Euroopa akvarelliparemik kogunes Haapsalus

tekst: Pille Laub,
Festivali peakorraldaja, EAÜ juhatuse liige.
Küsis: K&E

Augustikuus toimus Haapsalus Euroopa Akvarelliühenduste tähtsündmus – 22. rahvusvaheline akvarellifestival.
Paarsada akvarellmaali  Euroopa 14 riigist olid välja pandud galeriides üle kogu linna. Sümpoosioni raames toimusid ettekanded ja workshopid, kunstihuvilised võisid oma silmaga näha akvarellide sündi otse rannapromenaadil ning linnatänavatel.

Millal viimati selline üritus Eestis toimus? Kus eelmine oli?
Varasemalt ei ole sellist näitust Eestis korraldatud. See on esmakordne ja ilmselt niipea sarnast akvarellisündmust ei toimu ka, kuna üritus leidis aset rahvusvahelise üritustesarja käigus ja toimub igal aastal erinevas riigis. Eesti akvarellistide ühendus (EAÜ) kuulub Euroopa akvarelliühenduste konföderatsiooni (ECWS) ja juba 22. korda korraldab üks ECWS-i liikmesmaa sellist festivali. See ei ole pelgalt ametliku kutsega saabunud külaliste üritus, vaid laiemale publikule. Ka Haapsalu üritusest said osa tavainimesed, kes siis külastasid näitusi või osalesid mõnel muul sümpoosioni käigus toimunud ettevõtmisel. 
Eelmine analoogne üritus toimus aasta tagasi Krakowis, järgmine toimub aasta pärast Mallorcal. See on suur sündmus ja korraldamise au antakse riikidele kordamööda ja mitu aastat ette, meil Eestis käis ettevalmistus kolm aastat. Juba piisavalt suure näitusepinna leidmine on keeruline. Haapsalus oli väljas 176 kunstniku maalid, väljapanek oli nii linnagaleriis kui ka kultuurikeskuses, sisuliselt sai kogu seinapind ära kasutatud.

Haapsalu linnapilti ilmestasid näitused ning workshopid galeriides ja linnatänavatel. Fotod: Kristi Kuuse

Kuidas esinejad ja vaatajad rahule jäid?
Rõõmuga pidime tunnistama, et näitus oli üle ootuste populaarne, seda sõideti vaatama ka kaugemalt, spetsiaalselt tuldi kohale. Galeristi sõnul ei ole sellist rahva huvi varasemalt ühegi näituse puhul olnud, tagasiside on olnud külastajatelt väga hea. Ka pop-up-näitus promenaadil, kus näitasime kunstnike Haapsalus tehtud töid, oli üllatavalt menukas. Pildid olid väljas kõigest päeva, aga kogu aeg jätkus uudistajaid ja oli kahju näitust maha võtta. 

Kuidas väljastpoolt Eestit tulnutele akvarellistidele Haapsalus meeldis?
Külalised nautisid Haapsalus veedetud päevi, see oli ilmselge. Kiideti linna ilu ja Eesti loodust, puhtust ja rahu. Ekskursioonid viisid külalised Marimetsa rappa ja Vormsile ja Noa­rootsi, seega said nad näha pisut rohkem kui ainult väikelinna elu. Loodus jõudis ka kunstnike töödesse ja ilmselt maaliti Eesti maastikke rõõmuga, kuna suurem osa meie külalistest on vanast Euroopast, põhjamaine lauge ja karge maastik oli paljudele uus teema. 

Kelle töid enim imetleti?
Eesti publik sai festivalinädala jooksul valida oma lemmiku ja hääletuse võitis ülekaalukalt rootsi kunstniku Måns Sjöbergi meisterlikult maalitud rebaseportree. 

Milline erinevus on meie akvarellistide ja mujalt tulnute vahel, ­kui üldse on?
Põhinäitusel olid esindatud 14 riigi kunstnike tööd maade kaupa, vaataja sai ülevaate, kuidas akvarellile ühel või teisel maal lähenetakse. Põhjamaalased on abstraktsemad, lõunamaalased figuratiivsemad, seda kindlasti. Eesti väljapanek oli esinduslik, meie akvarelliühing eristub ka muidu teistest oma professionaalsuse poolest. EAÜ liikmed on eranditult kõik akadeemilise kunstiharidusega, viljelevad akvarellimaali tihtipeale muu meediumi kõrvalt, n-ö iseõppijaid ei ole, meie organisatsioon on väike. Soomes seevastu võetakse vastu kõik soovijad, kel on tõsisem huvi akvarelli vastu ja seega organisatsioonil on teine eesmärk kui meil.
Eks näitusel osalenud kunstnikke oli mitmesuguse tausta ja tasemega, iga maa valib oma ekspositsiooni ise, korraldajal kaasarääkimise õigust ei ole muus osas, kui tööde formaat. Meie ülesandeks on saabunud tööd väärikalt välja panna ja vastutus tööde n-ö kunstilise väärtuse pärast ei ole meie teema.
Iga ECWS-i liikmesühing teeb oma valiku teatud kriteeriumite järgi, aga aastanäitusele valitakse ikka alati silmapaistvamad tööd ja ka Haapsalus oli näha ülimat akvarellimaali meisterlikkust. Akvarellimeedium on nõudlik ja nauditava tulemuseni jõuab kunstnik ikka ainult siis, kui on tehnikast n-ö üle.
Eesti kunstnikud oma töid häbenema ei pea, vastupidi, meie väljapanek oli kunstiliselt ühtlaselt tugev. Kaasaegset eesti akvarelli sai festivali ajal näha ka teistes Haapsalu galeriides, kus toimusid satelliitnäitused. Oli vanemat akvarelli Mai Levini kuraatornäitusel Okase muuseumis ja kaasaegset akvarellimaali ka neilt kunstnikelt, kes EAÜ ridadesse ei kuulu. 

Promenaadil valminud töö – Haapsalu vana vaksal, autor Eleanor Mill.

Kas akvarell on praegu moes või ei ole?
Sellisele küsimusele on keeruline vastata. Mujal maailmas on huvi suurem kui ta vahepeal on olnud. Suured nimed a la David Hockney on akvarellimaali oma arsenali võtnud ja sellega on toimunud teatav muutus paradigmas. Et ei ole asjaarmastajate meedium. Sarnane halvustav suhtumine on paraku Eesti kunstimaailmas. 
Meie üritus oli korraldatud inimestele, kelle jaoks akvarell ei ole moe teema, vaid kel on sügavam huvi selle meediumi vastu. Vaadates publiku käitumist, sooja vastuvõttu ja huvi, võime küll öelda, et akvarellimaali võiks olla meie avalikus kunstipildis rohkem. 
Igapäevaseks töövahendiks on akvarell kunstnikule väga mõnus ja tänuväärne meedium, keemiavaba ja kiire, sellega tegelemiseks ei vaja sa suurt stuudiot. Pluss vahetus ja mängulisus, pidev võitlus, kumb on üle, kas meedium või kunstnik. Vigade parandus ei ole võimalik, küll aga saab vead panna pildi kasuks tööle. Kel on sügavam huvi, vaadake näiteks David Hockney maastikke või Marlene Dumas’i portreid, need on head näited kaasaegsest moodsast akvarellist.
Eesti kaasaegset akvarellimaali tutvustav näitus on septembri- ja oktoobrikuus üleval uhiuues kultuurikeskuses Kaja. 

Millised tööd teile endale kõige enam meeldisid ja miks?
Minule endale meeldisid enim Marju Bormeistri monotüüpia töötubades sündinud kunstitööd. Kahel päeval said sümpoosionil osalejad proovida monotüüpia tehnikat ja tõeliselt üllatav oli see, et just need, kes tavapäraselt maalivad väga figuratiivselt akvarelli, nendelt kunstnikelt tuli monotüüpia töötoas väga huvitavaid tulemusi. Ja muidugi väljapanek promenaadil, ka see oli väga huvitav ja esinduslik. Põnev oli tunnistada, et kuidas väljapoolt tulnud näevad ja kujutavad meie maad.