|
|
|
Jaan Alliksoo püstitatud “Eiffeli”
torni asukohal paiknes arvatavalt ka kunagine Ungern-Sternbergide
valetuletorn. |
Hiiumaa – legendide saar
Jaan Alliksoo
Kõik see algas umbes
300 aastat tagasi, kui siinsetel maadel elas ja tegutses Otto
Reinhold Ludwig von Ungern-Sternbergi vanaonu Jacob Engelhardt.
Nagu ajalugu räägib, olla ta püstitanud siia, kus
mina elan, valetuletorni ja kuna ta lasi Kõpu torni pimeks
panna, siis laevad, kes tulid ulgumerelt ja ootasid Dagerorti
(praegune Kõpu) tuletorni tuld, et Näkimadalatest
õigel ajal ära keerata, siis – kuna tuli oli
20 kilomeetrit edasi tõstetud – võite isegi
arvata, mis juhtus. Kõik pidi toimuma muidugi tormistel
ja udustel öödel, kui tähti ei paistnud. Vähe
sellest, Ungru mehed läksid paatidega ja tapsid kõik
laevamehed ja röövisid kõik väärtusliku.
Kuna laipu ei aidanud merre jätta, siis toodi need maale
ja maeti Kabelimäele, mis asub minu majast 400 meetri kaugusel.
Teistel andmetel asus seal sajandeid tagasi Kootsaare kabel koos
surnuaiaga, millest ka nimi Kabelimägi.
Mina arvuti taga seda lugu kirjutamas
ja teie hommikukohvi juues ei oska seda tegelikku õudust
ette kujutada, mis tol ajal valitses. Kuna randröövlid
olid ju kohalikud, siis oli kindlasti nende hulgas ka minu esiisasid,
kes pidasid tehtut loomulikuks ja vajalikuks tegevuseks pere toitmisel.
Seda ei saa neile kuidagi pahaks panna, sest ajad ja eetikanormid
olid natuke teised ja euronõuete tulekuni veel üle
300 aasta aega. Minu isapoolne vanaisa oli laevakapten, kelle
pilt ripub praegu seinal minu kõrval ja jälgib rangelt
minu kirjatööd, minu isagi oli meremees, kelleks tahtsin
saada ju minagi. Sellepärast ongi see teema ühtlasi
nii aegadetagune ja kauge, kuid samas ka lähedane.
Umbes 1973. aastal käisid
arheoloogid seal kaevamas ja nende lahkudes jäi maha hulgaliselt
inimluid. Isegi paar pealuud sai lapsena koju mängida toodud.
Kahjuks on see ajalooseik unustusse vajunud ja selle artikli mõte
ongi selles, et äkki keegi teab sellest midagi rohkem ja
võtab ühendust.
Mõõdunud laupäeval oli ilus ilm ja käisime
õega vaatamas seda kohta, mida kohalikud teavad Kaplimäena.
Sinna ongi maetud kõik need paljud meremehed, kes Ungru
ohvriks langesid. Kartsime, et kohta tähistav silt on aastatega
kaduma läinud, aga oh imet, oli alles: Kabelimägi, maa-alune
kalmistu 16.–17. sajand.
Kirjandusest ja filmindusest tuleb sarnase asja näitamisest-kirjutamisest
meelde ainult film „Verekivi“. Kõik need vanad
inimesed, kellega olen sellel teemal rääkinud, teavad
seda lapsest saadik, aga ajalooürikutes mingeid fakte ei
ole suutnud mina leida. Eriti on mulle meelde jäänud
kunagise kohaliku loomaarsti Richard Võsamaa jutud sellel
teemal. Sellest kuulnud olen muidugi ka oma isalt-emalt ja tädidelt-onudelt.
Siis tekkiski mõte ajalugu tänapäeva tuua.
Pidanud nõu mitmete vanade
meremeeste ja kaptenitega, sai selgeks, et libatorn pidi olema
enam-vähem samal kohal, kus on minu maja. Tegin 31-meetrise
torni ja panin selle otsa tule põlema. See on ju selge
et tänapäeva laevad selle õnge ei lähe,
sest moodsatel laevadel on hoopis teised navigeerimisvahendid.
Kavas on panna torni tippu stend koos kaardiga ja näidata
nooltega, kus asuvad Näkimadalad, Kõpu tuletorn, Reigi
kirik, Tahkuna, Ristna tuletornid, minu libatorn; kust tulid laevad,
kuhu meremehed maeti, väike skeem selgituseks, miks laevad
karile sõitsid jne. See on nagu lahinguväli, mis on
minu torni otsast nagu peopesal.
Ainuke laev, mida ise olen Näkimadalatel
näinud, oli Aldebaran, mingi suur vene kalalaev vist. Laev
oli maalt hästi näha ja püsis karidel aastaid,
kuni sügistorm ta lõplikult lammutas. Libatorni tegemise
mõttele aitas kaasa ka see, et meie kandi rahvast on ajaloos
kutsutud vandiraiujateks ja Eiffeli torni kujuliseks sai tehtud
sellepärast, et kuu lõpus on Eiffelil 120. aastapäev.
See jääb muidugi igaühe enda otsustada, kui palju
selles on legendi ja palju tegelikku ajalugu, aga see ei olegi
tähtis, sest kes saaks 100% kinnitada, et Ristimäel
kaks pulmarongi kokku põrkasid või kas kivilabürindi
Kootsaare neemele ehitasid laevahukust pääsenud meremehed
või tegi keegi külamees nalja.
|
|
|
