Kultuur ja Elu 3/2007


Kultuur ja Elu 2/2007

 

 

 

 


Kes sina oled?

“Comprachicosed kujutasid endast veidraid ja jõledaid hulkurite jõuke, kes 17. saj olid kuulsad, 18. saj juba unustatud, tänapäeval aga tundmatud.
Comprachicos, hispaania keeles compra­pequeños, tähendab “laste ülesostja”. Nad kauplesid lastega, nad ostsid ja müüsid lapsi. Nad ei varastanud neid, mida nad siis nende lastega tegid? Nad tegid nendest värdjad. Milleks neid vajati? Lõbustuseks. Rahvas vajab lõbustusi, samuti kuningad. Nõnda nagu öeldud, täienes lastega kauplemine 17. saj erilise haruga, selle kaubanduse ja tööstusega tegelesid comprachicosed. Nad ostsid lapsi, töötasid selle tooraine veidi ümber ja müüsid siis edasi.

Comprachicosed oskasid muuta inimese välimust ja see tegi nad poliitiliselt vajalikuks. Veidra välimusega värdjad võisid ilmuda tänavaile kellegi kahtlust äratamata. See on parem kui nn “raudne mask”, viimast võib maha rebida, elavat maski aga mitte. Muuta inimese nägu igaveseks maskiks – see oli juba leidlikkuse tipp. (SARKI teadaolevalt 21 osakonda – või oli neid enam? – muutsid igaveseks palju olulisema – inimese hinge ja vaimu! Nad ei teinud inimesest iialgi märtrit, poliitilisest kurjategijast oskasid nad teha labase perverdi või leivanäppaja. See oli leidlikkuse tipp. – T.K.). Nad töötlesid lapsi ümber nagu hiinlased töötlevad puud. Neil olid selleks salajased menetlused, oma erilised võtted. Nende kätest väljus veider kidu. See oli naljakas ja mõtlemapanev, nad muutsid lapse välimust nii leidlikult, et ka lihane isa poleks last ära tundnud. Nad võtsid lapselt mitte ainult tema loomuliku näo, vaid ka tema mälu. Laps ei teadnud midagi moonutustest, mis tema kallal sooritati. Koletuslik kirurgia jättis jäljed tema näole, aga mitte tema teadvusse.

Kuningas James II suhtus neisse sallivalt, ta vajas ja kasutas nende teeneid. See räpane käsitöö, mis oli väga käepärane sellele kõrgele ametile, mida nimetatakse poliitikategemiseks, oleles viletsuses, aga teda ei kiusatud taga. Seda võis tarvis minna, seadus pigistas silma kinni.
Nende hulgas leidus kõigist rahvustest inimesi – selle nimetuse all vennastusid inglased, prantslased, kastiillased, sakslased, itaallased. Ühed ja samad veendumused, ühine ebausk ning ühe ja sama ameti pidamine kutsuvad esile sellise liitumise. Nagu juba märkisime, moodustasid nad omamoodi vennaskonna – neil omad seadused, tavad, oma vanne. Võiks isegi öelda, et neil oli oma salaõpetus. Nad olid kõikide rahvuste segu – põhjapära, rahvaste vastik pesuvann koos saastaga, nende keel oli kõikide keelte segu, neid ühendas amet, mitte rass. Ajaloo kõigil etappidel võib täheldada selles tohutus liikuvas massis, mida nimetatakse inimkonnaks, enda ümber mürki levitavaid voolusid., nad olid nagu omamoodi vabamüürlased, kuid nad ei taotlenud üllaid eesmärke, vaid pidasid tülgastavat ametit. Nad olid inimkauba ülesostjad, mida kuningas müüs. Poliitilisest seisukohast lähtudes olid nad valitsusele vajalikud.” (V. Hugo, “Mees, kes naerab”)

SARK, NKVD, KGB – need on 20. saj comprachicosed – ja nagu ülal öeldud, igal ajastul on oma mürgivool ja uus on unustatud vana. Kõike ülalöeldut ja veel enamgi tegid need instantsid komparteide juhtimisel – N Liidu kompartei ja Eesti kompartei juhtimisel, ja teevad edasi või kannavad neid jooni kui paratamatust eneses, olles kas ise comprachicos või nende ohver.
Kes sina oled?

Tea Kurvits,
Kultuur ja Elu peatoimetaja


 


kirjuta meile! toimetus tellimine reklaam arhiiv