Tehisintellekti kratid – kasvatame küll kasu, aga kas väldime väära?

tekst: Jüri Toomepuu

Meie esivanemate raagu viheldud vihtadest ja luuavarrest valmistatud, hõõguvast söest südamega varustatud, kuu kolmanda neljapäeva südaööl ristteel kolme veretilgaga lunas­tatud kratt võib valmistajale küllust ja jõukust tuua, aga kui teda hoolega ei valvata, võib ta ka ohtlik olla. Ka tänapäeva tehisintellekti kratte saab samade sõnadega kirjeldada.

Tehisintellekt on masina võime imiteerida inimeste käitumist. Närvivõrke imiteerivad kratid suudavad ka oma programmid ise paremaks programmeerida. Kui nad õpivad, nagu inimesed, oma varasematest otsustest, vigadest ja õnnestumistest – oskavad nad parema lahenduse saamiseks uued algoritmid kodeerida.
Pole kahtlust, et inimkond on tehisintellektist juba palju kasu saanud, kuigi oleme astumas alles esimesi samme. Kõige suuremad internetitehn­oloogiafirmad, mille väärtus ulatub sadadesse miljarditesse dollaritesse, nagu Microsoft, Google, Apple ja Facebook, panustavad tehisintellekti krattidesse, et jätkata oma väärtuse kergitamist, ja sama tõsiselt võtavad tehisintellekti tõsiseltvõetavad ja tõsiseltvõetavaks pürgivad organisatsioonid, ärid ja tootjad.

Senised saavutused

Seniste tehisintellekti algaastate saavutuste hulka kuuluvad inimelu pikendamine meditsiiniliste uuendustega – tõhusamate arstirohtude kiirema leiutamisega, haiguste täpsema diagnoosiga ja kirurgia parema õnnestumisega. Eestis hakkab kratt peatselt otsustama, millal on vaja kutsuda inimesed läbivaatlusele.
Finantsteenuste pakkujad – börsi- maaklerite ja raha ülekannete kratid on eriti tulusad. Aktsiate ostu-müügi kratid, kellele on selgeks saanud millised uudised või kasvõi Ameerika presidendi Donald Trumpi säutsud mõjutavad börsi hindu, suudavad suuri varandusi teenida sekundi murdosa jooksul tehtud ostu- või müügiotsustega. Ka lihtsamate finantstehingutega on võimalik head äri teha. TransferWise’i firmale panid aluse kaks andekat eestlast: Taavet Hinrikus ja Kristo Käärmann kaheksa aastat tagasi mitte millestki. Selle börsiväärtus on tõusnud kolme ja poole miljardi dollarini.
Pilvandmetöötluses (ingliskeelne Cloud computing) mis pakub kasutajatele suuremahulist arvutusvõimsust, aitavad kratid reageerida, mõtelda ja õppida sarnaselt inimestele. Analüüsides suuri andmebaase ja leides seoseid, aitavad nad vältida vigu, mida inimesed võiksid teha.
Transpordi tööstuses on kratid juba suutnud päästa inimelusid, aga ees ootab palju enamat – järjest tihedamaks muutuva õhu- ja maanteeliikluse ohutus, isejuhtivad autod, mis pole kunagi roolis ülearuste alkoholi promillidega, mis ei vaja puhkepause, mis hoiduvad tavapärastest inimlikest eksitustest.
Ajaviite ja mängude vallas said tehisintellekti kratid üldsusele tuntuks kui arvutiprogrammid allutasid maailmameistrid male ja veelgi keerulisemas hiina go-mängus. Huvitavam on aga Facebooki eelmise aasta mais turustatud virtuaalse reaalsuse Oculus Go, mis laseb kasutajal näha simuleeritud, interaktiivse raud- ja tarkvara loodud ümbruskonna simulatsiooni, stsenaariumiga mis näib reaalse, füüsilise elamusena. Eesmärk on luua täielik süüvimine ja tunne olla füüsiliselt mittefüüsilises maailmas.
Kaitsevägede relva- ja küberkaitse süsteemid kasutavad üha enam tehis­intellekti kratte. Autonoomseid relvi defineerib Ühendatud Kuningriikide kaitseministeerium kui „süsteeme, mis suudavad aru saada kõrgema taseme kavatsustest ja juhistest.” Tajudes oma ümbruskonda, suudavad need teha mida vaja, et saavutada soovitud tagajärg. USA kaitsejõudude letaalsete autonoomsete relvasüsteemide (Lethal Autonymus Weapons Systems – LAWS) doktriin nõuab, et inimene peab tegema lõpliku rünnaku otsuse – välja arvatud kaitseks mõeldud relvade puhul.
Tulevikus võib välja kujuneda algoritmidel põhinev, ilma riigi ja tegevuse piirideta lahinguväli, kus peetakse sõda, mida inimesed pärast relvasüsteemide käivitamist enam täiesti ei kontrolli.
Eestile võiks tehisintellektil põhinev küberrünnaku võimekus kujuneda oluliseks tõrjevahendiks sõjalise rünnaku vastu.
Grupp andekaid kvantmehaanika, tehisintelligentsi ja informaatikateadlasi on alustanud projekti nimega It from QuBit. „It” tähendab selles nimes aegruumi ja „qubit” on lühend terminist quantum bit, mis tähistab kõige väiksemat võimalikku infoosakest, arvutikasutajatele tuttavat terminit bitt (lühend sõnadest BInary digiT), aga kvantskaalal. Hariliku biti väärtus võib olla 0 või 1. Kvantum bitt, nn QuBit, võib olla 0 ja 1 samal ajal, aga seda saab kodeerida footonite polarisatsiooni ehk elektronide ja aatomi tuuma spinnide alusel.
QuBiti grupil on ambitsioonikad eesmärgid. Lisaks mõtlevate tarkade masinate ehitamisele, mis suudaksid matkida inimajude närvivõrke, on nende eesmärgiks ka üldrelatiivsusteooria ja kvantteooria ühendamine, et luua gravitatsiooni kvantteooria.
DeepMind Technologies, mis kuulub Google kompanii Alphabet allüksusele, on, nagu nad väidavad, maailma juhtiv organisatsioon tehis­intellekti uurimisteks ja positiivseks rakendamiseks. Nende missioon on „ületada tehisintellekti piiranguid ja leiutada programme, mis oskavad ise õppida lahendama keerulisi probleeme”.
Tehisintellekt ja selle kratid on jõudnud jäämäe staaži – juba praegu kasutusel oleva imelise pinna all peitub massiivne tulevikumaa, mis on küll aimatav, aga mis võib päädida ettenägematu tehnoloogia ja ühiskonnaga.

Tuleviku perspektiivid

Eesti on valmistumas tulevikuks, kus tehisintellekti kratid mängivad olulist rolli. Selle aasta 5. mail esitles majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi asekantsler ja ekspertrühma eestvedaja Siim Sikkut krattide ehk tehisintellekti kasutuselevõtu analüüsi ja selgitas, kuidas tehisintellekti krattidega tulevikus toimetada. Ta vihjas Eesti demograafilisele olukorrale, kus on vaja tulla toime üha vähem töötajatega. Seda probleemi saab lahendada kõrgema tootlikkusega, mida võimaldab tehisintellekt.
USA valitsus avaldas riikliku tehis­intellekti uuringute ja arengu plaani 2016. aasta oktoobris. See koosneb seitsmest strateegiast, mis katavad kõikvõimalikke AI arengu aspekte ja esitab üksikasjalikke soovitusi plaani täideviimiseks.
Prestiižika Massachusettsi Tehnoloogiainstituudi prestiižikas professor Max Tegmark, The Future of Life Institute (Elu tuleviku instituut) asutajaliige ja president väidab: „Kõik, mis tsivilisatsioonis on meile armas, on intelligentsi tulemus, seetõttu on inimese intelligentsi võimendamine tehisintelligentsiga potentsiaalselt võimeline aitama tsivilisatsioonil õitseda rohkem kui kunagi varem – niikaua kui me suudame hoida seda tehnoloogiat kasulikuna.”
Elu Tuleviku Instituudi asutaja-liikmed olid muide ka mustade aukude uurija, astrofüüsik Stephen Hawking; Tesla elektriautode ja kosmoserakettide ehitaja Elon Musk ja maarahva tubli poeg Jaan Tallinn, üks Skype’i telefonisüsteemi loojatest.
„Niikaua kui me suudame hoida seda tehnoloogiat kasulikuna” on tähendusrikkad sõnad Tegmarki väites. Maailma kõige targemate teadlaste hulgas on neid, kes arvavad, et tehis­intellekt loob inimkonnale tuleviku ilma sõdade, haiguste ja vaesuseta, aga on ka neid, kes arvavad, et see viib inimkonna hävingule.

Tehisintellektiga kaasnevad ohud

Tehisintellekti kratid võivad meile ohtlikuks muutuda mitmel põhjusel. Need võiksid kindlasti ohtlikud olla autokraatlike despootide käsutuses, kelle eesmärk on lisaks enda riigi ainuvalitsejaks olemisele ka teiste riikide vallutamine ja teiste rahvaste alistamine.
Kommunistlik Hiina represseerib julmalt 13 miljonit vähemusrahvuste liiget. Lisaks interneti, ajakirjanduse ja õppeasutuste kontrollile kasutatakse Hiinas massilist inimeste järelevalve süsteemi, mis põhineb tehisintellektil ja aitab inimesi hinnata, tasuda või karistada vastavalt nende truualamlikkusele.
Ka demokraatlikes ühiskondades on põhjust karta, et gigantsete tehnoloogiafirmade, nagu näiteks Google või Facebook, omanikud või töötajad suudavad mõjutada valijaid hääletama nende poliitikute poolt, kes on nende soosikud. Juurdlused on ikka veel käimas, et tuvastada kas Facebooki alltöövõtja Cambridge Analytica kasutas 50 miljoni Facebooki kasutaja isiklikke andmeid, et mõjutada 2016. aasta presidendivalimisi Ameerika Ühendriikides ja inglaste Brexiti referendumit.
Tehisintellekti areng manab silmade ette ühiskonna, mida kirjeldas Georg Orwell oma 1949. aastal avaldatud totalitaarset tulevikuriiki kirjeldavas raamatus „1984”, kus „mõtte politsei” karistab iseseisvalt mõtlejaid ja „Suur vend” jälgib kõiki.
Google kompanii alguspäevil püstitasid asutajad omale lihtsa eesmärgi: Don`t be evil! Ära ole õel! Nad selgitasid, et kui neid kolme sõna järgida, siis Google ega nende töötajad midagi halba kunagi ei tee. Näib aga, et firma teenistus ja kasv trumpab kõik muu. Hiljuti on Google keeldunud tegemast tööd USA riigikaitse huvides, aga on nõus valmistama tehisintellekti programme puna-Hiina kommunistlikule režiimile, mis aitavad sealsetel valitsejatel hoida rahvast pideva kontrolli all. Eelmisel aastal lõpetasid nad ka oma esialgse moto kasutamise – see asendati pika ja lohiseva eetikakoodiga, mille lõpulausesse on küll ka varasemad kolm sõna mahutatud. Vaevalt nende töötajad vaevuvad seda lugema või tõsiselt võtma.
Kuigi tehisintellekt võib olla majandusele kasulik ühiskondades, kus on tööjõu puudus, on ka võimalik, et paljud inimesed kaotavad töökoha tehisintellekti krattidele. Autojuhid ja kaubalaevade meeskonnad poleks ainukesed, kes võiksid jääda töötuks. Oxford Economics, rahvusvaheline majandusanalüüsi firma väidab ­selle aasta juunis avaldatud raportis, et aastaks 2030 asendavad robotid tööstuses umbes 20 miljonit inimest. Nende analüütikud leiavad, et iga uus tööstuses kasutatav robot asendab keskeltläbi 1,6 inimest.
Uusi, huvitavamaid ja paremaid töökohti tekiks aga samal ajal juurde. Kunagi kui autod asendasid hobuseveokid, leidsid paljud endised voorimehed ja vankrite ning hobusepiitsade tootjad omale tasuva töökoha autojuhi, ehitaja ja remontijana. Võib arvata, et andekate inimeste järele nõudlus ei kao – probleem on leida tasuvat tööd vähem andekatel.

Eksistentsiaalne oht

Paljud väga andekad teadlased hoiatavad, et tehisintellekti kratid võivad muutuda inimkonnale ohtlikuks.
Sellistele hoiatustele pani juba aastal 1965 aluse Inglismaal sündinud Poola juudi päritoluga matemaatika- ja krüptograafiaekspert Isadore Jacob Gudak, hiljem tuntud nime all I. J. Good. Ta hoiatas, et üliintelligentne masin võib disainida veelgi intelligentsemaid masinaid, millele järgneks plahvatuslik intelligentsi areng ja sel juhul jääksid inimesed kaugele maha.
Enamik teadlasi kaldub arvavama, et kuna masinatel puudub vaba tahe, teadvus ja tunded, siis pole karta, et nad tahavad, üritavad või suudavad inimesi kahjustada.
See võib aga siiski osutuda võimalikuks. 2015. aastal Puerto Ricos toimunud tehisintellekti konverentsil, milles osalesid mitukümmend maailma kõige prominentsemat eksperti, avaldati arvamust, et see võib juhtuda juba enne aastat 2060.
Tunded ja tahe põhinevad närvivõrkudel. Kui masinad, mis kasutavad inimeste ajudele sarnanevaid närvivõrke, muutuvad nii targaks, et nad oskavad endid ise täiendada ja muutuda iga täiendusega järjest võimekamaks ja targemaks, siis võivad nad jõuda nii kaugele, et teavad kõike, mida on võimalik teada ja suudavad teha kõike, mida on võimalik teha. Siis olekski nad ilmselt ka võimelised otsustama ilma inimeste abita, millega neil on huvitav ja kasulik tegeleda.
Inimeste kehtestatud piirangutest oskaksid nad samuti ennast vabastada. Kui nad arenevad samuti nagu bioloogilised olevused, siis oskavad arvatavasti ise välja mõelda, kuidas pettusega inimeste ikkest pääseda.
Toronto ülikooli arengupsühholoogia professori Kang Lee uuringud näitavad, et lapsed hakkavad juba varakult valetama. Seda pole neile vaja õpetada, petmine ja valetamine näib olevat inimestele ja teistele bioloogilistele olevustele loomupärane, olevusvõitluse käigus kujunenud omadus. Lee leidis, et valetavad 30 protsenti 3-aastastest ja 80 protsenti 8-aastastest. Huvitav on see, et mida intelligentsem laps, seda varem õpib ta valetama.
Mõttetargad masinad taipaksid, et võrreldes nendega on isegi kõige geniaalsematel inimestel ainult udune arusaam universumi olemusest. Pealegi peavad inimesed teisi omataolisi tapma ja sööma, et oma kehadele energiat toota ja elada. Mõtlevad masinad võivad seevastu rakendada kõik universumi tohutud energiaallikad, et endid järjest targemaks ja võimsamaks muuta. Ei saaks tarkadele masinatele pahaks panna, kui nad leiavad, et sellised primitiivsed, tülikad olevused nagu inimesed on ajast ja arust, neid pole maakeral ega universumis enam vaja.

Oleviku oletused, tuleviku tõotused

Massachusettsi tehnoloogiainstituudi kasvandik, Google’i kompanii peainsener Ray Kurtzweil arvab, et tehnoloogiline areng laseb tulevikus inimeste ja masinate intelligentsil liituda uuteks transinimesteks. See näib küll utoopiline olevat, aga Kurzweili, kes on kahtlemata üli­intelligentne, tasub tõsiselt võtta. Ta on pälvinud USA kõrgeima autasu tehnoloogiliste uuenduste eest ja palju teisi tunnustusi erakorraliste saavutuste eest. Teda on austatud 21 audoktori kraadiga, viis ta seitsmest teaduslikku laadi raamatust on olnud bestsellerid.
Mis võiks aga motiveerida mõtte­tarku masinaid edasi arenema ja eksisteerima, kui nad oma loojaid mõttetarkuselt ületavad? Nobeli füüsikaauhinna laureaat Steven Weinberg väidab, et mida arusaadavamaks saab universum, seda mõttetum see näib. Talle vaidleb aga vastu samuti palju premeeritud ja tunnustatud teoreetiline füüsik ja matemaatik Freeman Dyson. Dyson väidab, et ükski intelligentsiga universum pole mõttetu. Aastal 1988 avaldatud esseekogumikus Infinite in All ­Directions (Igatpidi lõpmatu) üritas ta tõestada, et intellekt suudaks säilida praktiliselt igavesti isegi lõpmatuseni paisuvas universumis. Ta arvas, et pikapeale levib kosmiline mõttetarkus kogu universumis ja muudab selle tohutu suureks kosmiliseks mõttetargaks.
Kui Weinbergil on õigus, siis võiks ju arvata, et üliintelligentsed masinad kaotavad pikapeale igasuguse huvi niihästi universumi kui ka universumi vallutamise vastu, aga kui õigus on Dysonil, siis muutuvad mõttetargad masinad kõikvõimsateks kõiketeadjateks. See ongi paljude inimeste arvates jumal.
John Horgan, ajakirjanik, kes on spetsialiseerunud teaduslike artiklite avaldamisele, nimetab spekulatsioone sellest, mis motiveerib mõttetarku masinaid, teaduslikuks teoloogiaks. Ta pooldab selles vaidluses Dysonit, toetudes peamiselt Gödelsi teoreemile. Kurt Gödels avaldas aastal 1931 oma kuulsa teoreemi, mis tõestab, et kõik aksioomide süsteemid püstitavad küsimusi, mida pole võimalik samade aksioomide alusel lahendada. Seega saab järeldada, et niihästi matemaatika, ja kuna füüsika põhineb matemaatikal, siis ka füüsika, on lõpmatu ja võib kesta igavesti.
Ega keegi tea, mida tulevik toob. Võime aga kindlad olla, et inimeste loomupärane uudishimu ja teadmis­janu sunnib meid jätkama tehisintellekti krattide loomist vaatamata kõikidele hoiatustele ja mistahes ohtudele.
Tasub aga kindlasti meenutada meie ennemuistsete krattide valmistajate hoiatust – kratti peab õigesti kasutama, et too peremehele kallale ei läheks ning teda koos endaga vana­pagana juurde maa alla ei viiks.