In memoriam Jüri Teras
16.05.1924 – 16.11.2017

Auväärses eas, 94. eluaastal lahkus meie hulgast rahvusvahelise tuntusega teadlane, emeriitprofessor, meditsiinidoktor Jüri Teras. Taas vabaks saanud Eestis oli ta üks Eesti Vigastatud Sõjameeste Ühingu (EVSÜ) tegevuse taastajatest alates 23. novembrist 1991. Kuuludes algusest peale ühingu juhatusse ning viimased 13 aastat juhtides esimehena tänavu saja-aastast tegevust tähistanud väärikat sõjainvaliidide ühingut.
Jüri Teras sündis 16. mail 1924 Venemaal Kaasanis ning tema lapse­põlv ja noorukiiga möödusid keerulistes tingimustes ja eluraskustega võideldes. 1931. aastal õnnestus perekonnal opteerida Eestisse. Paljusid tema põlvkonna eestlasi iseloomustab see, et raskused neid ei murdnud. J. Teras kasvas tubliks ja töökaks kodanikuks. Nagu sajad temaealised eestlased, astus ta 17-aastase noorukina 15. oktoobril 1941 vabatahtlikuna sõjaväkke 184. Eesti Julgestuspataljoni koosseisus. Kes mäletab 14. juunil 1941 toimunud eestlaste massilist küüditamist Venemaale, esimese nõukogude okupatsiooniaasta terrorit ja seejärel sõjasuvel 1941 hävituspataljonide metsikusi tsiviilelanike mõrvamiste ning talude ja hoonete mahapõletamisega, see mõistab eesti meeste toonast võitlust isamaa ja Eesti vabaduse eest. Võitluses Idarindel sai Jüri Teras aprillis 1942 põrutada lahingus Ust-Lugas. 3. novembrist 1942 teenis ta 660. Idapataljoni 14. kompaniis ja sai haavata 6. oktoobril 1943 peetud lahingutes Leningradi lähistel. Ta oli autasustatud Idamedali ja Haavatumärgiga. Invaliidsuse tõttu vabastati Jüri Teras Saksa sõjaväest 25. märtsil 1944.
Pärast sõda õnnestus Jüri Terasel õppida Tartu Ülikoolis, mille arstiteaduskonna ta lõpetas 1951. aastal. Töötades mitmes teadusasutuses, sai temast tuntud arstiteadlane, mikro­bioloog ja protozooloog. Meditsiinidoktori väitekirja kaitses ta 1964. aastal ja professori kutse sai 1966. aastal. Eriala silmapaistva spetsialistina sai ta töötada külalisprofessorina Saksamaa, Soome ja Taani ülikoolides. 1977. aastal pälvis uurimistööde eest Bratislava ülikooli kuldmedali. Aastast 1976 kuni likvideerimiseni 1993. aastal oli Jüri Teras Eesti TA Eksperimentaalbioloogia Instituudi osakonna juhataja.
Koos iseseisva riigi taastamisega algas tema jaoks otsekui teine elutöö nõukogude okupatsiooniaastail likvideeritud Eesti Vigastatud Sõjameeste Ühingu tegevuse käivitamisega. Viiekümne okupatsiooniaasta jooksul alandusi talunud enam kui sajale sõjas vigastada saanud mehele, kes 23. novembril 1991 taastasid ühingu järjepidevuse siin kodumaal, tähendas see hoolimist igast liikmest ühistegevuse kaudu. 1991. aastal tuli alustada oma jõududega nullist, sest majanduslikult nõrgalt riigilt toetust saada ei olnud võimalik. Esimene sõjajärgne juhatus koosseisus: esimees Eugen Vahar, abiesimees Robert Telliskivi, liikmed Harri Otsa, Jüri Teras ja Rudolf Käärd pidid ületama tõsiseid takistusi, et enne sõda sõjainvaliididele kuulunud omandit tagasi saada ja luua eeldused abi osutamiseks oma liikmetele. Selleks tuli käia ka kohtuteed ning leida arhiividest dokumente, mis tõestasid eestiaegse ühingu õigusi.
Jüri Teras oli üks juhatuse liikmetest välissuhete komisjonis ja hiljem selle esimees. Komisjoni tegevuse kaudu algas koostöö ligi 40 aastat Saksamaal tegutsenud Vigastatud Eesti Sõjameeste Ühinguga (VESÜ). Samuti teiste pagulaste organisatsioonidega USA-s, Kanadas, Rootsis. Kõrgele eale ja halvenevale tervisele vaatamata, jätkas Jüri Teras ühingu juhtimist viimse võimaluseni ja võitles väsimatult vabadusvõitlejate, ühingu liikmete moraalse ja juriidilise tunnustamise eest. Ta võitles selle eest, et võrdse kohtlemise printsiip kehtiks kõigi sõjaveteranide ja sõjainvaliidide suhtes. Kahjuks ei hõlma praegu kehtiv veteraniseadus tema relvavendi, kes võitlesid Eesti vabaduse eest „vales mundrisˮ.
Väsimatut vabadusvõitlejat, teadlast ja ühiskonnategelast Jüri Terast on autasustatud mitme teenetemärgiga: Vabariigi presidendilt Eesti Punase Risti III klassi teenetemärk, Kaitseväe juhataja eriteenete rist ja Eesti Ülemaailmse Vabadusvõitlejate Ühenduse 2. klassi teenete rist. Hoolitsusega sadade vabadusvõitlejate eest on Jüri Teras pälvinud nende austuse ja tänu tehtu eest.

EVSÜ juhatus