|
|
Kafkalik aasta
Patarei merekindlus Tallinnas (1920–2005 Patarei vangla) on Eesti võimsaim klassitsistlik kaitserajatis. Kommunistide valitsemise ajal hoiti Patarei vanglas kinni väga palju süütuid eesti inimesi. Patareist kujunes seetõttu rahvusliku vabadusvõitluse sümbol.
Eesti Mälu Instituut on väljendanud, et Patareist võiks saada muuseumide keskus, neist suurim – kommunismikuritegude muuseum. Patarei korrastamine peaks olema Eesti järgmine suurprojekt, nii nagu seda on varem olnud Eesti Rahva Muuseum ja Lennusadam.
Patareisse mahuksid muuseumid, söögikohad, käsitööliste ja restauraatorite poed ja töökojad, bürood, kodanikeühenduste ruumid, hotell, näituste ja seminaride ruumid, mõni õppeasutus, väiksem teatrisaal jne. Peamine on aga, et avalikus kasutuses olev hoonekompleks hoiaks Tallinna mereääre vabana.
Patarei osadeks jaotamine, uusehitiste rajamise lubamine ja müük pole õige. Aga just seda teed on otsustanud riik ülehelikiirusel minna.
Patareist hoolivad kodanikud, seltsid ning ühendused, kes on hoones seni kõige hullema hävingu ära hoidnud ning kelle pealekäimisel on RKAS teinud mõningaid parendustöid, esitas riigile petitsiooni peatada Patarei müük ja renoveerida merekindlus riigi, linna, erasektori ning kodanikuühenduste koostöös kaasates Euroopa Liidu fonde. Valitsuse vastus oli – EI!
Valdur Mikita on öelnud: „See, mis kunagi oli riik, on paksude kardinate varjus muteerunud tülgastavaks koloniaalvõimuks.” „Me kõik armastame oma riiki ja samal ajal peame justkui võitlema sellesama riigi vastu. Kuidas oleme jõudnud sellise kafkaliku olukorrani?”
Mina näen, et praegusele valitsusele on vastukarva eelkõige lubada sinna kommunismikuritegude uurimise keskust, kus venelaste, kommunistide, nõukogude käsilaste – meie mõrtsukate – kuritegusid pidevalt meeles peetakse? Parem, kui kõik unustushõlma vajuks, noortel pole vaja teada, kuidas kommunistid endale võimu ja meile õudu tõid. Aga Nürnberg 2 kommunistide kuritegude üle tuleb ükskord niikuinii.
Tea Kurvits,
Kultuur ja Elu peatoimetaja
|
|
|
