|
|
|
Delegaadid Eestist, Kalju Mätik
ja Mart Niklus, kongressi istungil 23. juulil 2007. Foto www.kpv-cz.cz |
Antikommunistid tulid kokku
Prahas
tekst: MART NIKLUS
Lähiajalugu ei ole sugugi
vaid Eesti siseasi. 22.–25. juunil toimus Prahas endiste
poliitvangide ja kommunismiohvrite rahvusvahelise assotsiatsiooni
(INTER–ASSO) 15. kongress. Eestit esindasid foorumil Kalju
Mätik ja Mart Niklus.
Tundub, et endises Tšehhoslovakkias ja
praeguses Tšehhi Vabariigis on vabadusearmastus, patriotism
ja vastupanu mis tahes totalitarismile juba vähemalt Jan
Hus`i aegadest olnud enesestmõistetavad väärtused.
Käesoleva aasta veebruaris toimus Prahas interdistsiplinaarne
totalitarismivastane kultuurifestival Mene Tekel 2007, millega
tähistati kommunistide võimuhaaramist endises Tšehhoslovakkias
aastal 1948 ning mille kollokviumid, diskussioonid ja seminarid
äratasid laialdast tähelepanu.
Kohe kongressi alguses kingiti igale delegaadile Bedrich Smetana
helisalvestis “Minu kodumaa”. Julius Fuèiku,
Reinhard Heydrichi ja Lidice nimed ei vaja erilisi kommentaare.
Tšehhi Vabariigi endine president Václav Havel veetis
pärast 1968. a “Praha kevadet” aastaid poliitvangistuses.
Ka praegusele (alates aastast 2003) presidendile Václav
Klausile said tema õpinguaastatel dissidentliku tegevuse
pärast osaks poliitilised repressioonid.
Seekordse juubelihõngulise kongressi
juhatas sisse Praha Hrad´i Hispaania saalis korraldatud
pidulik koosolek, kus avalikkusele tutvustasid Tšehhi Poliitvangide
Konföderatsiooni ja INTER–ASSO eesmärke ja tegevust
nende organisatsioonide presidendid dr med Nadežda Kavalirová
ja Jure Knesoviæ (Horvaatia). Koosolekutel võtsid
sõna valitsuse liikmed ja Praha linnavalitsuse esindajad,
delegaate tervitasid Tšehhi Vabariiki akrediteeritud suursaadikud,
teiste hulgas hr Mati Vaarmann (kõne teksti tõlge
avaldatud näiteks “Rahvuslik Koguja” k.a juulinumbris
ja ajalehes “Vaba Eesti Sõna” 19.07.2007). Laulukoor
Gaudium andis kõrgetasemelise kontserdi, järgmisel
päeval kohtus delegaatidega oma residentsis Tšehhi Vabariigi
president Václav Klaus.
Kongressi istungid korraldati kesklinna hotellis Legie (Leegion).
Keskenduti orja- ja sunnitööle kommunistlike rezhiimide
tingimustes, kuid esitati ka ülevaateid praegusest poliitilisest
olukorrast INTER–ASSO liikmesriikides.
Poliitiline olukord, territoriaalsus või
riiklus on neist mõneski vahepeal muutunud. Näiteks
on Saksa riigid alates 1990. aastast taasühinenud, Tšehhi
ja Slovakkia alates 1993. aastast teineteisest rahumeelselt eraldunud,
N Liit ja Jugoslaavia lagunenud, Balti riigid alates 1991. aastast
iseseisvuse taastanud. Nimetatud asjaolud on endaga kaasa toonud
riigiõiguslikke ja muid probleeme õigusjärglaste
kindlaksmääramisel ning totalitaarrežiimide läbi
kannatanutele kompensatsioonide nõudmisel – erinevalt
näiteks Ungarist, Rumeeniast või Bulgaariast, kus
režiimid on küll vahetunud, kuid riiklik järjepidevus
üldjoontes säilinud. Nendel teemadel peatusid Jure Knesoviæ
(Horvaatia), Marijan Buconjiæ (Horvaatia), Anton Malacki
(Sloveenia), Skender Qendro (Albaania) jt. Pçteris Simsons´i
(Läti) ettekande pealkiri oli “Kas kommunismiohvritele
tuleb kompensatsiooni nõuda või mitte?”, Kalju
Mätiku (Eesti) oma “Okupantide kuritegude kompenseerimisest”.
Allakirjutanu käsitles massiteabe valguses ja illustratsioonide
esitamisega Putin-jugend´i võitlust “inimõiguste
eest ja fašismi vastu” käesoleva aasta kevadel
postsovetlikus, krüptokommunistlikus Eestis.
23. juunil võtsid Albaania, Bosnia & Hertsegoviina,
Bulgaaria, Eesti, Horvaatia, Leedu, Läti, Saksamaa, Tšehhi,
Slovakkia, Sloveenia ja Ungari esindajad vastu kongressi resolutsiooni,
mille sisu (vabas tõlkes, kuna hiljem saabunud inglise-
ja saksakeelsed versioonid teineteisest pisut erinevad) on järgmine:
Teades,
- et kommunistlik ideoloogia on kuritegelik ja
- et kommunistlikud režiimid oma poliitiliste ja majanduslike
eesmärkide saavutamiseks on inimvihkajalikul kombel kasutanud
oma kodanike orja- või sunnitööd,
nõuavad
- Endiste Poliitvangide ja Kommunismiohvrite Rahvusvahelise
Assotsiatsiooni liikmesorganisatsioonid selle eest vastutavate
riikide õigusjärglastelt eespool mainitud sunnitöö
eest õiglast hüvitust,
- mitte ainult nende omaaegsetelt kodanikelt või nende
järglastelt, vaid ka teiste riikide (näiteks Saksamaa
ja Austria eeskujul) kodanikelt
- sooritatud tööle ja selle majanduslikule tulemile
vastaval määral,
arvestades
- omaaegseid raskeid elamis – ja töötingimusi,
- füüsilisi ja psüühilisi kannatusi ning
seeläbi tekitatud tervisekahjustusi.
Esitatud pöördumisest jäid
kõrvale Moldova, Poola, Rumeenia ja Ukraina, mille delegaadid
kongressilt puudusid (avatseremoonial esindas mõnda nendest
vastava riigi suursaadik Prahas).
|
Jachymovis tegutses 1948-1960
poliitvangide nn “ümberkasvatuslaager”. Foto
www.kpv-cz.cz |
Põhja-eurooplaste jaanipäevast
olid Praha elanikud küll teadlikud, kuid riigipühana
24. juunit Tšehhi Vabariigis ei tähistata. Kongressist
osavõtjatele korraldati sel päeval väljasõit
Saksamaaga külgnevasse endisele Böömimaale (Bohemia),
kus Erzgebirge jätkumäestikus ja Karlovy Vary ümbruses
külastati veel aastatel 1948–1961 tegutsenud kohaliku
GULAGi kinnipidamiskohta nimetusega Jachymov (Joachimsthal).
Nendesse vangilaagritesse hakati Tšehhoslovakkias pärast
1948. aasta veebruaris toimunud kommunistlikku riigipööret
koondama poliitvange, keda sunniti töötama kaevandustes
ja uraanimaagi rikastamisel ning mille toodang tervikuna suunati
N Liitu. Aastatel 1948–1960 käis siinsetest “ümberkasvatuslaagritest”
läbi rohkem kui 40 000 poliitvangi, kes ilma igasuguse kaitseta
radioaktiivse ja ioniseeriva kiirguse vastu ning meditsiinilise
kontrollita pidid sovetlikul eeskujul “oma süüst
aru saama, kodumaa ees ausa töö ja eeskujuliku käitumisega
süüd lunastama”. Kommunismivangidest paljud olid
seetõttu määratud enneaegsele surmale. Praegu
käivad eeltööd nimetatud kohta rahvusvahelise kommunistliku
režiimi orjatöö muuseumi asutamiseks.
Kongressi lõpetas optimistlikumas
meeleolus toimunud koosviibimine looduslikus kaunis mägikuurortis
Bellevue.
Prahast, kus meile sai osaks erakordne külalislahkus ning
mille kesklinnas peaaegu iga hoone meenutab kunstiteost, lahkusime
25. juuni hommikul. INTER–ASSO järgmine kongress kutsutakse
kokku tuleval aastal Bosnia Hertsegoviinas.
|
|
|
