|
|
Eesti klaver väärib
oma muuseumi
tekst ja fotod:
Alo Põldmäe
|
Tartu klaveri “Astron”
firmamärk. |
Klaver ja temaga
seonduv on üheks kultuuritaseme peegeldajaks. Ja klaver on
aidanud mitme sajandi jooksul alal hoida ka Eesti identiteeti!
Kuidas eesti klaverimeistrid on kvaliteetsete klaverite kaudu
suutnud teadvustada meie väikest maad ja samas varustada
muusikahuvilisi odavamate pillidega, püüab Eesti Rahvuslik
Klaverimuuseum rõhutada Helme mõisa plaanitavas
klaverimuuseumis.
Miks üldse on vaja olnud Eestile oma klaveritööstust?
Lihtsam oleks olnud klavereid sisse vedada. Ometi arvati kunagi
teisiti. Klaverimeistritegi tegevus haakus ärkamisaja rahvusliku
vaimsuse tõusuga ja 19. saj lõpul kerkisid esile
eestlastest suured tegijad – Jaan Rässa, Mihkel Oss,
Jaan Olbrei ja meie klaveriehituse grand old man Ernst Hiis (Ihse).
Eesti klaveriehituse
230 aastat
2009. a tähistati
klaveri sünni 300. aastapäeva, Eestis sai aga oma klaver
230. aastaseks. 1779. aastast pärineb Tallinna saksa ajalehest
teade, et siinne meister Johann Friedrich Gräbner ehitab
muu seas ka klavereid. Gräbneri klaveri ja tänase eesti
kontsertklaveri „Estonia” vahele mahub aga veel üle
60 erinevat eesti meistrite pilli! Nii pisikese maa kui Eesti
kohta on see arv uskumatult suur. Et klavereid on veel rohkem
olnud, tõendab fakt, et 2000. a oli andmeid 44 eesti klaveri
kohta, nüüdseks on see arv tõusnud 68-ni. Klaverimuuseumil
– eesti kultuurimaastiku uuel nähtusel – on mida
uurida!
Enamik meistreid on tegutsenud Tallinnas (30) ja Tartus (18).
Klavereid on tehtud ka Valgas ja Saaremaal. 2010. aastast on klaveriehituse
linnana end kirja saanud Pärnugi tahvelklaveri „Amende.
Pernau” näol.
Kümmekond eesti meistrit tegutses tsaariaegses Peterburis
(Rathke, Ihse, Kõiv, Mühlbach, Leppenberg), Moskvas
(Uslall, Oberg) ja Riias (Müürsepp, Lomp). Mitmed neist
konkureerisid Venemaa kuulsate firmade „Becker”, „Schröder”
või „Friederichs” toodanguga.
Siinkohal kiirpilk eesti meistrite klaveritele. 18. ja 19. saj.:
„Neidhardt”, „Wiesner”, „Sopha”,
„Erich”, „Falck”, „Wenzel”, „Hasse”,
„Krug”, „Kessler”; 20. saj. algus: „Kraemann/Olbrei”,
„Oss”, „Jurak”, „Rässa”, „Tusti”,
„Moritz”, „Romm”; Eesti Vabariigi aeg: o/ü
„Astron”, „Salong”, „Ihse”, „Sprenk-Läte”,
„Heine”, „Wihm”, „Prisk”, „Selberg”,
„Bürger”, „Orntlich”, „Saar”...
Nõukogude võim likvideeris kõik klaveritööstused.
Alles 1950. aastal taastus klaveritootmine Tallinna Klaverivabriku
tiibklaveri „Estonia” näol, mille konstrueeris
eesti klaveriehituse grand old man Ernst Hiis. Tartus toodeti
aastail 1958–1968 pianiinot „Vanemuine”.
Miks on vaja
klaverimuuseumi?
- Selleks, et tutvustada klaverit kui
absoluutselt enimlevinud ja enimmängitavat instrumenti.
Klaverile tugineb paljuski
kogu muusikaõpetus. Ei heliloojad ega enamik tegevmuusikuid
ei saa läbi ilma klaverita. Juhiv on klaver sooloinstrumendina
nii klassikalises muusikas kui dþässis. Ta on universaalne
kooriproovis, laulutunnis, kammeransamblis, sümfooniaorkestris.
Klaveri modifikatsioonid digiklaveri ja süntesaatori näol
on samuti ülilaias kasutuses. Ometi ei asenda need klaverit,
tundlikku emotsioonide väljendajat, tema klassikalisel kujul.
Eesti helilooja, klaverimeister Aleksander Läte tituleeris
klaveri pillide kuningannaks. See kuninganna on meil olnud nii
eriline, et ta on ammu tunnustusena ära teeninud eraldi muuseumi.
- Selleks et tähtsustada rahvuskultuuri
laiapõhjaliselt.
Klaveriga märgistatud
üllatavalt lai maastik integreerub klaveriehituse, pianismi
ja klaveriõpetuse ajalooga. Muuseumis saab klaveri kaudu
näha seoseid muude eluvaldkondadega, infotehnoloogia vahenditega
on võimalik luua atraktiivne kultuurikeskus.
Eri tähelepanu saavad klaverid, mis kuulunud Eesti erinevate
kunstialade esindajaile, arstidele, pedagoogidele, vaimulikele.
Nende pillide abiga tähtsustuvad teistegi maade klaverid
läbi eesti inimeste „lugude”. Oluliseks peame ka
ka eesti harmooniumide kogumist, sest harmoonium seostub klaveriehitusega
väga harmooniliselt – paljud klaverimeistreid tegid
ju harmooniume.
- Selleks, et tähtsustada eesti
klaveri konkurentsivõimet ja kvaliteeti.
Juba 20. sajandi I poole
oma ala tipud Ernst Ihse (Hiis), Jaan Rässa, Eugen Sprenk
ja Aleksander Läte, Hermann Jurak, Jaan ja Tõnis Olbrei
rakendasid eesrindlikke tehnoloogiaid, tõid ära maailmamessidelt
auhindu. Nii sai pianiino „J. Rässa” Grand prix’i
Brüsseli maailmamessil 1907. ja kuldmedali Madridis 1908.
aastal. Või hiljem – hõbemedal 1958. a „Estoniale”
Brüsseli maailmanäitusel. Tänase päeva ere
näide on kontsertklaveri „Estonia” jätkuv
edu maailmaturul.
- Selleks, et tähtsustada klaverialast
muusikaharidust.
Siia plaanime muusikute
koolituskeskust, kohta meistrikursustele, konverentsidele, sümpoosionidele.
Töötame välja laste ja noorte haridusprogrammi
nimetusega KLAMU.
Eksponeerime atraktiivselt selle osa klaverist, mida tavaliselt
ei nähta – pilli sisemust enam kui 1000 detailiga. Eraldi
tähtsustuvad klaveri eelkäijad – klavikord, klavesiin,
orel kui klahvpill ja üksik metallkeel – muusikalise
heli algpunkt.
Mõisa keldrikorrusele tulevad klaverite restaureerimise
õpitoad, klaverite hoidla, erialane noodi- ja muusikakogu,
infopunkt „Kõik klaverist”.
Muuseumi põhikorruse moodustavad 10 vastava ajastu klaveritega
sisustatud ruumi kujundatuna muusikasalongidena.
Suurim ruum on pühendus Ernst Hiisile, eesti väljapaistvaimale
klaverimeistrile.
Mis sai tõukeks
uuele muuseumile?
Esimene mõte
selle võimalikkusest lipsas pähe 2000. aastal, kui
Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi ning Eesti Kontserdi koostööna
oli festivali „Klaver 2000” raames näitus „Eesti
klaver”. Siis oli näitusel 25 erinevat eesti klaverit.
Näitus sai tähelepanu osaliseks. Suure hulga eesti klaverite
nägemine kutsus esile häid emotsioone. Selgus, et inimeste
käes on veel palju vanu eesti klavereid. Mõnigi neist
muutus äkki olulise kultuuriinfo kandjaks. Klaverite omanikud
ei teagi alati nende päritolu, sest enamus eesti klavereid
on nime saanud saksa nimedega meistreilt. Nii juhtub tihti, et
saksa nimega pilli on valmistanud eesti meister.
Teine, lausa jonni tekitanud tõuge tuli 2004. aastal Saksamaal,
Lübeckis, kus uurisin suuremahulist klaverileksikoni. Täpsusega
tuntud sakslased olid 2000. a. väljaandes paigutanud meie
klaveriehituse uhkuse, „Estonia” klaveri tootmise Moskvasse
(Moskau, Russland)! Siis kinnistus mõte, et valeinfo kummutamiseks
tuleb eesti klaver tähtsustada võimalikult suurelt
– rahvusliku klaverimuuseumi loomise näol. Mõttele
leidsin toetajaid klavereid restaureeriva firma „Reval Piano”
meistri Heiki Partsi ja Eero Viigimäe näol ning 21.
mail 2005 sai SA Eesti Rahvuslik Klaverimuuseum kantud registrisse.
|
Helme mõisahoone - Eesti
Klaverimuuseumi tulevane asukoht. |
Klaverimuuseum
– Helme mõisa
Kui oli selge, et pinda
leida uuele muuseumile linnades pole võimalik, pöördusime
maakondade poole. Pakkumisi tuli peamiselt mõisate näol.
Suurte kõhklusteta jäi sõelale Helme mõis.
Võlus hea asukoht, ajalooline hoone ja kaunis ümbrus.
Helme Vallavalitsuselt (vallavanem Tarmo Tamm) tuli ka tugev toetus.
Helmes on turismi tugipunktid kultuuri- ja looduspargi näol
olemas – Schilleri mälestuskivi, ordulossi varemed,
liivakivikoopad, allikad, ürgorg. Klaverimuuseum täiendaks
seda parki oluliselt. Helme on olnud oluline koht kultuuritelgedel
Riia-Pärnu-Tallinn ja Riia-Tartu-Peterburi. Aga just Peterburi
ja Riiaga on Eestil olnud kõige vahetumad sidemed.
Kultuurikeskuse rajamine Helmesse haakub hästi Eesti Vabariigi
regionaalse kultuuripoliitikaga – uute kultuuriobjektide
rajamise toetamisega väljapoole suuri keskusi.
Olgu Klaverimuuseum sügav kummardus eesti klaverimeistritele,
tänu kellele on muusika jõudnud paljudesse kodudesse.
Klaverimuuseumi
tegevusest
Enne kui Klaverimuuseum
Helmes uksed avab, on käsil mitmeid ettevõtmisi.
Vanemuise kontserdimajas oli k.a 12. aprillini näitus „Tartu
oma klaver”. Esmakordselt sai näha enamikku Tartus toodetud
klavereist („Hasse”, „ Rässa”, „
Heine”, „Astron”, „Rathke”, „Moritz”,
„Hermann”, „Sprenk-Läte”, „Wihm”,
„Vanemuine”) ja ka tuntud tartlastele (R. Tobias, J.
Simm, Johan Kõpp) kuulunud pille.
Koostöös teaduskeskusega AHHAA on Tartu Lõunakeskuses
eksponeeritud mitmeid klavereid vee ja niiskuse kahjustuste näitusel.
Koostöös Tartu Saksa Kultuuriinstituudiga toimuvad saksa-eesti
klaveriehituse sidemeist lähtuvad õhtud.
11.–18. 11. 2011 toimub festival „Eesti klaver ja Euroopa”
Viru Keskuses „Tallinn kultuuripealinn 2011” raames.
Kavas „EURO PIANO” delegaatide aastakokkutulek ja klaveriehituse
sümpoosion, näitused eesti klaveriehitusest (40 pilli)
ja eesti pianismist. Eesti klaveritel musitseerivad nii eesti
pianistid kui rahvusvahelise pianistide konkursi laureaadid.
Koos konsultatsioonifirmaga Advisio, arhitektuuribürooga
RTG Arhitektid ja sisekujundusfirmaga OÜ „Cumerus”
on lõppjärgus Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusse
minev projekt taotlemaks toetust klaverimuuseumi rajamiseks Helme
mõisa.
|
|
|
