|
|
Julius Kuperjanov 116
tekst: Olev Teder
J. Kuperjanovi Seltsi juhatuse esimees
"Kuperjanov!
See nimi, mis ilma eel- ja järelseletuseta tulevastele eestlastele
palju ütleb, sest kadunu on enam kui 700 aasta järele
esimene Eesti kangelane, ja kui niisugune on tal Eesti ajaloos
oma hiilgekoht..." kirjutab Vabadussõja-aegne „Päevaleht"
nr 34, 11.02.1919. a. artiklis "Mööda rüüstatud
kodumaad“.
Kirjanik R.Roht lisab oma viimses järelhüüdes:
"... ja veel kord peame küsima: kas ei oleks meie sõjas
siis vast kõik teisiti olnud, kui see vahva kangelane...
Eesti Vabadussõja alguses oleks puudunud?"
90 a hiljem tüütasin lihtsaid
Eesti maamehi küsimusega: „Kes oli Julius Kuperjanov?“
Kõrvu jäi kõlama kaks vastandlikku arvamust
– kangelane ja karistaja. Oma teadmiste põhjendamisel
lisati sõnale „kangelane“ paljudel juhtudel seisukoha
ebakindlust määravaid sõnu, nagu: „aga,
kuid, siiski jne“. Millest on arenenud taoline ebakindlus?
Selge on see, et Vabadussõja ajalugu kujundasid Vabadussõjalaste
Liidu kukutajad – siinkohal on raske vastu vaielda, sest
teame, kes nullistasid 1933. a Põhiseaduse rahvahääletusel
72% rahva arvamuse tahte! Kogu meie 30-ndate lõpu riiklikud
sihid, uskumused ja teod mahuvad sellesse väikesearvulisse
ajaloo kujundajate kategooriasse. Ilmekama näitena tooksin
ära tolle ajajärgu tegelaste alatuma võltsingu,
millega said nad hakkama Vabadussõja kaardi rindejoone
kritseldamisel.
Minult küsis pärast nimetet kaardi uurimist kord üks
Puurmani gümnaasiumi õpilane: „Kas Kuperjanov
oli punaste venelaste poolel?“ Heitke pilk kaardile ja te
küsiksite samamoodi! Siinkohal tasub meelde tuletada II diviisi
ülema oberst Limbergi 23.12.18. käsu lõiku neile,
kel meeldib apelleerida ilma riigipoolse ametliku tunnusteta partisanidega:
„§2. Käsen minu all olevat Eesti Kaitse Liitu
„Leitnant Kuperjanovi partisani salgaks“ ümber
nimetada“ /Leitnant J.Kuperjanovi päevakäsk nr.
2 §1. Riigi Keskarhiivi fond 560, s. 1/
Käsku kordas Sõjavägede Ülemjuhataja Päevakäsk
25.12.18. nr 37 §3.
Kaardil on aga 220 km² Puurmani valla aladest „joonistatud“
punalipu mõjusfääri! Uskuge, see ei ole värisev
käevääratus, vaid sihikindel otsus võtta
leitnant J. Kuperjanovilt kui liialt agaralt ja isepäiselt
salgajuhilt põhjendatud õigus nimetada teda punaste
idasuunalise pealetungi peatajaks Kesk-Eestile ja Viljandile.
Mäletatavasti valmistus tollal Põltsamaal resideeruva
2. polgu staap ette taganemist Viljandisse, saates esimestena
jalust ära alluvuses teenivad Tartu koolipoisid-kaitseliitlased.
Siit on tuntud ka leitnant Kuperjanovi ütlus telefoni teel
polguülemale polkovnik Untile: „Kuperjanovi partisanid
on ja jäävad Puurmani, kus kõikvõimalike
vahenditega saab pidama Eesti valitsuse tahtmine.“
Keda huvitab üksikasjalikum ülevaade leitnant Kuperjanovi
kõigist kangelastegudest, tema nimega seonduvatest Vabadussõja
võltsingutest või analüüsist, miks ei
annetatud talle Vabadusristi II/1. j. ehk Vereristi 1. järku,
sellel soovitame lugeda J. Kuperjanovi Seltsi kodulehte aadressil
www.kuperjanov.ee lehekülgi J. Kuperjanovi loost ja J. Kuperjanovi
Seltsi loost.
J. Kuperjanovi Selts võttis oma eelkäija kol-ltn J.
Soodla poolt 1938. a asutatud Kuperjanovi nimelise Seltsi põhikirjaliste
eesmärkide täitmise jätkamise kohustuse, et taas
avada ning kinnistada õpetaja ja Vabadussõja kangelase
J. Kuperjanovi pärand meie tulevastele põlvedele,
tutvustada tema elutööd ja loomingut kui väärtust
ning normi rahva harituse ja iseolemise tahte süvendamisel.
Samal eesmärgil korraldab J. Kuperjanovi Selts 8. oktoobril
2010. a ajalookonverentsi, mis ühest küljest tähistab
sel moel nimikangelase 116. sünniaastapäeva, teisest
küljest aga võtab täitmisele oma põhikirjalised
kohustused.
J. Soodla asutatud Selts likvideeriti nagu kogu iseseisev riik
1940. a, mis ei andnud rahvale veel siiski põhjust unustada
oma rahvuskangelased. Okupeeritud Eesti tingimustes sündisid
Kuperjanovi nime kandvad üksused: „Kuperjanovlased“,
„Kuperjanovi Pojad“, „Salajane Kuperjanovlaste
Organisatsioon“, „Kuperjanovlaste Salk“, kelle
noored liikmed riskisid oma eluga. JKS peab neid liikumisi 1940.
a katkestatud Kuperjanovi Seltsi (täpsemalt Kuperjanovi Partisanide
Polgu Selts) elutulukesete hoidjateks ja kaitsjateks, mistõttu
kuulutas nende kõik liikmed ka oma auliikmeteks.
|
Julius Kuperjanovi orden.
Julius Kuperjanovi Seltsi kõrgeima teenetemärgi
nr 1 annetasime postuumselt Julius Kuperjanovile, nr 2 Kuperjanovi
Seltsi asutajale Johannes Soodlale, nr 3 Ülo Adamsonile,
kes oli Stalini-vastase organisatsiooni „Salajane Kuperjanovlaste
organisatsioon“ juhatuse liige, nr 4 sai organisatasiooni
„Kuperjanovlased“ eestseisja Jüri Pertmann,
nr 5 „Kuperjanovlaste Salk“ eestseisja Villu Kibena.
Ülejäänud salkade liikmed said Julius Kuperjanovi
medali.
|
Ajalookonverentsi kava
Ajalookonverentsil esinevad
okupatsiooniaegse vastupanuvõitluse teemal järgmised
uurijad: Ü. Ojatalu, P. Kuusk, U. Josia, J. Pertmann, V.
Kaska, E. Tarto ja J. Algus. Järgneb 20 min filmi „Üits
wana ja hää pildialbum“ vaatus, mille alusmaterjal-fotokogu
kuulus EW rahuaegsele kuperjanovlasele kapten Ed. Sternile ning
kuhu on lisatud ka uusi vanu fotosid J. Kuperjanovi matustest
ühe sargakandja Ed. Johansoni albumist.
Järgneb uue raamatu „Lugusid Julius Kuperjanovist“
esitlus, mille avaldamise tarbeks korraldas JKS üleilmse
eestlastelt annetuste kogumise. Kolmest loost esimene, J. Kuperjanovi
Sipe kooli pingikaaslase L. Laursoni mälestused oli Eestis
avaldamata, teine, R. Rohti lugu ilmus 1919. a ja Y. Naelapea
poeem „Kuperjanovi käskjalg“ on varem üldse
avaldamata. Lood on väga põnevad ja annavad palju
uut informatsiooni meie ajaloost – kas või eestlaste
elust ja tegemistest punarevolutsioonilises Petrogradis 1917.
a. Raamatu esitlusele järgneb J. Kuperjanovi nimeliste teenetemärkide
esitlus ja autasustamine. Kõrgeim autasu – J. Kuperjanovi
orden annetatakse esimesena J. Kuperjanovile. Märk asutati
tegelikult Kuperjanovi pataljoni rinnamärgina 20-ndate teisel
poolel, millest aga loobuti 30-ndate alguses.
|
Julius Kuperjanovi medal.
|
Märgi soovis võtta
taaskasutusele 1938. a. kol-ltn J. Soodla asutatud Selts, kuid
Eesti okupeerimine muutis asjaolusid, mistõttu tänane
Selts taasasutas kuulsusrikka märgi ordenina. Teisena annetab
JKS ordeni seltsi rajajale J. Soodlale. Kolm järgmist annetatakse
Stalini-aegsetele Kuperjanovi nimelistele salkadele. JKS poolt
asutatud J. Kuperjanovi medal annetatakse kõigile eelnimetatud
salkade liikmetele.
Päeva lõpetuseks suundub buss külalistega J.
Kuperjanovi hauale küünlaid panema, sest nii mõnigi
pole saanud mahti pärast okupatsiooniaegseid varjatud käike
hauale pääseda.
Tahaks lõpetada kirjanik R. Rohti sõnadega:
"... Kuperjanov, see noor leitnant, see väike, tähtsuseta
mees, on Eesti ajalukku kirjutanud oma nime kui üks suurematest
Eesti riigi loojatest, kui üks suurematest rahvuskangelastest,
üks nendest vähestest, kes Eesti Vabadussõja
segastel aegadel selge pää ja külma mõistusega
korraldusi suutis teha..."
(J. Kuperjanow. Tema
elulugu ja teod. Odamehe kirjastus Tartus 1919)
|
|
|
