Paul Georg Edler von Rennenkampff

TEKST: Jüri Kotšinev

Paul Georg Edler von Rennenkampff, 1910 Foto: Wikimedia Commons

Paul Georg Edler von Rennenkampff kuulus Eestimaa rüütelkonda. Ta sündis 29. aprillil 1854. aastal Konivere mõisas Eestimaal. Paul Georg Edler von Rennenkampffi isa oli ratsaväeohvitser, rittmeister Karl Gustav von Rennenkampff. Rennenkampffi saatuseks oli jääda punaste kätte, kes hukkasid ta 14. aprilli 1918. aastal Taganrogis.
Rennenkampffist sai tsaariaegse

Venemaa tuntud sõjandustegelane. Ta osales oma kasakatega Hiina Bokserite ülestõusu mahasurumisel 1900–1901, sõdis Vene-Jaapani sõjas ning I maailmasõjas. Rennenkampffi nimi on tuntud Eestimaa rüütelkonna esindajate hulgast. Seda nime teavad maailma sõjaajaloolased väga hästi nii Venemaal, Jaapanis, Saksamaal kui ka Austrias.
Suguvõsa aluspanijaks peetakse Saksimaa linna Ossenbrügge piiskoppi. Suguvõsa sai tuntuks XVII sajandil ja selle esindajad olid Püha Saksa-Rooma keisrite, Rootsi kuningate, Preisi kuningate ja Vene keisrite alamad. Eestimaale jõudsid Rennenkampffid Riiast XVII sajandil, kus üks Rennenkampff – Joachim – oli Riia gümnaasiumi õigusteaduse õpetaja ja hiljem Riia raehärra. Karl Friedrich von Rennenkampff oli Vene keisririigis teinud hea karjääri, millest räägib asjaolu, et ta oli keiserliku sõjaakadeemia ülema abi. Tema poeg Konstantin Edler von Rennenkampff (1826–1897) oli Aleksander II ja Aleksander III ajal teinud hiilgava karjääri. Ta oli riiginõunik, senaator ja Tema Keiserliku Kõrguse Isikliku Kantselei ülem. Rennenkampffi suguvõsale kuulusid peale Konivere veel Vao, Vinni, Päärdu, Suure-Rõude, Palipera ja Helme mõis.

Lühike ülevaade sõjalisest karjäärist

Tulevane Vene Keisririigi XIX sajandi lõpu ja XX sajandi alguse tuntud sõjandustegelane õppis Tallinna Rüütli- ja Toomkoolis 1866–1870 ning alustas peale seda sõjalist teenistust 89. Belomorski jalaväepolgus. (Polk formeeriti laiali 1917. aasta revolutsiooni järel. Polgu staap asus laialisaatmise ajal Tallinnas Kalamaja asumis.)
Edasi jätkas noor allohvitser õpinguid Helsingforsi (Helsingi) jalaväe junkrukoolis, kus õppis 1870–1873. Peale selle lõpetamist suunati ta 1873. aastal 5. Leedu ulaanipolku. Sealt suundus Rennenkampff õppima Peterburi Nikolai kindralstaabi akadeemiasse, mille lõpetas 1881. aastal parimate hulgas.
1881. aasta 24 novembrist kuni 1884. aasta 25. augustini teenis Rennenkampff 14. armeekorpuse staabi käsundusohvitserina.
Alates 1886. aasta 25. septembrist teenis Rennenkampff Varssavi sõjaringkonna staabis käsundusohvitserina.
1886. aasta 13. märtsist oli Rennenkampff Doni kasakaarmee staabi ülemadjutant.
1889. aasta 31. oktoobrist teenis Rennenkampff 2. armeekorpuse staabiohvitserina ning alates 1890. aasta 26. märtsist teenis ta Osovetski kindluse staabiülemana.
1890. aastal ülendati Rennenkampff polkovnikuks. 1892. aasta aprillist oktoobrini oli Rennenkampff 14. ratsadiviisi staabiülem. Alates 1895. aasta 12. oktoobrist juhatas Rennenkampff 36. Ahtõrski tragunipolku.
1900. aasta 9. aprillil ülendati Rennenkampff kindralmajoriks.
Rennenkampffi teenistus jätkus Taga-Baikali vägede juhatajana. Selles ametis oli ta 25. novembrist 1899 kuni 24. juulini 1901. Rennenkampff osales Hiinas Bokserite ülestõusu mahasurumisel ning sai selle eest keiser Nikolai II Püha Georgi ordeni 4. ja 3. järgu ristid.
Osalemine Vene-Jaapani sõjas jätkas kindralmajor Rennenkampffi sõjalise karjääri kasvu. Ta oli 1904. aasta 21. augustist kuni 30. juunini Taga-Baikali kasakadiviisi ülem ja alates 30. juunist 1904 Taga-Baikali sõjavägede ülemjuhataja.
1904. aasta 30. juunil ülendati Rennenkampff kindralleitnandiks.
1906. aasta detsembrist kuni 1913. aasta jaanuarini oli Rennenkampff 3. armeekorpuse ülem.
1910. aasta 6. detsembril ülendati Rennenkampff ratsaväekindraliks, mis tähendas ülemkindrali auastet.
I maailmasõja puhkedes juhatas Rennenkampff Looderinde 1. armeed. Rennenkampff teenis Looderinde juhataja kindral Nikolai Ruzski alluvuses. Rennenkampffi 1. armee võitles Ida-Preisimaal Saksa Keiserliku armee vastu.
20. augustil 1914 õnnestus Rennenkampffil oma 1. armee eesotsas puruks lüüa Keiserliku Saksamaa 8. armee, mida juhatas kindral Maximilian Wilhelm Gustav Moritz von Prittwitz und Gaffron. Rennenkampff võitis Gumbinneni lahingu.
Edasine karjäär ei kulgenud Rennenkampffil aga edukalt, kuna ta ei suutnud Lodzi operatsiooni ajal takistada oma 1. armeega sakslaste läbimurret Lodzi Looderinde lõigul. Läbimurre toimus 11. kuni 24. novembrini 1914. Saksa väed kindral Reinhold von Scheffer-Boyadeli juhatusel murdsid läbi venelaste Looderinde. Rinde juhataja, kindral Nikolai Ruzski süüdistas kõiges 1. armee juhatajat Rennenkampffi. 18. novembril 1914 taandati Rennenkampff rindejuhtaja Ruzski käsul 1. armee juhataja kohalt ning ta pidi astuma Erikomisjoni ette aruandega oma tegevuse kohta Lodzi operatsiooni ajal. Komisjon ei leidnud tal süüd, kuid armee juurde teda juhatajaks tagasi ei määratud.
1915. aasta 6. oktoobril läks Rennenkampff sõjaväest erru.
Peale 1917. aasta Veebruarirevolutsiooni arreteeris Ajutine valitsus erukindral Rennenkampffi ja ta paigutati vangistusse Petropavlovski kindlusesse.
Peale oktoobripööret 1917. aasta sügisel vabastasid bolševikud Rennenkampffi kui Ajutise valitsuse vangistatu ning ta sõitis Taganrogi, kus oli tema abikaasa sünnikodu. Kodusõja ajal tungisid Taganrogi punased ning Rennenkampff üritas kreeklase Mandusakise nime all linnast põgeneda. See ei õnnestunud. Kui punased avastasid, et nende kätte sattus tuntud endine sõjandustegelane ja väepealik, pakkusid nad talle kohe kui võimekale väejuhile komandöri kohta punaarmees. Rennenkampff keeldus. Ta ütles, et on meeleldi nõus sakslastega edasi võitlema, kuid punaarmees ei näe ta sellist armeed, mida juhtida oleks tahtnud. Punased lasid selle peale erukindrali maha. Huvitav on asjaolu, et mahalaskmine toimus Taganrogi omal ajal evakueeritud Revali (Tallinna) Vene-Balti mürsuvabriku territooriumil. Rennenkampff tapeti ööl vastu 14. aprilli 1918. aastal.
Kohalikud koduloolased leidsid Rennenkampffi haua üles alles 2015. aastal. Ta on maetud Taganrogi vanale kalmistule.

Rennenkampffi aurahad

Kokku teenis kindralmajor Paul Georg Edler von Rennenkampff järgmised Vene Keisririigi ja välismaised aurahad:

• Püha Stanislavi ordeni 3. järk (1884)
• Püha Anna ordeni 3. järk (1888)
• Püha Stanislavi ordeni 2. järk (1894)
• Püha Anna ordeni 2. järk (1895)
• Püha Vladimiri ordeni 4. järk (1899)
• Püha Georgi ordeni 4. järk (1900)
• Püha Georgi ordeni 3. järk (1900)
• Püha Vladimiri ordeni 3. järk (1903)
• Püha Stanislavi ordeni 1. järk briljantide ja mõõkadega (1905)
• Kuldne mõõk „Vapruse eest” (1906)
• Veel üks mõõk „Vapruse eest” (1906)
• Püha Anna ordeni 1. järk (1907)
• Püha Vladimiri ordeni 2. järk (1914)
• Rootsi Kuningriigi Mõõgaorden Svärdorden (1914)
• Austria-Ungari Keisririigi Raudkrooni orden Kaiserlicher Orden der Eisernen Krone (1914)