Carl Sarap 1893–1942

tekst: fotomuuseum

Carl Sarap ja tema valge kass Pusa. 1936. Hõbeželatiinfoto. Foto autoriks on arvatavavalt J. Triefeldt. Tallinna Linnamuuseum, TLM F 9801:4

Eesti 1930-ndate aastate tippfotograafi Carl Sarapi loomingu paremik koos haruldaste säilinud originaalfotode, foto postkaartide, fotosuurenduste ja trükistena on väljas Fotomuuseumi kolmel korrusel.
Näitus jääb avatuks 23. jaanuarini 2023.

Carl Sarap oli kirjastaja ning 1930. aastate lõpul Eesti üks tuntumaid fotograafe. Pärast oma kirjastuse “Odamees – Carl Sarap” pankrotti Tartus töötas ta end Rakveres elades lühikese ajaga üles ning temast sai laia haardega tippfotograaf. Carl Sarapi fotod levisid üle Eesti postkaartidel ja ümbrikel, rändasid ringi Euroopa välisnäitustel ning rohkeid tellimustöid jaksas fotograaf vaevu ära teha.
Teistest piltnikest eristus Sarap selge püüdlusega luua oma fotodest üle-Eestiline pildiline koguteos, mis siinseid kauneid paiku ja vaatamisväärsusi kajastavalt väljendaks Eesti looduse, elukeskkonna ja kultuuriloo rikkusi. Carl Sarapi fotolooming oli omas ajas eristuvalt kõrge kvaliteediga ning esindab tänini Eesti 1930-ndate aastate ajavaimu fotokunsti parimate vahenditega. 
Alates 1929. aastast töötas Carl Sarap Rakveres, elukaaslase Johanna Triefeldti raamatuäris, mille fotoosakond oli Sarapi pidada. Koos Johannaga käidi kuni 1940. aastani üle Eesti suvistel fotomatkadel ning naine on ka paljudel Sarapi fotodel. Sadadest piltidest koosnev menukas üle-Eestiline fotopostkaartide sari “Kaunis kodumaa” (1936–1940), maateaduse õppefotode sarja “Eesti pildis” esimesed komplektid ning arhitektuurifotograafia tähtteos, fotoraamat “Vana Narva” (1939) olid Sarapi suurte fotoplaanide teostuse alguseks. Eesti okupeerimine Nõukogude Liidu poolt 1940. aastal tõmbas aga kõigele kriipsu peale.
Sarapi fotopärand on üks mahukamaid säilinud üle-Eestilise haardega pildikogusid 1930. aastatest, mis teostatud esteetiliselt ning tehniliselt kõrgel tasemel. Tema fotonegatiive on alles ligi 12 000, lisaks on pea kõigis Eesti mäluasutuste fotokogudes ning ka erakogudes suurel hulgal Sarapi fotopostkaarte (ärinimega “J. Triefeldt”). Tõelised haruldused on Carl Sarapi säilinud näitusetööd ning originaal-fotosuurendused, mille paremik on Fotomuuseumi analoogfoto teema-aastale pühendatult koos Sarapi fotoloomingu teiste pärlitega käesoleval näitusel.