Kultuur ja Elu 1/2022

Kultuur ja Elu 4/2021

 

 

 


Lõplik rahu Ukrainas on võimalik alles siis kui sõjaroimar Putin ei valitse enam Venemaal. Foto: Shutterstock

Ajaloo õppetunnid Ukrainas

TEKST: Urmas Salo,
ajaloolane

24. veebruari hommikul oli raske seda uskuda ehkki oli ette teada, et see võib juhtuda. Ameerika luurel oli seekord õigus – Venemaa alustas avalikku täieulatuslikku vallutussõda Ukraina vastu, raketid ja pommid tabasid objekte kogu riigi territooriumil. Ja see toimus Eesti Vabariigi 104. aastapäeval.

Venemaa diktaator Vladimir Putin rääkis sõja õigustamiseks “vabastussõjast” mille eesmärgiks pidi olema Ukraina vabastamine relvajõududest ja natsidest. Praegu on näha, et see on hävitussõda, mille eesmärk on Ukraina relvajõudude, riigi juhtkonna ning ka Ukraina elanike hävitamine, infrastruktuuri purustamine ning Ukraina muutmine Venemaale alluvaks marionett­riigiks. Ehkki algul tulistasid vene väed rakettidega põhiliselt sõjalist infrastruktuuri, tabasid nad ka elumajasid, hukkusid või said vigastada naised ja lapsed. Esialgsete plaanide nurjumisel hakati suurtükiväerelvade ja rakettidega otseselt purustama elamurajoone, administratiivhooneid, koole, lasteaedu jm, kasutatakse suuremaid vigastusi tekitavat laskemoona. See tähendab otseselt sõjakuritegude sooritamist.
Mida aeg edasi ja mida enam kasvab ukrainlaste, kõigi Ukraina elanike vastupanu seda enam kasvab sõjaroimar Putini ja tema kindralite raev, sest “vabastajaid” ei võetudki vastu lilledega nagu oodati. Sellise hävitussõja eesmärgiks on kättemaks ukrainlastele ja muidugi kogu Euroopa ja maailma hirmutamine, et keegi ei läheks Ukrainale appi. Siinjuures võib meenutada Eesti linnade pommitamist 1944. aastal aga ka Venemaa sõjategevust Tšetšeenias 1994. aastast.
Putin rääkis enda õigustuseks ka väidetavast “genotsiidist” venelaste vastu Ida-Ukrainas, kuid ta unustas, et ligi 90 aastat tagasi, 1932–1933 toimus Ukrainas tõeline genotsiid, nõukogude võimude ja tšekistide korraldatud näljahäda – golodomor, mis viis hauda ligi 4 miljonit Ukraina elanikku, eelkõige natsionalistideks loetud ukrainlastest maaelanikud. Näljahädasid oli Ukrainas ka 1920-ndate algul ja pärast Teist maailmasõda. 1930-ndatel aastatel, 1939–40 ja pärast sõda toimusid ka massilised repressioonid ukrainlaste vastu, sajad tuhanded mõrvati või küüditati Siberisse. Ukrainlased pole erinevalt venelastest seda unustatud ja mõistavad mida tähendab Putini “vabastamine”. Ilmselt peagi algavad inimeste arreteerimised, luuakse koonduslaagrid, nt kui algab partisanisõda agressorite vastu.
Miks Venemaa sai alustada barbaarset sõjalist agressiooni Ukrainas?
Ilmselt paljuski sellepärast, et 2014. aastal alanud agressioonile ei pööratud kaheksa aasta jooksul läänes piisavalt tähelepanu, Ukraina ei saanud vajalikku toetust, olulisemaks peeti suhteid Venemaaga. Samas suurendati Euroopa sõltuvust Venemaa gaasist.
Ajaloost on teada, et agressiivset Vene impeeriumit saab peatada vaid tugeva sõjalise jõuga otseselt ähvardades. Tasub meenutada USA presidenti Ronald Reaganit. Me teame, et Teise maailmasõja eel ei suutnud oma jõudu alahindavad lääneriigid õigel ajal peatada Hitlerit. Ka nüüd kinnitasid lääneriikide juhid selgelt Putinile, et nemad Ukrainale otsest sõjalist abi ei anna. Kui oleks lubatud nt õhuruumi kaitset sõja korral ning agressori hoiatamiseks toodud vajalikud NATO jõud Ukraina piiride lähedale oleks Putin ehk peatunud. Samas jäädi ka hiljaks relvastuse ja sõjamoona tarnimisega, sest vaja on ka aega väljaõppeks.
Tundub, et Putin elab juba ammu enda loodud, kuid osalt väljamõeldud maailmas, kus Venemaa on superriik, millel on tugevad relvajõud, mis varustatud kõige moodsamate rakettidega. Tema globaalse jõuga peaks edaspidi arvestama USA ja teised NATO riigid. Putin on viimase 14 aastaga saavutanud relvade jõul edu Gruusias, Krimmis, Süürias, Liibüas ja Kesk-Aafrikas, kus lääneriigid on läbi kukkunud. Ta oli ka rahuloojaks Mägi-Karabahhis ja Kasahstanis ning arendab sõjalist koostööd Hiina ja Indiaga.
Ainult Ukrainas pole Vene diktaator otsustavat edu saavutanud. Putin valmistus 2021–2022 otsustavaks löögiks Ukrainale ja tegi mingil hetkel valearvestuse. Võimalik, et alluvad kannavad kaua võimul olnud diktaatorile ette seda, mida ta ootab ja ta ei teagi enam, mis reaalselt Venemaal, Ukrainas ja mujal maailmas toimub. Kas Putin võis tõesti uskuda, et teda võetakse Ukrainas vastu nagu Krimmis 2014. aastal. Ta alahindas Ukraina riiki ja selle armeed, sest põlgab ukrainlasi ning ülehindas oma relvajõudude võimalusi. Võimalik et ta ka riskis, sest pidas lääneriikide vastust nõrgaks. Putin eksis samuti nagu diktaator Jossif Stalin umbes 80 aastat tagasi, kui ta ründas 1939. aasta novembris oma naaberriiki Soomet.


Agressori sõjatehnika armetu lõpp. Foto: Ukraina Kaitseministeerium /Twitter

Ukrainata pole võimalik taastada Vene impeeriumit
Putin tegelik eesmärk on muuta oma relvajõudude toel sõjaga, sh ka tuumasõjaga ähvardades globaalset julgeolekusüsteemi ja viia maailm tagasi XIX või XX sajandi suurriikide mõjutsoonide perioodi. KGB ohvitserina vihkab ta USA-d ja NATO-t ja tahab neid igati nõrgestada. Putin ei suuda taluda seda, et ukrainlased tahavad Venemaa asemel liituda läänega ja arvab et jõuga on võimalik seda takistada. On selge et ilma Ukrainata pole võimalik taastada Vene impeeriumit ega luua ka mingit “Vene maailma”, kus väikevendadeks loetud valgevenelased ja ukrainlased ehk “väikevenelased” elaksid “vanema venna” ehk “suurvenelaste” nõudmiste kohaselt.
Samas oleks pidanud viimaste aastakümnete sõjad Afganistanis ja mujal Putinile näitama, et isegi kõige moodsamate relvade abil ei ole võimalik suhteliselt suurt ja ligi 40 miljonilise elanikkonnaga riiki oma kontrolli all hoida, kui rahvas tahab elada iseseisvalt. Agressor seda ei mõistnud ja see toob kannatusi miljonitele inimestele.
Vene sõjavägi osutus nõrgemaks kui Vene propaganda põhjal võis arvata. Vene sõdurite moraal on langenud I Tšetšeenia sõja aja tasemele ja tundub, et ka juhtimine ja varustamine on nõrk. Ka eliitüksused kandsid lahingutes märgatavaid kaotusi ja pidid taanduma. Agressorite laibad ja sõjatehnika vrakid reostavad Ukraina teid ja tänavaid. Paljud vene sõjaväelased on sattunud vangi või desserteerunud. Vene sõduritest on saanud marodöörid.
See et Vene välksõda Ukrainas ei õnnestunud, et Kiievit ei suudetud mõne päevaga hõivata, on Putinile kahtlemata moraalne löök. Palju aastaid edukas olnud Vene armee on toonud häbi ka diktaatorile ehkki ta ei teagi kõike, mis Ukrainas toimub. Kahtlemata teevad talle viha ka lääneriikide sanktsioonid ja kogu maailma hukkamõist. Seetõttu ähvardab ta Ukraina toetajaid tuumarelvadega. Ukrainlaste võitlusvaim on kasvanud iga päevaga ja lääneriikidelt saadakse sõjavarustust juurde.

Ka nõukogude inimestele avaldati tõde Talvesõjast alles 50 aastat hiljem
Mida on oodata sõjaroimarist Kremli diktaatorilt. On selge, et haavatud või nurka aetud kiskja alla ei anna, ta on kõigeks valmis, et nähtavat edu saavutada, vastasel juhul võib ta oma koha kaotada. Ka 1939. aasta Talvesõja eel Soomet alahinnanud Stalin jätkas suurtele kaotustele vaatamata agressiooni ja koondas soomlaste vastu hiiglajõud, ligi miljon sõjaväelast ning suutis lõpuks Soome kaitsest läbi murda. Soome päästis lisaks sõdurite vaprusele ja relvaabile ka Inglismaa ja Prantsusmaa ähvardus sekkuda sõtta. Rahu saavutamiseks pidi Soome loovutama tüki territooriumist ja on selge, et ka praegu püüab Putin saada lisaks varem hõivatule veel mingit osa Ukrainast. Selleks ei hooli ta mingitest kaotustest nagu Stalingi. Ainult Lääne tugeva abiga ja rahvusvahelise survega saaks Putini plaane nurjata. Selleks peaks aga lääneriikide liidrid esitama Putinile selged nõudmised ja mitte kuulama Moskvast tulevat propagandat ja ähvardusi. Nagu me teame avaldati Nõukogude inimestele tõde Talvesõjast alles 50 aastat hiljem.
Vene sõjaväel on veel piisavalt relvi ja laskemoona Ukraina linnade ja asulate purustamiseks ning tsiviilinimeste tapmiseks. Kahjuks ei tea lihtsad venemaalased Ukrainas toimuvast sõjast õieti midagi, nad usuvad Putini propagandat edukast sõjalisest operatsioonist natside ja bandeeralaste vastu. Sõja venimine tähendab paljude Ukraina linnade purustamist, suuri inimohvreid. Kui meenutada Tšetšeenia sõdasid, ei hooli Venemaa mingitest kaotustest ega sõjapidamise reeglitest, vaid püüab oma eesmärgid saavutada. Ka Süürias pommitasid Vene väed julmalt linnasid. On selge, et ukrainlased alla ei anna ja Kiievit kergelt ei loovuta ning alustavad okupeeritud aladel partisanisõda. Putin nii tervet Ukrainat oma kontrolli alla ei saa. Varem või hiljem saab Vene armee Ukrainas lüüa ning saavutatakse vaherahu. Ilmselt ei tähenda see aga lõppu 2014. aastal alanud sõjale. Lõplik rahu Ukrainas on võimalik alles siis kui sõjaroimar Putin ei valitse enam Venemaal.


Autoril oli võimalus Ukrainat külastada 2008. aasta kevadel. Objektiivi ette jäi Ukraina ründelennuk SU-25. Foto: Urmas Salo

Ukrainlased võitlevad ka meie vabaduse püsimise eest
Ligi 20 aastat tagasi külastasin ma Eesti relvastuskontrolli ohvitserina neid Ukraina linnu ja asulaid, kus praegu käivad lahingud. Käisin Kiievis, Vassõlkivi lennuväebaasis, Žitomõri dessantväeosas, Mõkolajivi lennuväebaasis ja Odessas. Vastuvõtjad ukrainlased olid väga külalislahked ja sõbralikud, eriti südantliigutav oli kultuuriprogramm ukraina lauljatelt ja tantsijatelt, rääkimata rikkalikust kostitamisest. Ukraina kolleegidega kujunesid väga sõbralikud suhted. Siis olid Ukraina relvajõududel veel põhiliselt Nõukogude aja relvad ja tehnika ning näha oli majanduslikest raskustest tingitud puudujääke. Praeguseks on palju muutunud, on paranenud Ukraina relvajõudude relvastus, juhtimine ja väljaõpe. Kõige olulisem on aastatepikkuses võitluses tugevnenud võitlusvaim, mis ületab ka vene eliitüksuste oma. Võib loota, et Ukrainasse tunginud agressorid saavad oma karistuse.
Eestlased saavutasid iseseisvuse Vabadussõjas 1918–1920 teiste riikide toetusel. Ukraina Vabadussõda neil aastail ja ka pärast II maailmasõda ebaõnnestus sest neil polnud tugevaid toetajaid. Praegu käib Ukrainas uus Vabadussõda ja nad vajavad abi sest selles sõjas võitlevad ukrainlased ka meie vabaduse püsimise eest.

Elagu Ukraina! Slava Ukraine!
6. märtsil 2022


 


kirjuta meile! toimetus tellimine reklaam arhiiv