|
|
Missioonipreemiast
Otsus anda Aadu Luukase missioonipreemia
Varro Vooglaiu juhitud Sihtasutusele Perekonna ja Traditsiooni
Kaitseks on kahtlemata õige otsus. Kindlasti tekitas see
rahvas paremaid tundeid kui näiteks aastatetagune missioonipreemia,
mille pälvis Marju Lauristin.
Missioonipreemia antakse isikule
või isikutele, kes on silma paistnud Eesti ühiskonna
tasakaalustatud arengule ja rahva elukvaliteedi tõstmisele
suunatud tegevusega. Sihtasutus Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks
on oma tegevusega olnud tasakaalustaja ja elukvaliteedi tõstja
olenemata pr Lauristini ajakirjanikujüngrite lausrünnakutest
SA aadressil – nemad said sügisese arutelu jooksul päris
sageli teada, kui ebanormaalsed nad on oma traditsioonilise abielu
kaitsel. Asi läks nii keema, et pr Lauristin kaugelt Brüsselist
võrdles SA poolt Toompeal läbi viidud üritust
Pronksiööga ja ju siis sinna kogunenud inimesi pronksiöö
mässajatega!? Peale teadet, et missioonipreemia anti SA Perekonna
ja Traditsiooni Kaitseks, avaldas pr Lauristin suurt hämmastust
ning nimetas SA-t pundiks, kes pole selle preemia vääriline?
Kaugest nõukogude-ajast
tulevad meelde kõikvõimalikud nn komsomoli üritused,
kus pidid osalema kõik klassid, olenemata, kas kuulusid
komsomoli või mitte. Nii ka seekord nn samasooliste seaduse
vastuvõtmisel, kuigi tänapäeval on võimalik
teha uuringuid ja küsitlusi, kuidas rahvas asju näeb
– TNS Emori uuringu järgi ei toeta kooseluseaduse vastuvõtmist
sellisel kujul kaks kolmandikku kodanikest.
Aga see ju ei loe, kui ASJA etteotsa
asuvad vanad komsomolijuhid, näiteks Valdo Randpere, Marju
Lauristin jt. Idee tuleb ellu viia iga hinnaga, vahet pole kas
ehitada kommunismi, luua kolhoose, rajada vanglaid ja kes
nõus pole – Siberisse. Olla võimul ja teha
„seadusi” nagu omal ajal – nõukogude ajal
– on neisse nii sisse juurdunud, et pole mingi küsimus
lasta ETV-s lendu lauseid – mis see rahvas ka teab, nad on
lollid ning kuna praegu oleme meie võimul – TEEME
ÄRA.
Mobiliseerida kodanikuliikumist
ja kaitsta rahva enamust, kuid valitsuse ja poole riigikogu arvamusest
erinevat seisukohta – seda suutis sihtasutus. Ajakirjanike
ja vanade komsomoli-kommunistide organisatsiooni liikmete ja nende
järeltulijate lauskriitikast hoolimata oma veendumustele
truuks jäämine väärib austust.
Hea, et SA sai tunnustuse missioonipreemia näol ega saadetud
külmale maale, nagu mitte väga ammustel aegadel tagasi.
Tea Kurvits,
Kultuur ja Elu peatoimetaja
|
|
|
