|
|
Riigikokku ei tohi valida kommuniste
Juba 1993. aastal esitas Kolmas Seto Kongress Riigikogule ettepaneku kompartei kuritegude üle kohtuprotsessi alustamiseks, mis aga ei leidnud Toompeal rahvasaadikute toetust. Ka järgmised katsed läksid aia taha, sest Riigikogu koosnes 70% kommunistidest ja enda üle ju kohut mõistma ei hakka! Kurjusele jäi koht kätte näitamata. Me elame kusagil hallis tsoonis: õigluse ja ebaõigluse vahelisel eikellegimaal. Eesti jäi 1991 olulisel määral desovetiseerimata.
Putinistid märatsevad edasi, minevikust pole Eestis keegi eriti huvitatud: Nürnberg II on kokku kutsumata. Eestluse jaoks aga pole ruumi, eestlus peab kaduma, eestlusel inimõigusi ei ole. Maapaos sai räägitud eestlusest söögi alla ja peale, kuid kas tänapäeva noor inimene meie kodumaal seda mõistet üldse tunneb, leiab Jüri Estam.
Endine kommunismivang Mart Niklus on kirjutanud Rahvuslikus Teatajas: Eesti Vabariik on endist viisi jäänud desovetiseerimata ning on punast mõtlemisviisi ja kremlimeelsust täis otsekui koer kirpe. Peaaegu kõik lähimineviku kommunismiehitajad peavad ennast nüüd „iseseisvuse taastajateks“, süüdistades kriitikuid, et nendest on „valesti aru saadud“.
Pole sugugi välistatud, et kõik kordub samasugusel viisil nagu 1940. aasta suvel.
Anastassia Kovalenko-Kõlvart väidab jõulukuu EPL-is (13.12.22), et teda hirmutab, kui viisnurkade ja muu punasümboolika eemaldamisel võib ka kogu maja maha lammutada! Näitena toob ta välja Stockmanni vastas oleva staliniaegse kortermaja, mille kõrge tornikese tipus särab punatäht. Selline „fantaasiaüllitis“ sobiks vene lehte, venelaste üleskeeramiseks ja ärahirmutamiseks. Venelaste valed ja väljamõeldised on venelastele endile usutavad, meile mitte. Ukrainas elataksegi praegu palju jubedamal kombel välja enda loodud musti valesid ja agressiivseid instinkte nagu vene rahvale kohane. Mõrtsuka kombel!
Kommunistide ja venelaste kuritööd ei aegu. Nürnberg II peab tulema.
Tea Kurvits,
Kultuur ja Elu peatoimetaja
|
|
|
