Kultuur ja Elu 3/2010

Kultuur ja Elu 2/2010

Solidaarsuse mälestuskivi juures seisavad kolmkümmend aastat tagasi Solidaarsusele saadetud tervitustelegrammi üks algataja Enn Tarto ja Piret Tarto.

Kui vaprus ja solidaarsus ühinesid...

tekst: Piret Tarto
Foto: Mari-Ann Kelam

TELEGRAMM LECH WALESALE 11. sept. 1980. a. Lietuva-Eesti POLSKA, GDANSK, STOCZNIA IM. LENINA PAN LECH WALESA Pan Lech Walesa Õnnitleme Teid ja Teie näol kogu Poola rahvast, kes pani aluse demokraatlikele reformidele, mida nii väga vajab kogu sotsialismileer. Ahonen, Heiki Pesti, Arvo Boguscis, Vytautas Protusevicius, Jonas Cidzikas, Petras Poškiene-Lukauskaite, Ona Šakaliene, Genute Ragaišis, Romas Gasparov, Boriss Ratas, Endel Kalep, Veljo Sasnauskaite, Leonora Masiulionis, Algirdas Subacius, Kestutis Niitsoo, Viktor Tarto, Enn Paperno, Irina Udam, Erik Parek, Lagle Volungevicius, Jonas

20. augustil 2010 avati Tallinnas Jaani kiriku kõrval skulptor Aime Kuulbuschi loodud mälestuskivi Poola Solidaarsuse kolmekümnendaks aastapäevaks.

Kivi pühitsesid EELK Tallinna Jaani kiriku õpetaja, Tallinna praost Jaan Tammsalu ja Dominikaanlaste kloostri prior isa Artur Modzelewski. Sõnavõttudega esinesid Tallinna linnapea Edgar Savisaar, Poola Vabariigi suursaadik Eestis Tomasz Chlon, Euroopa Parlamendi saadik Tunne Kelam ja pan Lech Walesa poeg, samuti Europarlamendi saadik Jaroslaw Walesa. Suurel looduslikul kivil on eesti keeles sõna solidaarsus, mille kirjapilt jäljendab Solidarnoœæ´i üle ilma tuntuks saanud logo, ja selle kohal on maakera, millel on märgitud kaks paika: Varssavi ja Tallinn.
"Me poleks täna siin, kui poleks vaprust ja solidaarsust. Sest tookord, kolmkümmend aastat tagasi, ühinesid vaprus ja solidaarsus – sama medali kaks külge. Medali, mis on kõige hinnalisemast metallimaagist – vabadusest," ütles Poola suursaadik Tomasz Ch³oñ.

Suursaadik tuletas oma eesti keeles peetud kõnes meelde: "Neljateistkümnendal augustil tuhande üheksasaja kaheksakümnendal aastal algas Gdañski laevatehases streik, kokkulepe sõlmiti kolmekümne esimesel augustil. Juba kaheksandal septembril, veel enne ametiühingu registreerimist, algas Solidaarsuse esimese kongressi töö. Gdañskist tuli tookord üleskutse: „Gdañskisse, sõltumatu vaba ametiühinguliikumise Solidaarsus esimesele kongressile kogunenud delegaadid saadavad tervitusi ning väljendavad oma poolehoidu Albaania, Bulgaaria, Tšehhoslovakkia, Saksa Demokraatliku Vabariigi, Rumeenia, Ungari ning kõikidele Nõukogude Liidu rahvastele. Esimese, sõltumatu ametiühinguna meie pärastsõjaaegses ajaloos, tunnetame meie ühiste saatuste sügavat sidet...“ Üheteistkümnendal septembril tuli vastus, ka Eestist: „Õnnitleme Teid ja Teie nimel kogu Poola rahvast, kes pani aluse demokraatlikele reformidele, mida nii väga vajab kogu sotsialismileer.“
Suursaadik tsiteeris siin sõna-sõnalt Eesti ja Leedu vabadusvõitlejate saadetud tervitustelegrammi pan Lech Walesale ja Poola Solidaarsusele.
Kuulnud raadio vahendusel suurest rahvaliikumisest Poolas, tekkis vabadusvõitlejatel Tartus mõte Lech Walesat ja Solidaarsust tervitada.

Tervitustelegrammi tekst koostatigi Tartus ja keegi vabadusvõitlejatest sõitis kohe allkirju koguma Leedu vabadusvõitlejatelt, kellega olid aastate jooksul välja kujunenud väga head suhted. Telegramm saadeti ametliku postiga Lech Walesale. Kahjuks ei ole teada, kas see kunagi adressaadini jõudis. Samal ajal läks kiri Eesti kaudu ka Stockholmi ja Leedust Münchenisse, kust see jõudis välismaistesse raadiojaamadesse. Uudis Eesti-Leedu vabadusvõitlejate toetuskirjast Poola Solidaarsusele kõlas korduvalt Vaba Euroopa, Vabaduseraadio, Deutsche Welle, BBC ja võib-olla veel mõne välisraadiojaama eetris mitmes keeles. Neid saateid kuulasid ida pool raudset eesriiet miljonid inimesed. See oligi kirja peamine mõju. Ainuüksi selle toetuskirja pärast kedagi ei arreteeritud, aga Heiki Ahoneni, Lagle Pareki, Arvo Pesti ja Enn Tarto vastastel kohtuprotsessidel Eesti NSV Ülemkohtus 1983. ja 1984. aastal oli "sotsialismileeri õõnestamine" üheks põhisüüdistustest, mis tugineski samale tervitustelegrammile.

“Võime küsida neilt, kes allkirjastasid selle läkituse, ning ka teistelt, kes ei jõudnud või ei saanud sellele alla kirjutada: kas uskusite, et Solidaarsus võidab? Täna on kergem vastata – jah, olime kindlad. Aga tookord?” küsis Poola suursaadik ja lisas: “Kuid siiski sai vabadusidee totalitarismist võitu. See võidab jätkuvalt.”