Kultuur ja Elu 3/2007

Kultuur ja Elu 2/2007

Vello Salo sõnavõtt kongressil tutvustas Eestit ja meie tähtsamaid küsimusi.

Triestes loodi Euroopa Pagulaste ja Väljasaadetute Liit

tekst: HENN PÕLLUAAS
Kunstnik, Eesti Rahvusliku Liikumise juht, Demokraatlik-Rahvuslike Jõudude Koostöökoja esimees

29.–31. märtsil 2007 toimus Triestes, Itaalias, esimene rahvusvaheline Euroopa Pagulaste ja Väljasaadetute Kongress, kus loodi ühtne, laiapõhjaline rahvusvaheline organisatsioon Euroopa Pagulaste ja Väljasaadetute Liit.

Kongressi korraldas 60 000-liikmeline Itaalia organisatsioon Unione Degli Istriani, Libera Provincia Dell`Istria in Esilio ehk “Eksiilis olev Vaba Istria Maakond”, mis esindab endise Itaalia, tänase Horvaatia ja Sloveenia aladelt Teise Maailmasõja järel vägivaldselt ümberasustatud ca 300 000 itaallase õigusi ja nõuab nende taastamist. Itaalia valitsus toetab organisatsiooni tegevust 1,4 miljoni euroga aastas. Lisaks panid Kongressi toimumisele õla alla ka Trieste linn ja maakond.

Teise maailmasõja tagajärjel küüditati või oli sunnitud lahkuma oma kodudest Euroopas, jättes maha kogu oma vallas- ja kinnisvara, enam kui 18 miljonit inimest. Miljoneid inimesi viidi orjatööle, suur osa neist hukkus. Deporteerituteks ja ümberasustatuteks osutus enam kui 30 rahvuse või rahvakillu esindajad. Riigipiire muudeti vägivaldselt ning enamikel neist inimestest ja nende järeltulijatel on tänaseni võimatu saada tagasi oma seaduslikku omandit või naasta kodupaikadesse. Täna, rohkem kui 60 aastat hiljem, pole II maailmasõja tagajärjel tekkinud ülekohus ikka veel likvideeritud ega kompenseeritud. Osa maid, nagu näiteks Venemaa, ei tunnista endiselt nende poolt kordasaadetud inimsusevastaseid kuritegusid.

Trieste kongressi peaeesmärgiks oli kaardistada erinevate maade represseeritud rahvaste ja isikute probleeme ning asutada rahvusvaheline Euroopa Pagulaste ja Väljasaadetute Liit, mille ülesandeks on akrediteerida end ja esindada liidu liikmeid ning nende ühiseid huve ja õigusi nii rahvuslikul kui ka rahvusvahelisel tasandil ÜRO-s, EN-s, EU-s, Euroopa Inimõiguste kohtus, erinevate riikide valitsustes jne. Euroopa Pagulaste ja Väljasaadetute Liit on rangelt nn nongoverment ja parteide väline organisatsioon, mis esindab otseselt vähemalt viit miljonit inimest. “Tahame, et EL tunnistaks küüditamised ja sellega seonduvad kuriteod genotsiidiks,” kinnitas Unioni Degli Istriani juht Massimiliano Lacota.

Kongress toimus ajaloolises ja auväärses Vanas Börsihoones, Borsa Veccias, 18. sajandil ehitatud suurepärases klassitsistlikus stiilis palazzos Trieste kesklinnas. Töö tõrgeteta sujumiseks oli korraldatud simultaantõlge inglise, saksa ja itaalia keelde.
Kongressist võttis osa ca 150 delegaati erinevatest Euroopa maadest. Eriti rohkearvuliselt oli kohal sakslasi. Esindatud oli 35 organisatsiooni Soomest, Eestist, Saksamaalt, Austriast, Itaaliast, Küproselt, Inglismaalt, Kreekast, USA-st jm, kes said liidu asutajastaatuse. Peale organisatoorsete tööde lõppemist ja põhikirja kinnitamist on alates 2008. aastast Euroopa Pagulaste ja Väljasaadetute Liit avatud ka kõigile uutele liituda soovijatele.
Eesti oli esindatud nelja organisatsiooni poolt: Eesti Memento Liit – prof Enn Tarvel; Eesti Demokraatlik-Rahvuslike Jõudude Koostöökoda (ühendab neljateistkümmet erinevat Eesti organisatsiooni ja erakonda) ja Tartu Rahu Põlistamise Selts – Henn Põlluaas; Soome Sõjaveteranide Eesti Ühendus – prof Vello Salo ja Seto Kongress – Õie Sarv, Maarja Sarv, Anti Lillak. Vastavalt eelnevale kokkuleppele esinesid Eesti delegaadid kongressil ühtsete seisukohtadega.

Eriti tihe ja mõlemapoolne kasulik koostöö Triestes tekkis naabermaa Soome organisatsioonidega: ProKarelia, Karjalan Klubi, Tarton Rauha Ry, Aluepalautus ja Suomen Karjalan Pakolaiset, kellega sidusid meid suures osas sarnane ajalugu ja probleemid. Soome esindajate prioriteediks oli sundloovutatud alade Karjala, Petsamo, Salla jt tagasisaamine. Eesti delegatsioonide esmaseks küsimuseks oli samuti okupeeritud Petserimaa ja Narva jõe tagused alad. Ühesõnaga – mõlema maa delegatsioonid lähtusid Tartu rahulepingu järgsete piiride taastamise vajalikkusest.

Eestit ja meie tähtsamaid küsimusi tutvustava sõnavõtuga esines Vello Salo, kes oma ettekandes tõstis esile ka vajaduse tunnistada NLKP kuritegelikuks Saksa Natsionaalsotsialistliku Parteiga pariteetsel alusel, kompensatsioonide nõudmist Venemaalt küüditamiste ja orjatöö eest ning tõese ajaloo käsitlemise vajalikkust Euroopa riikide ajalooõpikutes. Elevust ja eriti telekaamerate suurt huvi tekitas Õie Sarve sõnavõtt, kes esines kongressi avapäeval uhketes seto rahvarõivastes. Kongress oli pidevalt pressi huviorbiidis ja selle kulgu kajastati Itaalia üleriigilise televisiooni kõigis uudistesaadetes.

Laupäeval, 31. märtsil võeti üksmeelselt vastu ja allkirjastati Trieste Deklaratsioon, milles rõhutati II maailmasõjas ja selle järgselt tehtud ülekohtu tunnistamise, heastamise ja hüvitamise nõuet; mõisteti hukka küüditamised, väljasaatmised ja ümberasustamised, nõuti õigust omandile, selle tagasisaamisele või kompenseerimisele; rõhutati vajadust teadvustada maailmale tõest ajalugu ja probleeme; kutsuti maailma riike ja rahvusvahelisi organisatsioone üles toetama neid põhimõtteid ja distantseeruma jõududest, kes ei aksepteeri üldinimlikke printsiipe ning teevad takistusi organisatsioonidele, kes pürgivad õigluse taastamisele; jne. Samuti tehti deklaratsioonis ettepanek luua rahvusvaheline mälestuspäev 18 miljoni pagulase ja küüditamisohvri mälestamiseks.

Esimene Euroopa Pagulaste ja Väljasaadetute Kongress tegi ajalugu. Esimest korda pärast Teist maailmasõda loodi ühtne, laiapõhjaline rahvusvaheline organisatsioon Euroopa Pagulaste ja Väljasaadetute Liit, kelle ees saavad olema rasked ja pikaajalised ülesanded, kuid ka suur üleeuroopaline toetus ja jõud. Oleme kindlad, et vahetu osalemine selles protsessis annab olulist kaalu ka Eesti ja represseeritud eestlaste õigustatud nõudmistele ning aitab oluliselt kaasa meie probleemide teadvustamisele maailmas ja nende lahendamisele.