In Memoriam Harald Mäepalu
10. märts 1924 – 15. detsember 2021

Sulgunud on üks ilus eluraamat. Nii sageli oma relvavendade kirstu kõrval seisnud Harald Mäepalu kõned on peetud, nüüd on temagi kutsutud viimsele rivistusele.

Harald sündis 10. märtsil 1924. aastal Läänemaal Kullamaa kihelkonnas Teenusel sepa peres. Ta oli kolmest vennast keskmine. Tema lapsepõlv möödus Läänemaal, ta õppis Teenuse algkoolis, Märjamaal ja Lihula gümnaasiumis, sai leeriõnnistuse Kullamaa kirikus.
Teises maailmasõjas võitles Harald saksa mundris Eesti vabaduse eest. Kogu tema sõjatee oli Eesti pinnal. Krivasoos sai ta haavata, kuid leivakott päästis ta elu. Pärast kaotatud sõda said talle osaks jubedad kannatused Volosovo vangilaagris, ellu jäi ta vaid ime läbi ja suuresti tänu sellele, et oli varem teinud palju sporti. Just kehakultuuri asus ta siis, kui selleks lõpuks võimalus avanes, ka edasi õppima ja pühendas seejärel oma elu noorte kehalisele kasvatamisele.
Elutee viis Läänemaa mehe kokku mulgi naisega ja elama asuti Mulgimaale. Harald töötas palju aastaid kehalise kasvatuse ja tööõpetuse õpetajana Mustla keskkoolis, hiljem Viljandi Valuoja põhikoolis. Tema õpilased meenutavad teda kui suure pühendumusega õpetajat, head treenerit, kes oskas oma õpilasi innustada ja hoida, kes valdas tehnikaid ja andis algtõuke. Nii saavutasid paljud tema õpilased spordis märkimisväärseid tulemusi. Suure pühendumusega kujundas õpetaja Mustla kooli staadionit, samas oli ta ka väga hea puutööõpetaja ja tema puutöökoda oli õpilaste sõnul tõeline meistritöökoda.
Harald ehitas perele oma kätega Viljandisse maja.
Kui 1991. aastal moodustati Viljandis Eesti Sõjameeste Sakala Ühing liitus Harald sellega õige pea ja 1994. aastal valiti ta ESSÜ esimeheks. Relvavennad, kes moodustasid ühenduse tuumiku, hindasid tema head sõnaseadmisoskust, samuti füüsilist vormi. Nende lootus läks täide – Harald elas neist kõigist kauem ja juhtis meie ühingut oma põlvkonnale omase julge ja sirge joonega läbi 27 aasta. Teistes maakondades toimetasid juba nooremad aatekaaslased, Harald Mäepalu oli kõige viimane sõjaliste teenetega vabadusvõitleja, kes organisatsiooni juhina sõna võttis ja kõnesid pidas nii Sinimägedes kui Lihulas, rääkimata loendamatutest üritustest ja pidulikest koosolekutest Viljandis.
Kotkaristi kavaler Harald Mäepalu oli meie esimees ja viimane juhatuse liige, koos temaga läheb ühing (aja)lukku. Harald oli rõõmus inimene, kes armastas ilu, vabadust ja euroopa kultuuri. Ta muretses oma kodumaa tuleviku pärast ja lootis, et tõde mineviku kohta tuleb kunagi päevavalgele.
Haraldit jäävad leinama abikaasa, tütar ja tütretütred peredega.
Hääd teed, kallis sõber, aitäh, et olid meiega!

Eesti Sõjameeste Sakala Ühing
Eesti Vabadusvõitlejate Liit
Eesti Leegioni Sõprade Selts