|
|
Kolesteroolipaanikast
Tekst: Vello Nisu,
proviisor
Aastakümneid
räägitakse „hirmsast” kolesteroolist, millega
tuleb lakkamatult võidelda. Kolesterool on aga aine, milleta
poleks ka inimest – on ta ju olemas absoluutselt kõikides
triljonites inimese rakkudes.
Üldse
on inimeses ca 150 grammi kolesterooli, sellest peaajus ca
35 grammi ja veres ringleb ca 10 grammi. Kolesterool on
eluks niivõrd tähtis aine, et evolutsiooni käigus
pole selle saamine jäetud juhuse hooleks. Aju sünteesib
talle vajaliku kolesterooli täielikult ise. Ka ülejäänud
vajaliku kolesterooli sünteesib organism ise (peamiselt maksas).
Toiduga saab inimene vähesel määral kolesterooli,
mille arvestab organism kolesteroolivarudesse ja vähendab
sellevõrra ise sünteesimist. See on toimunud juba
vähemalt 150 000 aastat, mil inimene on liigina elanud. Ca
40 aastat tagasi hakati kahtlema seni liigi püsimise taganud
inimorganismi võimetes. Oletati, et veres ringleb vahel
liialt palju kolesterooli ja see põhjustab ateroskleroosi,
mis omakorda põhjustab infarkte-insulte. Leiti, et kui
konkreetsel inimesel on veres 10 grammi, siis selle langetamine
näiteks 9 grammile päästab inimese eelpooltoodud
haigustest. Kolesteroolinäidu langetamise ideoloogia toimib
juba mitukümmend aastat. 2013. aastal on maailmas juba 220
miljonit sellise „vigase” ainevahetusega inimest (neist
120 miljonit USA-s), kes on sunnitud eluaegselt iga päev
statiine tarvitama.
Kolesterool
on inimese vaenlane
Otsustati, et kolesterool
on inimese vaenlane (selle puudumine märgitakse USA-s ära
isegi mineraalveepudeli etiketil, meil aga kõigil toiduõli
pudelitel) ja tema vastu peavad aitama ravimid – statiinid.
Esimene statiin toodeti 1983. aastal Penicillium citrinum’i
baasil. Tootmises on (või on olnud) kümmekond erinevat
statiini erineva kaubamärgi all. Statiinid on maailmas kõige
müüdavam ravimigrupp. Reklaami kohaselt on statiinid
Alzheimeri tõve, põletiku-, diabeedi- ning osteoporoosivastase
toimega, samas ka potentsi tõstvad, lisaks loomulikult
verekolesterooli langetavale toimele. Tegelikkuses on nad arvukail
juhtumitel põhjustanud totaalset mälukaotust, verekolesterooli
tugeva langetamisega vähendavad ainsat suguhormoonide sünteesi
lähteainet ja kutsuvad sellega esile nende puuduse, raseduse
esimesel kolmandikul statiine tarvitanud naistel võivad
sündida sügava liikumispuudega lapsed jne. Väidetakse,
et statiinid on ohutumad kui aspiriin. On jõutud juba selleni,
et üks statiin on Inglismaal kuulutatud käsimüügiravimiks.
2001. aastal kõrvaldati käibelt Cerivastatiin’i-nimeline
satiin, mis põhjustas ca 100 inimese surma. Pärast
seda võinuks loota objektiivset statiinravi analüüsi.
Seda aga ei järgnenud.
Inimorganismis statiine ei leidu, mille tõttu langeb ära
asendusravi põhimõte. Uuringud kinnitavad, et nad
ei pikenda eluiga, vaid vastupidi – lühendavad seda.
Neid uuringuid erialaajakirjad ei propageeri. Kas keegi teab,
mis on saanud neist, kes on statiine kasutanud järjest 10
aastat, 20 aastat? Geneetik A. Metspalu hinnangul ei reageeri
statiinidele 30% patsientidest ja beeta-blokaatoritele 35% patsientidest.
Need patsiendid kulutavad väga palju raha ja kui saavad midagi
vastu, siis ainult kõrvaltoimed.
Kust tulevad
verekolesterooli „normid”?
1985. aastal asutati
USA-s National Institut Health koosseisus National Cholesterol
Education Programm (NCEP), kus töötatakse välja
ravijuhendeid ateroskleroosi ja südamehaiguste ravimiseks-vältimiseks.
Tegelikkuses on see kujunenud aastate jooksul farmaatsiatööstuse
huvide esindajaks. Juhiste koostajate 9-liikmelisest kogust on
saanud 2007. aasta andmeil kaheksa liiget firmadelt tasu, lisaks
omatakse nende aktsiaid. Komisjoni otsusega muudetakse kolesterooli
„normi” aeg-ajalt järjest madalamaks (nt 2004 ja
2001). Iga muudatusega tekib juurde sadu tuhandeid, lausa miljoneid
patsiente. 1987. aastal oli normiks vähem kui 6,7 mmol/l.
Tänapäeval on inimestel normiks 5,1 mmol/l. Uuringud
näitavad, et elanikkonna keskmised verekolesterooli näidud
on Soomes, Saksamaal, Inglismaal, Rootsis 6,2–6,3 mmol/l.
Iga päev tarvitab statiine 3,2 miljonit sakslast ja kogu
maailmas 25 miljonit inimest. „Normide” järgi peaks
statiine tarbima vähemalt 70% eesti mehi ja 50% eesti naisi.
Komisjoni pakutud „normidel” pole teadusega mitte mingit
pistmist. Need on vabrikute müügimeeste koostatud!
Ei saa manipuleerida inimesi ravimitega, mida tarvitatakse ravikuuridena.
Kui oodatud toimet ei tule, võetakse järgmine ravim.
Tõeline müstika käivitub aga nn eluaegsete ravimite
puhul. Nendeks on verekolesterooli langetajad ja hüpertoonia
ravimid.
Kummaline on see, et kõigepealt määratakse suvaliselt
näitarvud surrogaatparameetritele nagu kolesteroolinäit
ja vererõhunäit, ja siis hakatakse neid eluaegselt
järgima. Tegemist ei ole ju haiguste, vaid mingite laborinäitudega.
Ei ole ju ometi eesmärgiks, et inimesed sureksid perfektse
kolesterooli- ja vererõhunäiduga! Leidkem haigus ja
selle põhjused. Enamik valest elustiilist tingitud haigusi,
neid on aga haiguste üldhulgast üle 40%, peaks mingil
ajal olema veel tagasipööratavad või veelgi parem,
õige eluviisiga välditavad. Keskmisest palju erinev
kolesteroolinäit on alati mingi haiguse põhjustatud
ehk teisisõnu – see on alati tagajärg, mitte
kunagi põhjus. Nii on 2. tüüpi diabeedihaigeil
rohkest insuliinist põhjustatud väga kõrge
ja vähihaigeil väga madal näit.
Mille nimel
küll määratakse eluaegsed ravimid?
Tuhandetele seni tervetele,
haigusnähtudeta-kaebusteta (aga valede laborinäitudega)
inimestele tekitatakse ravimitega palju vaevusi, tihti aga püsivat
kahju sh invaliidsust, ning kõige kurvem – ka surma.
USA-s on ravimitest tingitud suremus viiendal kohal – traumade,
veresoonkonnahaiguste, onkoloogiliste- ja pulmonoloogiliste haiguste
järel. Ilmselt on taoline olukord ka teistes arenenud riikides.
Iga päev saab inimene kõikvõimalikest kirjutistest
teada, millised imelised kemikaalid tal järjekordselt organismis
puuduvad või mida on vähe ja kuidas õigemini
käituma peab. Reklaamiandjad ilmselt eeldavad, et lugejad
on roboti staatuses ja nemad on programmeerijad. Olgem ikka ainult
ise enese programmeerijad. Väga paljude ravimite ja kõikide
tervisetoodete toime põhineb ainult meie usus neisse. Seega
sisendage endale, et ühe või teise häda korral
aitab teid ainult näiteks mustikamahl (või mis iganes
meeldiv farmakoloogilise toimeta aine). Uskuge sellesse kindlalt
ja te saate soovitud toime. Seda nimetatakse platseeboefektiks.
Sellega väldite teiste programmeerijate pakutu ebameeldivaid
tagajärgi ja hoiate palju raha kokku.
Pidage piiri
magusaga, aga kuhu panna siis statiinid?
Kokkuvõtteks
tuleb järeldada, et kindlasti on haiguslikult kõrgenenud
verekolesterool probleemiks väga vähesele osale inimkonnast,
mitte kolesterool ülisuurele osale.
Miks pole avaldatud uuringuid, mis näitaksid, et kolesteroolinäitu
ei vii kõrgustesse mitte rasvane või kolesteroolirikas
toit, vaid hoopis liigne suhkur? (Inimese organismis õnnestub
kolesteroolinäitu tõsta ainult insuliinil. Selle tase
veres sõltub palju süsivesikute söömisest,
ka kofeiini sisaldavad joogid viivad insuliinitaseme üles.)
Põhjus on lihtne. Sellisel juhul tuleks vaid öelda
– inimesed, pidage piiri magusaga. Aga kuhu panna siis statiinid?
Samas on maailmas tänaseks väljakujunenud tõeline
diabeediepideemia. Haigestunud on juba 230 miljonit inimest. Rahvusvahelise
Diabeediföderatsiooni (IDF) andmeil sureb maailmas iga 10
sekundi järel üks inimene suhkruhaigusesse.
Toidukolesterool on aga hädavajalik. Peaaegu poolt maakera
elanikkonda saadab enamasti rahumeelne kaaslane bakter Helicobacter
pylori, ka selle bakteri rakud vajavad eluspüsimiseks kolesterooli,
ise nad seda ei sünteesi. Kui nad ei saa seda inimese toidust,
võtavad nad selle igal juhul – inimese mao seinast.
Edasi võivad tekkida põletikud, haavandid, maovähk.
Rahvusvaheliselt on kolesterooliprobleemi objektiivselt asunud
käsitlema rahvusvaheline kolesterooli skeptikute võrgustik
(The International Network of Cholesterol Skeptics TINCS), kuhu
on koondunud paljude raamatute ja lausa sadade teadusartiklite
autorid paljudest riikidest. Artiklid on nad kirjutanud ammu enne
koondumist võrgustikku. Paljud teadlased on nimetanud kolesterooli
jälgimist ja statiiniteraapiat väga kalliks, ohtlikuks,
ebateaduslikuks anakronismiks.
|
|
|
