|
Põle põrgus, küüditaja
Tänavu möödus 70 aastat viimasest suuremast kommunistide kuritööst – küüditamisest. 2018. aastal sai lõpuks valmis Kommunismiohvrite Memoriaal Maarjamäel, kus on ka minu tädi ja vanalelle nimed, nagu paljudel, hauakoht teadmata. Selleks ajaks oli kommunistide suurimast kuritööst möödunud 69 aastat ja kommunistliku okupatsiooni lõpetamisest 27 aastat. Väga pikk aeg ohvrite ja omaste jaoks.
Aga ka praegu leidub inimesi, ja mitte vähe, kes kommunistide mõrtsukalikku vaimu edasi kannavad ja sellega elu alguses olevaid naiivseid noori nakatavad. Need on enamasti kommunistide ja küüditajate järeltulijad. Seniajani puudub koolides isamaaline kasvatus, kommunistidest mõrtsukad ja nende järglased punnivad viimse hingetõmbeni vastu – et nende tegusid keegi ei teaks ega mäletaks.
Kommunistist Marju Lauristini välja käidud „nõukaaeg” on paljudele eestlastele nii meeldima hakanud, et muud ei kuulegi. Nii võiks ka küüditamist nimetada mahedalt küüdiajaks ja siberikülastusajaks. Praeguses Eestis on masside uimastamiseks seesugune praktika juba ammu kasutusele võetud. Tuletan meelde teisigi „mahedusi”: nõukogude kommunistliku okupatsiooni lõpetamise asemel – iseseisvuse taastamine; desovetiseerimise asemel – uute võimaluste avanemine; patriotismi asemel – äärmuslus, ekstremism; rahvuslase asemel – rahvusradikaal; rahvusriigi taastamise asemel – kodanikuühiskonna ülesehitamine; venelase asemel – muulane; riigireetmise asemel valitsuse tasemel – ajakohase piirilepingu sõlmimine, Eesti Vabariigi julgeoleku kindlustamine; kommunistliku terrori asemel – õigusvastased repressioonid. Ja ikka nõnda edasi samasuguses neokommunistlikus vaimus ja usus.
Arv 76 212 ütleb mitu kurjategijast küüditajat 25. märtsi küüditamisest osa võttis – tšekistidena, julgeolekuministeeriumile alluvate sõjaväelastena, hävitus-pataljonlastena, partei- ja komsomoliaktivistidena. Lisaks neile leidus hulk näruseid kaebajaid ja kadedaid närakaid. Küüditajate ja nende järeltulijate leksikonis kasutatakse mõrtsukatöö kohta väljendeid: ah aeg oli selline, ei mäleta.
Põle põrgus, küüditaja!
Tea Kurvits,
Kultuur ja Elu peatoimetaja
|
