|
|
Kulturnikud ruulivad
Peale Eesti okupeerimist alustas nõukogude võim maa- ja majavargustega. Targemad ja edukamad saadeti Siberisse venelasi orjama. Pukki trüginud kollaborandid ehk nagu nad ennast ise nimetasid – „nõukogude eliit” – moraalitud saunanaised ja -mehed käsutasid ja kehtestasid meid 50 aastat.
25 aasta eest said küll paljud eestlased kommunistide poolt varastatu tagasi, kuid ega see tagasisaamine polnud üldse kerge. Linna- ja vallavalitsustes olid ikka noodsamad punased või nende järglased ennast sisse seadnud ning kaikaid ja kodaraid lõhuti aastakümneid, enne kui omanik jälle omanikuks tagasi sai.
Kuid siis „lendasid“ järgmised kaarnad kohale – Kultuuriministeeriumi muinsuskaitse spetsialistid, kes taas, tihti sovetliku nägemusega asusid kehtestama ja kamandama: nii teha ei tohi, see on keelatud, see pole lubatud jne ja raha me teile ka ei anna! Sa olid sunnitud nendega jälle vaidlema ja õigustama, et sina oled omanik, mitte inimfaktor, kes lambana kuuletuma peab.
Aga miks on jäänud muinsuskaitse probleemid aastate kaupa maa- ja majaomanikega läbi rääkimata ja arutamata? Suuresti Kultuuriministeeriumi ametnike sovetliku ehk täpsemalt öeldes omanikuvaenuliku arusaama ja suhtumise tõttu. Paljud majad on lagunemas, sest omanikul selleks raha pole, kuid riik ehk Kultuuriministeerium tõrgub kõigest väest kallite tööde tarvis muinsuskaitseobjektidele raha eraldamast. Viimase Muinsuskaitseameti juhi Liisa Pakosta poolt algatatud uuenduspüüdlused lõpuks ka omanikega arvestama hakata, lõppesid Kultuuriministeeriumi kulturnike võiduga. Lahkus Pakosta.
Küll aga näitasid kulturnikud üles suurt entusiasmi Maarjamäe punaste memoriaali taastamiseks raha eraldamisel. Sinna mataks Kultuuriministeerium maksumaksja rahasid ilma igasuguste tõrgeteta.
Praegune sotsist kultuuriminister, Ida-Virus nõukogude mentaalsuse esilõimujaks kujunenud Piret Hartman, võitleb vene okupantide maamärkide säilitamise eest aga lõpuni välja. Teema on talle seetõttu eriti südamelähedane, sest muidu ei tea või unustavad eestlased ära, kes neid 50 aastat kägistasid! Lisaks kuluks viimases reas istuvatele sotsidele ja talle isiklikult ära poolthääled nii Ida-Viru kui Lasnamäe venelastelt: lõimida meid rohkem nende külge, kuigi ühtki sobivat liimi pole seni keegi 30 aasta jooksul suutnud leiutada.
Paha ja kurb öelda, kuid Kultuuriministeeriumi ruumides lehkab ikka lauristinide, olgade, hendrikute ja paljude teiste punaste teenrite sea- ja vakstunahast portfellide järele.
Tea Kurvits,
Kultuur ja Elu peatoimetaja
|
|
|
