Kultuur ja Elu 4/2010


Kultuur ja Elu 3/2010

 

 

 

 



Paavo Järvi tuli auhinda vastu võtma koos maailmakuulsa pianisti Hélène Grimaudiga.

Paavo Järvile anti Essenis üle ECHO-Klassik

tekst: Aino Siebert
fotod: Aino ja Werner Siebert

Tänavu anti Saksamaa muusikaauhind ECHO-Klassik võitjatele üle Euroopa kultuuripealinnas Essenis. Piduliku galaõhtu, mille kandis üle ka telekanal ZDF, modereeris kuulus saatejuht Thomas Gottschalk. Paavo Järvi valiti „aasta dirigendiks“, tunnustus tuli Ludwig van Beethoveni sümfooniate 2 ja 6 „Pastorale“ lindistamise eest koos Deutsche Kammerphilharmonie Bremen´iga.

Peale auhinna kättesaamist ütles maestro: „ECHO-Klassik ei ole ihaldatud mitte ainult Saksamaal, vaid kogu maailmas. Mitte kuskil mujal ei tunnustata klassikalist muusikat nii, nagu siin. Seetõttu on auhinna saamine muidugi minu jaoks suur au, kuigi eriliselt on selle teeninud ära minu orkester, kellega oleme lindistanud kõik Beethoveni sümfooniad.”
Eestlane dirigeerib Saksamaal veel The Frankfurt Radio Symphony Orchestra´t (Hesseni Ringhäälingu sümfoonikud).
Peale Paavo Järvi said hinnatud trofee veel Joyce DiDonato, Fauré Quartett, Juan Diego Flórez, David Garrett, Jonas Kaufmann, Lang Lang, Alice Sara Ott, Olga Scheps ja pianist Hélène Grimaud oma DVDga „A Russian Night“.

Hélène Grimaud Paavo Järvist

Suurepärane prantsuse pianist Hélène Grimaud tuli galaõhtule Paavo Järvi käevangus. Alles mõni kuu tagasi oli meil võimalus näha neid mõlemaid Bonnis Beethoveni festivalil harmooniliselt musitseerimas. Seda toredam oli nüüd jällenägemine Essenis.
Hélène Grimaud ei saanud ise mitte ainult ECHOt „A Russian Night“ filmilindistuse eest, vaid ta pidas koos Martin Stadtfeldiga peokõne kahele noorele pianistile Olga Schepsile ja Alice Sara Ottile.
1969 Aix-en-Provence sündinud kleenuke ja tagasihoidlik, kuid eksimatu muusikavaistuga pianist, oli pool aastat raske haiguse tõttu sunnitud ütlema ära kõik esinemised. Nüüd on ta tagasi! Haigus on Šveitsi Luzernis elava prantslanna teinud veelgi tugevamaks. Seda näitas ta, esitledes oma uut albumit “Resonances”.
Peale üritust soovisin ma talendikalt ja võluvalt muusikult teada, mida ta „meie“ Paavos eriliselt hindab. Hélène Grimaud vastas: „Tema pühendumust, tema energiat, tema hingesügavust, tema talenti. Me mõistame üksteist sõnadeta, meie omavaheline keemia klapib. Solistile on see väga tähtis.” Eestis ei ole maailma kontserdilavadel oodatud pianist, kes armastab hunte, veel käinud, kuid soovib tulevikus kindlasti külastada oma lähedase sõbra kodumaad.
Paavo Järvi on, nagu tema isa Neeme Järvigi, kasvanud muusikamaailma gigandiks, kes annab kontserte maailma kõige talendikate muusikutega. Igal pool on ta armastatud ja austatud.


Aasta dirigent Paavo Järvi.

Paavo Järvi – üks meie aja põnevamaid dirigente

Võiks arvata, et Beethoven on tegelikult vana, iga endast lugupidav dirigent on juba dirigeerinud sakslase sümfooniaid, ka Herbert von Karajan ja Sir Simon Rattle. Seega on küsimus õigustatud – mida võib keegi teine veel pakkuda? Vastus on: Kammerphilharmonie Bremen ja tema dirigent Paavo Järvi!
Kujutage endale ette: Bremenis on orkester, kes teeb proove ühes linna koolis, kus õpivad raskelt kasvatatavad lapsed. Muusikud mitte ainult ei harjuta, vaid annavad proovidele lisaks poistele ja tüdrukutele muusikakursuseid. Nad aitavad aktiivselt kaasa integratsioonile. Siit leidubki kindlasti vastus sellele, kuidas on võimalik vaadata vanameistri helitöödele teise pilguga. Sest fakt on, et Beethovenist teeb tõeliselt klassikalise see, et tal oli alati midagi uut pakkuda. Noodikunstnik oli revolutsionäär, kes purustas oma aja mõttemalle.
Seda tegi ka Paavo Järvi oma Kammerphilharmoniega. Harva võib kuulda selliseid jõulisi sümfooniaid, mis ületavad kõik võimalikud piirid. Ja nii saidki Beethoveni teosed eestlase juhatusel ülimalt modernse sisu. Eestlase tõlgendus Beethoveni sümfooniatest on manitsus humanismile. See on helide kosmos, milles ei leidu mitte ainult tänapäev, vaid ka tulevik.
Kõik eestlase juhatatud Beethoveni-sümfooniad on saadaval nii CD kui ka DVDna. Filmi on vändanud Beethoveni festivalil Bonnis Deutsche Welle.

Kurt Masur sai auhinna elutöö eest

ECHO Klassik 2010 elutöö eest sai tänavu saksa dirigent Kurt Masur. 83-aastane maestro oli isiklikult Esseni filharmoonias oma auhinda vastu võtmas, selle andis talle üle Saksamaa kunagine välisminister Hans-Dieter Genscher. Kaks vanahärrat laval – see oli jumalik pilt. Mõlemad andsid 1989/1990 oma panuse Berliini müüri langemisele ja Saksamaade ühinemisele. Üks oma fantastilise muusikaga, mis kutsus üles vägivalda mitte kasutama, ja teine oma suurepärase diplomaatilise poliitikaga. Kurt Masuri muusika kajastab traditsiooni ja elukogemust. Kurt Masur on sündinud 1927 Briegis. Maestro töötas 27 aastat Leipzigis Gewandhaus-orkestri kapellmeistrina, ta pole mitte ainult mõjutanud tugevalt Saksimaa metropoli muusikaelu, vaid on andnud kogu maailmas üle 900 kontserdi. Sakslane on juhatanud ka selliseid kuulsaid orkestreid nagu New York Philharmonic Orchestra, London Philharmonic Orchestra, samuti Orchestre National de France´.
Maestro ise tõi esile, et ta ei ole kunagi otsinud kuulsust, vaid seda, et muusikasõbrad tema tööd ja väljendusi mõistaksid.


Aasta instumentalist, viiuldaja David Garrett.

Viiuldaja David Garrett
on kogu maailmas tuntud, eriti pärast seda, kui ta mängis 2003 muusika filmile “Pirates of the Caribbean”Johnny Depp ja Orlando Bloomiga peaosades. On muidugi maitseasi, kas staarviiuldaja esinemised meeldivad või mitte. Üks on aga kindel, Saksamaal, Aachenis 1980 saksa juristi ja Ameerika baleriini perekonda sündinud muusik on toonud klassikalise muusika ka noortele jälle lähemale. Viiulivirtuoos on lindistanud muuhulgas hardrock-ballaadi “Nothing Else Matters”, samuti Queen-klassiku “Who Wants To Live Forever”.
David sai viiuli kätte nelja-aastaselt. Kuus aastat hiljem esines ta koos Hamburgi filharmoonikutega. Kaheteiskümneselt seisis ta laval koos Yehudi Menuhiniga ja esimene plaadileping oli poisil taskus neljateistkümneselt. Sellest hoolimata ei soovi Garrett, et teda nimetataks imelapseks: “Olen teinud menu saavutamiseks kõvasti tööd.” Peale abituuriumit kolis ta New Yorki, kus õppis kuulsas Juilliard Schoolis Itzhak Perlmani juhendusel. Oma õpingud finantseeris viiuldaja töötades baaris ja fotomodellina. Kui kiiresti on viiulil võimalik mängida, demonstreeris neidude lemmik 2008 ühes telešous, mängides loo “Hummelflug” vigadeta 65,26 sekundiga. Garrett esineb kahe vana instrumendiga, üks viiul on Giovanni Battista Guadagnini tehtud aastal 1772 ja teine Antonio Stradivari valmistatud aastal 1718.


Pianist Lang Lang.

Hiilgav pianist Lang Lang

Tema karjääri algust võib võrrelda David Garretti omaga. Hiinlane on sündinud 1982. a Sheyangis. Tema avastajaks oli Isaac Stern. Tollal oli algav pianist 17-aastane. Ka Lang Lang alustas muusikaõpingutega varakult – kolmeaastasena, viiesena võitis ta juba esimese konkursi ja läks neli aastat hiljem õppima Pekingi muusikakooli. Kui talendikas poiss sai kolmeteistkümneseks, kolis ta koos isaga Ühendriikidesse, kus hakkas Curtis Institute of Music Vladimir Horowitzi juures ennast täiendama. Peale esimest sooloklaverikontserti Carnegie Hallis 2003. aastal, on Lang Langi täht säramas maailma muusikataevas. Hiinlane on suurest menust hoolimata jäänud kahe (suure) jalaga maa peale ning pole unustanud oma kodumaad. Pekingi olümpiamängude avamispeol mängis ta kahele miljardile televaatajale. Pianist on nagu Garretki mitmekülgne, ta töötab kaasa soundtracks´ide tegemisel ja on teinud kaasa kontserditurnee dzässlegendi Herbie Hancockiga.


Parim meeslaulja Jonas Kaufmann.

Parimaks meeslauljaks valiti tänavu Jonas Kaufmann

Temagi on väga sümpaatne ja avatud. Vanemate soovil hakkas poiss peale abituuriumit õppima “korralikku ametit” ja istus mõned semestrid ülikoolis matemaatikat tuupides. Siis kuulas ta aga “oma südame häält” ja läks Müncheni Muusika- ja teatri kõrgkooli. Õnneks. Sest Jonas Kaufmannil on suurepärane ja kauni tämbriga hääl. Hiljuti tegi ta triumfaalse Wagneri-debüüdi, lauldes Bayreuthi ooperifestivalil Lohengrini osa. Sakslane on sagedane külaline maailma ooperilavadel, New Yorgi legendaarses Metropolitan Operas laulis ta “La Traviata” (Giuseppe Verdi) Alfredo rolli. Järgmisel suvel annab Jonas Kaufmann kontserte koos Anna Netrebko ja Erwin Schrottiga.


Parim lauljanna Joyce DiDonato.

Joyce DiDonato valiti aasta lauljannaks

Temperamentne metsosopran ei kaotanud isegi siis head tuju, kui ta jala murdis. Selline õnnetus juhtus nimelt aasta tagasi Londonis, kui ta laulis Rossini “Sevilla habemeajajas”. Esinemise Suurbritannia metropolis lõpetas ameeriklanna ratastoolis. Ja nii pole ka ime, et 1969. aastal Kansases sündinud laulukunstnikut ei imetleta mitte ainult tema suurepärase hääle, vaid ka kaasakiskuva naeru pärast. Üks muusikakriitikutest kirjutas, et Joyce DiDonati on peale Marilyn Monroe’d Ameerika muusikasõpradele parim kingitus. Diiva alustas tänavust kontserdisessooni debüüdiga Bellini “Normas”, lauldes Adalgisa osa. Echo sai ta albumi “Colbran, The Muse” eest.



 


kirjuta meile! toimetus tellimine reklaam arhiiv