|
|
|
Paavo Järvi tuli auhinda vastu
võtma koos maailmakuulsa pianisti Hélène
Grimaudiga. |
Paavo Järvile anti Essenis
üle ECHO-Klassik
tekst: Aino Siebert
fotod: Aino ja Werner Siebert
Tänavu anti
Saksamaa muusikaauhind ECHO-Klassik võitjatele üle
Euroopa kultuuripealinnas Essenis. Piduliku galaõhtu, mille
kandis üle ka telekanal ZDF, modereeris kuulus saatejuht
Thomas Gottschalk. Paavo Järvi valiti „aasta dirigendiks“,
tunnustus tuli Ludwig van Beethoveni sümfooniate 2 ja 6 „Pastorale“
lindistamise eest koos Deutsche Kammerphilharmonie Bremen´iga.
Peale auhinna kättesaamist
ütles maestro: „ECHO-Klassik ei ole ihaldatud mitte
ainult Saksamaal, vaid kogu maailmas. Mitte kuskil mujal ei tunnustata
klassikalist muusikat nii, nagu siin. Seetõttu on auhinna
saamine muidugi minu jaoks suur au, kuigi eriliselt on selle teeninud
ära minu orkester, kellega oleme lindistanud kõik
Beethoveni sümfooniad.”
Eestlane dirigeerib Saksamaal veel The Frankfurt Radio Symphony
Orchestra´t (Hesseni Ringhäälingu sümfoonikud).
Peale Paavo Järvi said hinnatud trofee veel Joyce DiDonato,
Fauré Quartett, Juan Diego Flórez, David Garrett,
Jonas Kaufmann, Lang Lang, Alice Sara Ott, Olga Scheps ja pianist
Hélène Grimaud oma DVDga „A Russian Night“.
Hélène
Grimaud Paavo Järvist
Suurepärane prantsuse
pianist Hélène Grimaud tuli galaõhtule Paavo
Järvi käevangus. Alles mõni kuu tagasi oli meil
võimalus näha neid mõlemaid Bonnis Beethoveni
festivalil harmooniliselt musitseerimas. Seda toredam oli nüüd
jällenägemine Essenis.
Hélène Grimaud ei saanud ise mitte ainult ECHOt
„A Russian Night“ filmilindistuse eest, vaid ta pidas
koos Martin Stadtfeldiga peokõne kahele noorele pianistile
Olga Schepsile ja Alice Sara Ottile.
1969 Aix-en-Provence sündinud kleenuke ja tagasihoidlik,
kuid eksimatu muusikavaistuga pianist, oli pool aastat raske haiguse
tõttu sunnitud ütlema ära kõik esinemised.
Nüüd on ta tagasi! Haigus on Šveitsi Luzernis elava
prantslanna teinud veelgi tugevamaks. Seda näitas ta, esitledes
oma uut albumit “Resonances”.
Peale üritust soovisin ma talendikalt ja võluvalt
muusikult teada, mida ta „meie“ Paavos eriliselt hindab.
Hélène Grimaud vastas: „Tema pühendumust,
tema energiat, tema hingesügavust, tema talenti. Me mõistame
üksteist sõnadeta, meie omavaheline keemia klapib.
Solistile on see väga tähtis.” Eestis ei ole maailma
kontserdilavadel oodatud pianist, kes armastab hunte, veel käinud,
kuid soovib tulevikus kindlasti külastada oma lähedase
sõbra kodumaad.
Paavo Järvi on, nagu tema isa Neeme Järvigi, kasvanud
muusikamaailma gigandiks, kes annab kontserte maailma kõige
talendikate muusikutega. Igal pool on ta armastatud ja austatud.
|
Aasta dirigent Paavo Järvi. |
Paavo Järvi
– üks meie aja põnevamaid dirigente
Võiks arvata,
et Beethoven on tegelikult vana, iga endast lugupidav dirigent
on juba dirigeerinud sakslase sümfooniaid, ka Herbert von
Karajan ja Sir Simon Rattle. Seega on küsimus õigustatud
– mida võib keegi teine veel pakkuda? Vastus on: Kammerphilharmonie
Bremen ja tema dirigent Paavo Järvi!
Kujutage endale ette: Bremenis on orkester, kes teeb proove ühes
linna koolis, kus õpivad raskelt kasvatatavad lapsed. Muusikud
mitte ainult ei harjuta, vaid annavad proovidele lisaks poistele
ja tüdrukutele muusikakursuseid. Nad aitavad aktiivselt kaasa
integratsioonile. Siit leidubki kindlasti vastus sellele, kuidas
on võimalik vaadata vanameistri helitöödele teise
pilguga. Sest fakt on, et Beethovenist teeb tõeliselt klassikalise
see, et tal oli alati midagi uut pakkuda. Noodikunstnik oli revolutsionäär,
kes purustas oma aja mõttemalle.
Seda tegi ka Paavo Järvi oma Kammerphilharmoniega. Harva
võib kuulda selliseid jõulisi sümfooniaid,
mis ületavad kõik võimalikud piirid. Ja nii
saidki Beethoveni teosed eestlase juhatusel ülimalt modernse
sisu. Eestlase tõlgendus Beethoveni sümfooniatest
on manitsus humanismile. See on helide kosmos, milles ei leidu
mitte ainult tänapäev, vaid ka tulevik.
Kõik eestlase juhatatud Beethoveni-sümfooniad on saadaval
nii CD kui ka DVDna. Filmi on vändanud Beethoveni festivalil
Bonnis Deutsche Welle.
Kurt Masur
sai auhinna elutöö eest
ECHO Klassik 2010 elutöö
eest sai tänavu saksa dirigent Kurt Masur. 83-aastane maestro
oli isiklikult Esseni filharmoonias oma auhinda vastu võtmas,
selle andis talle üle Saksamaa kunagine välisminister
Hans-Dieter Genscher. Kaks vanahärrat laval – see oli
jumalik pilt. Mõlemad andsid 1989/1990 oma panuse Berliini
müüri langemisele ja Saksamaade ühinemisele. Üks
oma fantastilise muusikaga, mis kutsus üles vägivalda
mitte kasutama, ja teine oma suurepärase diplomaatilise poliitikaga.
Kurt Masuri muusika kajastab traditsiooni ja elukogemust. Kurt
Masur on sündinud 1927 Briegis. Maestro töötas
27 aastat Leipzigis Gewandhaus-orkestri kapellmeistrina, ta pole
mitte ainult mõjutanud tugevalt Saksimaa metropoli muusikaelu,
vaid on andnud kogu maailmas üle 900 kontserdi. Sakslane
on juhatanud ka selliseid kuulsaid orkestreid nagu New York Philharmonic
Orchestra, London Philharmonic Orchestra, samuti Orchestre National
de France´.
Maestro ise tõi esile, et ta ei ole kunagi otsinud kuulsust,
vaid seda, et muusikasõbrad tema tööd ja väljendusi
mõistaksid.
|
Aasta instumentalist, viiuldaja
David Garrett. |
Viiuldaja
David Garrett
on kogu maailmas tuntud, eriti pärast seda, kui ta mängis
2003 muusika filmile “Pirates of the Caribbean”Johnny
Depp ja Orlando Bloomiga peaosades. On muidugi maitseasi, kas
staarviiuldaja esinemised meeldivad või mitte. Üks
on aga kindel, Saksamaal, Aachenis 1980 saksa juristi ja Ameerika
baleriini perekonda sündinud muusik on toonud klassikalise
muusika ka noortele jälle lähemale. Viiulivirtuoos on
lindistanud muuhulgas hardrock-ballaadi “Nothing Else Matters”,
samuti Queen-klassiku “Who Wants To Live Forever”.
David sai viiuli kätte nelja-aastaselt. Kuus aastat hiljem
esines ta koos Hamburgi filharmoonikutega. Kaheteiskümneselt
seisis ta laval koos Yehudi Menuhiniga ja esimene plaadileping
oli poisil taskus neljateistkümneselt. Sellest hoolimata
ei soovi Garrett, et teda nimetataks imelapseks: “Olen teinud
menu saavutamiseks kõvasti tööd.” Peale
abituuriumit kolis ta New Yorki, kus õppis kuulsas Juilliard
Schoolis Itzhak Perlmani juhendusel. Oma õpingud finantseeris
viiuldaja töötades baaris ja fotomodellina. Kui kiiresti
on viiulil võimalik mängida, demonstreeris neidude
lemmik 2008 ühes telešous, mängides loo “Hummelflug”
vigadeta 65,26 sekundiga. Garrett esineb kahe vana instrumendiga,
üks viiul on Giovanni Battista Guadagnini tehtud aastal 1772
ja teine Antonio Stradivari valmistatud aastal 1718.
|
Pianist Lang Lang. |
Hiilgav pianist
Lang Lang
Tema karjääri
algust võib võrrelda David Garretti omaga. Hiinlane
on sündinud 1982. a Sheyangis. Tema avastajaks oli Isaac
Stern. Tollal oli algav pianist 17-aastane. Ka Lang Lang alustas
muusikaõpingutega varakult – kolmeaastasena, viiesena
võitis ta juba esimese konkursi ja läks neli aastat
hiljem õppima Pekingi muusikakooli. Kui talendikas poiss
sai kolmeteistkümneseks, kolis ta koos isaga Ühendriikidesse,
kus hakkas Curtis Institute of Music Vladimir Horowitzi juures
ennast täiendama. Peale esimest sooloklaverikontserti Carnegie
Hallis 2003. aastal, on Lang Langi täht säramas maailma
muusikataevas. Hiinlane on suurest menust hoolimata jäänud
kahe (suure) jalaga maa peale ning pole unustanud oma kodumaad.
Pekingi olümpiamängude avamispeol mängis ta kahele
miljardile televaatajale. Pianist on nagu Garretki mitmekülgne,
ta töötab kaasa soundtracks´ide tegemisel ja on
teinud kaasa kontserditurnee dzässlegendi Herbie Hancockiga.
|
Parim meeslaulja Jonas Kaufmann. |
Parimaks
meeslauljaks valiti tänavu Jonas Kaufmann
Temagi on väga
sümpaatne ja avatud. Vanemate soovil hakkas poiss peale abituuriumit
õppima “korralikku ametit” ja istus mõned
semestrid ülikoolis matemaatikat tuupides. Siis kuulas ta
aga “oma südame häält” ja läks Müncheni
Muusika- ja teatri kõrgkooli. Õnneks. Sest Jonas
Kaufmannil on suurepärane ja kauni tämbriga hääl.
Hiljuti tegi ta triumfaalse Wagneri-debüüdi, lauldes
Bayreuthi ooperifestivalil Lohengrini osa. Sakslane on sagedane
külaline maailma ooperilavadel, New Yorgi legendaarses Metropolitan
Operas laulis ta “La Traviata” (Giuseppe Verdi) Alfredo
rolli. Järgmisel suvel annab Jonas Kaufmann kontserte koos
Anna Netrebko ja Erwin Schrottiga.
|
Parim lauljanna Joyce DiDonato.
|
Joyce DiDonato
valiti aasta lauljannaks
Temperamentne metsosopran
ei kaotanud isegi siis head tuju, kui ta jala murdis. Selline
õnnetus juhtus nimelt aasta tagasi Londonis, kui ta laulis
Rossini “Sevilla habemeajajas”. Esinemise Suurbritannia
metropolis lõpetas ameeriklanna ratastoolis. Ja nii pole
ka ime, et 1969. aastal Kansases sündinud laulukunstnikut
ei imetleta mitte ainult tema suurepärase hääle,
vaid ka kaasakiskuva naeru pärast. Üks muusikakriitikutest
kirjutas, et Joyce DiDonati on peale Marilyn Monroe’d Ameerika
muusikasõpradele parim kingitus. Diiva alustas tänavust
kontserdisessooni debüüdiga Bellini “Normas”,
lauldes Adalgisa osa. Echo sai ta albumi “Colbran, The Muse”
eest.
|
|
|
