Leo Õispuu
3.8.1930 – 8.9.2022

Meie hulgast on lahkunud väärikas võitleja ja teadlane, kes kommunistliku terrori ohvrina pühendas elu Eestile.

Eesti Memento Liidu auesimees ja Memento Tallinna Ühenduse esimees Leo Õispuu sündis riigiametniku peres Kuressaares 3. augustil 1930. Esimesel Nõukogude okupatsiooni aastal,
14. juunil 1941 küüditati Venemaale tema seitsmeliikmeline pere – ema, isa ja viis alaealist last. Siberimaa mulda jäid perekonnast ema, isa, vanaisa ja vanem vend. Isa Magnus Õispuu hukkus Sevurallagis 1943. aastal ja ema Kersti Õispuu sundasumisel Kirovi oblastis Nagorskis 1954. aastal.
Pärast sõda jaanuaris 1946 põgenes ema kolme alaealise lapsega kodumaale. Pool aastat hiljem, juulis 1946 põgenes Leo koos saatusekaaslase Heikkiga samuti Eestisse nagu kümned tema saatusekaaslased-saarlased. Ema Kersti Õispuu vahistati kui tagaotsitav jaanuaris 1947 ja viidi tapiga läbi vanglate tagasi sundasumisele Nagorski. Veebruaris 1950 vahistati keskkooliõpilane L. Õispuu koolipingist ja koos kahe õega viidi tapiga läbi nelja vangla tagasi sundasumisele Nagorski rajooni. Sundasumisel õnnestus Leol pääseda edasi õppima esmalt Permi põllumajandusinstituuti ja seejärel üle minna Sverdlovski Polütehnilisse Instituuti.
Tänu õpingutele instituudis sai võimalikuks pääsemine sundasumiselt. 1958. aastal õnnestus Leo Õispuul vormistada üleviimine Tallinna Polütehnilisse Instituuti ja saada sissekirjutus ühiselamusse ning jätkata õpinguid kodumaal. Pääs kodukohta Saaremaal oli meiesugustele rangelt keelatud. Leo lõpetas TPI mehaanikateaduskonna 1960. aastal. Töötanud aastail 1958–1962 Ilmarise tehases konstruktorina, astus L. Õispuu aspirantuuri ning töötas seejärel teadurina TPI-s soojusenergeetika kateedris. Tehnikakandidaadi väitekirja kaitses ta 1967. aastal. Aastast 1968 töötas Leo Õispuu dotsendina TPI soojusenergeetika kateedris kuni 2001. aastani. Eesti põlevkivienergeetika arendamise eest sai Leo Õispuu koos grupi kolleegidega riikliku preemia. Täna teame neid kui Tallinna Tehnikaülikooli soojustehnika instituudi teadlasi.
Represseeritute ühenduse Memento loomise järel 1989. aasta märtsis lülitus Leo Õispuu aktiivselt uurimistöösse Leo Talve juhitud meeskonnas. Meeskond tegeles Eestile okupatsioonidega tekitatud inimkaotuste selgitamisega. Töögrupp sai ametlikuks nimeks Eesti Represseeritute Registri Büroo (ERRB) ja büroo töötab tänase päevani.
Alates aastast 1992 on bürood juhtinud Leo Õispuu. 33 aastat kestnud uurimistöö tulemusena on ERRB koostanud 20 mahukat musta nimekirjaraamatut. Igas raamatus on fikseeritud kümnete tuhandete Eesti kodanike saatus, nende saatus, kes on langenud nõukogude okupatsioonikuritegude ohvriks. Kokku on neid nimesid ERRB andmebaasis üle 245 000 isiku kohta: võitlustes langenud, vahistatud, küüditatud, mõrvatud, sõjakuritegude ohvritena tööpataljonidesse mobiliseeritud ja vägivallas hukkunud ning teiste inimsusevastaste kuritegude ohvrid.
Eesti rahva jaoks ülimalt vajalikku ERRB uurimistööd on teinud meie saatusekaaslased Memento organisatsioonist eesmärgiga jäädvustada kõigi kannatanute saatused. Teaduslikult ja põhjalikult tehtud ning Leo Õispuu juhitud uurimistööd on raamatuteks vormistanud tema kolleegid-insenerid Tallinna Tehnikaülikoolist. Parimal viisil on raamatutesse raiutud ohvrite nimed jäädvustatud 2018. aastal Maarjamäel avatud Kommunismiohvrite Memoriaalil. Eesti rahva kannatuste teekonda sümboliseeriva tunneli seintel pole seni veel kõikide meie ohvrite nimesid. ERRB 2017. aastal avaldatud memoriaali nimekirjaraamatus R/8-6 oli kokku 27 228 kommunistide terrori ohvri nimed.
Alates 1994. aastast on Leo Õispuu juhtinud ka Memento Tallinna Ühendust. Aastail 2005–2007 ja 2015–2018 oli Leo Õispuu valitud Eesti Memento Liidu esimeheks ja pärast seda ühingu auesimeheks.
Teenete eest Eesti riigi ees autasustas Vabariigi President Leo Õispuud 1998. aastal Eesti Punase Risti IV klassi teenetemärgiga.

Memento Tallinna Ühendus