|
|
Robert-Rudolf Volk peale pidulikku
pileti kättesaamist relvavendade keskel. Vasakult Leonhard
Pumper, keskel Robert-Rudolf Volk, paremal Ilmar Koppel. |
Pitkapoiss Robert–Rudolf
Volk
Tekst: LEONHARD PUMPER
Kaitseliidu Tartu
maleva käskkirjaga 10. oktoobrist 2008. a nr 112-p Kaitseliidu
90-nda aastapäeva pidulikul aktusel anti Robert-Rudolf Volkile
kätte Kaitseliidu liikmepilet ja taastati tema liikmelisus
kaitseliitlasena. Ta on Kaitseliidu vanim tegevliige staažiga
70 aastat.
ROBERT-RUDOLF VOLK sündis
8. veebruaril 1921. a Järvamaal Kareda vallas, Taavet-Hansu
talus viienda lapsena. Isa oli põllumees ja ema koduperenaine.
Vanem vend Arnold (sünd 1906) oli Eesti sõjaväe
allohvitser, arreteeriti 1945. a ja viidi Siberisse ning suri
Magadanis 1947. Teine vend Helmut (sünd 1912) oli Saksa sõjaväes
lipnik ja 1944. a Tartu rindel sai raskel haavata ja venelased
piinasid surnuks. Robert-Rudolf õppis Esna külakoolis
ja Öötla 6-klassilises algkoolis, mille lõpetas
1934. a. Õpingud jätkusid Paide progümnaasiumis
1935. a. Õpingute ajal tegutses kirjandusringis ja oli
ajakirja „AJATU“ toimetuses levitaja ja ristsõnade
nurga koostaja. Temalt ilmus väga oluline kirjand „KOOLIPOISINA
VABADUSSÕJAS“. Hiljem ilmus sama kirjand vabariiklikus
ajakirjas „TULEVIKURAJAD“. Koolipoisina oli Robert-Rudolf
1934. aastast osalenud skautlikus organisatsioonis „NOORED
KOTKAD“ kuni 1938. a, millal astus Kaitseliitu ja temast
sai spordiühingi „JÄRVAPOJAD“ liige. Samal
aastal lõpetas Paide progümnaasiumi ja astus Paide
gümnaasiumi. Noorkaitseliitlasena 18. novembril 1938. a anti
Robert-Rudolf Volkile esimene tulirelv.
Eesti anekteerimisega
Nõukogude Liidu poolt 16. juunil 1940 saadeti Kaitseliit
laiali. 18. juunil 1940. a andis Robert-Rudolf Volk vastavalt
korraldusele oma relva tagasi. Oli toimunud riigipööre.
Samal aastal lõpetas ta Paide gümnaasiumi.
1941. a juunis algas II Maailmasõda. Okupatsioonivõimud
kuulutasid välja mobilisatsiooni vene sõjaväkke.
Robert-Rudolf Volk oli saanud isamaalise kasvatuse ja andnud tõotuse
olla truu Eesti riigile. Ta läks metsa varjule. Saksa sõjaväe
saabudes tuli metsast välja. Osales OMAKAITSES. 1942. a astus
õppima Tartu Ülikooli majandusteaduskonda. Õpingud
katkesid sündmustega idarindel 1943. a. Aprillis 1943 mobiliseeriti
ta Saksa sõjaväkke ja määrati politseipataljoni
nr 36. Väljaõpe toimus Leedus Kaunase lähistel
ja sealt ohvitseride kursustel Riia lähistel LIELUPES. Sealt
saadeti ta itta NEVELI rindele. 1944. a uusaasta võtab
Robert-Rudolf Volk vastu KLIASTITSU kalmistu sillapea punkris.
1944. a jaanuaris tuuakse politseipataljon nr 36 Eestisse.
Robert-Rudolf elab Tallinnas
9. märtsil üle ka linna suurpommitamise. Saksa väejuhatuse
otsusega suunatakse pataljon VASKNARVA-SMOLNITSA rindelõiku
Peipsi ääres. Sinimägedes käisid ägedad
lahingud. Reeturlikult jättis Saksa väejuhatus 16. septembril
Narva rinde maha ja taganes Eestist minema. Eestlased jäid
oma positsioonidele pidama raskeid kaitselahinguid.
Pataljon taganes sisemaale ja teel tuli teade, et on moodustatud
OTTO TIEFI valitsus. 19. septembril jõudis grupp mehi ja
nendega koos ka Robert-Rudolf Volk KULLAMAA-MÄRJAMAA lähistele.
Seal kohtusid igasuguses vormis Pitkapoisid ja Robert-Rudolf liitus
nendega. Oli moodustatud PITKA LÖÖGIÜKSUS.
Robert-Rudolfi innustas
rohkem veelgi see, et Pitkade pere ja Volkide pered elasid naabervallas.
Pitkade pere oli pärit Võhmuta vallast Jalgsema külast
ja Volkide pere Esna külast. Isad ja vanaisad olid koos võidelnud
VABADUSSÕJAS 1918–1920. a. Esimest korda kohtus Robert-Rudolf
admiral Pitkaga, kui oli 12-aastane poisike. Ta käis isaga
koos Jalgsema külas Ansomardil Pitkade juures nende kodutalus.
Niisiis tuligi Pitka Löögiüksuses 1944. a septembris
astuda võitlusse Eesti isamaa eest. Ta määrati
leitnant TAMME kompaniisse, kus olid soomepoisid, piirikaitse,
omakaitse ja teisi mehi, kokku umbes 200 meest.
„20. septembri varahommikul tuli admiral Pitka habetunud
näoga kaaskonnaga meie juurde ja pidas lühikese kõne.
Ta ütles, et Saksamaa on meid reetnud ja väeosad lahkuvad
Eestist. Abi pole loota. Nüüd on ainus võimalus
meil endil hakata vastu ja võidelda.“
Robert-Rudolf Volk koos
kaasvõitlejatega määrati Tallinn-Pärnu mnt
ja Harudevahelisele teele. Relvastuseks käsitulirelvad ja
nii võeti positsioonid sisse. 22. septembri varahommikul
oli kuulda lähenevad võimast müra. Saabusid suured
vene väeosad tankidega. Andsime kuulipildujatest ja käsirelvadest
tuld, kuid pidime ülejõu eest taanduma. Põgeneti
metsa ja mindi laiali. Robert-Rudolf varjas end metsas 2 aastat.
Õnnetul kombel ta tabati põõsa all magamise
ajal septembris 1946. a. Punaväelased läksid mööda
ja võtsid ta kinni. Õnneks ei olnud relva kaasas.
Anti üle miilitsatele. Viljandis toimus kohus ja ta mõisteti
süüdi varjamise eest. Veretööd ei tuvastatud.
Istus Viljandi FILTERLAAGRIS nr 0316. 31. jaanuaril 1948. a oli
vabanenud ja saabus koju. Ta leidis endale tööd Tartus
prof. skulptor ANTON STARKOPFI ateljees, töötades seal
kuni pensionile jäämiseni.
Robert-Rudolf Volk ei
ole eemale jäänud ühiskondlikust tegevusest. Ta
on ADMIRAL JOHAN PITKA RELVAVENDADE ÜHENDUSE aktiivne liige.
Teda on autasustatud vabadusvõitleja Teeneteristiga ja
Pitka teeneteristiga.
|
