Kultuur ja Elu 2/2014


Kultuur ja Elu 1/2014

 

 

 

 


Stalinismi varjamatu restauratsioon?

Venemaal on täiesti avalikult toimumas stalinismi restauratsioon, ütleb vabadusvõitleja ja endine GULAG-i vang Kalju Mätik. Venemaa valitseva ladviku minevikukuriteod kas vaikitakse maha või püütakse neid isegi õigustada.Vene propaganda levitab jätkuvalt müüti, nagu peaks maailm olema igavesti NSV Liidu ees tänuvõlglane selle eest, et NSV Liit mängis juhtrolli fašismi purustamisel.

Seejuures vaikitakse täielikult maha see, kui suur oli NSV Liidu roll natsismi tugevdamisel vastavalt 28. septembril 1939 Saksamaaga sõlmitud piiri- ja sõpruslepingule. Prantsusmaa ja Suurbritannia olid sel ajal juba Saksamaaga sõjaseisukorras. NSVL varustas Saksamaad vilja ja toormaterjalidega seni, kuni endine liitlane teda ennast ründas. Sakslaste kõige viimane suur vasturünnak läänerindel Ardennides kukkus läbi, sest tankidel sai kütus otsa. Kui aga NSV Liit ei oleks Saksamaad naftaga varustanud, kas seda sõda siis üldse oleks olnud? Nii et NSV Liitu võiks võrrelda püromaaniga, kes aitas kustutada maja, mille ta ise oli põlema pannud. Ja asjaolu, et püromaan seejuures ise tulehaavu sai, ei anna mingit põhjust tema ülistamiseks, küll võib seda lugeda tema süüd pehmendavaks asjaoluks.

Kui kõiki riike juhitaks samal tasemel, siis peaks elatustase Eestis olema kõrgem kui Soomes, sest Soome on läbi teinud ühe sõja rohkem kui Eesti ja maksnud Nõukogude Liidule reparatsioone. Elatustase Venemaal peaks aga olema märksa kõrgem kui Eestis või Soomes, arvestades Venemaa suuri loodusrikkusi. Tegelikkuses on aga olukord hoopis vastupidi. Leedu vana metsavend Bronsilavas Miškinis, kes samuti oli GULAG-is, ütles ükskord, et suuremal osal Venemaast sõditi viimati Tšingis-khaani ajal – maa näeb välja selline, nagu oleks sõda sealt alles eile üle käinud. Ja kõiges pole süüdi keegi muu, kui Venemaal seniajani võimul olev punane nomenklatuur. Nõukogude võim kehtestas palju selliseid kitsendusi, mida normaalsetes riikides polnud, kuid oli ka selline võimalus „haljale oksale” jõudmiseks, mida mujal maailmas polnud. Inimene, kes oli liiga laisk selleks, et ausa tööga leiba teenida ja liiga arg selleks, et minna panka röövima, võis Nõukogude Liidus elus edasi jõuda, astudes komparteisse ja tehes agaralt kaasa kõik peajoone kõikumised. Ja selle tule­museks ongi, et nii mõnigi inimene, kes kuskil Läänes elades pühiks luuaga tänavat, on Venemaal kõrges riigiametis.

Kui me tahame, et totalitaarsete režiimide kuriteod ei korduks, siis tuleb otsustavalt vastu astuda mis tahes totalitaarse režiimi õigustamisele ja selle kuritegude mahavaikimisele. Stalin ja Hitler olid kahtlemata inimkonna ajaloo suurimad kurjategijad, kuid nad said oma kuriteod toime panna üksnes tänu sellele, et kõikvõimalikud põhimõttelagedad kaasajooksikud neid toetasid. Eestis tegutsenud teisitimõtleja Sergei Soldatov kirjutas oma artiklis „Poliitiline terror Nõukogude Liidus” järgmist: „Kui üks kirvega vehkiv vaimuhaige turuplatsil mitukümmend inimest ära tapab, siis ei tule mitte teda süüdistada, vaid neid, kes kõike seda pealt nägid ja ei võtnud mitte midagi ette, et teda takistada.”

Tea Kurvits,
Kultuur ja Elu peatoimetaja


 


kirjuta meile! toimetus tellimine reklaam arhiiv