hukkus Nõukogude
okupatsioonivõimude tõttu. Ta sündis Valgevenes
asuvas leedulaste külas viielapselises peres. 1929. aastast
õppis Vilniuses Vytautas Suure gümnaasiumis ning 1937-1938
teenis Poola sõjaväes. (Vilniuse piirkond oli 1920–1939
okupeeritud Poola poolt.) 1938. astus Bronius Laurinavièius
vaimulikku seminari.
Teenides mitmes koguduses, julges preester levitada tõde
Nõukogude okupatsioonivõimude kohta, mälestada
laagrites ja vastupanuvõitluses hukkunuid. Selle tõttu
kiusas KGB teda taga, lavastades „kogemata hukkumise“:
1981. aasta 24. novembri õhtul tõugati ta veoauto
alla, kusjuures vähesed pealtnägijad ei julgenud tunnistusi
anda.
|
Oktoobri lõpus avati Vilniuses
mälestusmärk 1981. a Nõukogude võimu
poolt mõrvatud Leedu preestrile ja Helsingi grupi liikmele
Bronius Laurinavièiusele. |
Mälestusmärgile
(skulptor Antanas Kmieliauskas), mis kujutab Kolgata mäkke
risti kandvat Jeesust, on mõned vaimulikud andnud nime
„Risti all on kogu Leedu“. Mälestusmärgi avamisel
tuletati meelde, et Nõukogude okupatsioonivõimude
käe läbi on hukkunud väga palju rahvuslasi.
Preester Laurinavièius oli Helsingi grupi liige. (Euroopa
Julgeoleku- ja Koostöökonverentsi järel Helsingis
1. augustil 1975 asutati mitmetes riikides, sh NSVL-s ja tema
poolt okupeeritud riikides kodanikualgatuse korras Helsingi kokkulepete
järelevalvegruppe inimõiguste kaitseks).
Aastast 2000 on Bronius Lau-rinavièius katoliku kiriku
märtrite üleilmses nimistus; postuumselt on talle omistatud
Vytautase Risti orden.
Tänu omaaegsele küüditatule, vabadusvõitlejate
liidu esinaisele Julija Ambrasienele, kes hakkas koguma raha mälestusmärgi
jaoks, saigi teoks päris hulk aastaid kantud mõte
– püstitada suursugune mälestusmärk vabadusvõitlejast
vaimulikule.
Ilmar Vananurme poolt
tehtud tõlge ja kokkuvõte Leedu ajalehe “Laisvas
laikraštis” oktoobrikuu viimasest numbrist.
|
