|
|
|
Tuleviku plaan näeb ette
2/3 Lüganuse vallast katta tuulikutega. Igas ilmakaares,
kuhu ka vaatad, oleksid tuuleturbiinid. |
Ka Ida-Virumaa on Eestimaa
tekst: Kaja Toikka
Laulva
Revolutsiooni päevil lauldi kätest kinni hoides: „Ei
taha, ei saa sind jätta, Virumaa...” Ida-Virumaa on
tänapäeval paljude eestlaste teadvuses üks venelastele
kaotatud Eesti kirdenurk, kust tooraine ja tootmise mõttes
tuleb võtta mis võtta annab, kust aga inimlikus
mõttes on parem eemale hoida.
Unustatud
põliselanikud
Olen idavirulasena mujal
Eestis mitmeid kordi kogenud, et Ida-Virumaad ei peeta Eestimaaks.
Küll on minu kodakanti Venemaaks sõimatud, küll
on imestatud, et Ida-Virumaalt pärit inimene nii hästi
eesti keelt oskab. Paar aastat tagasi tahtis minu Läänemaal
elav sugulane korraldada kohalikele noortele ekskursiooni Ida-Virumaale.
Hakkasime juba päevakava ja marsruutigi paika panema (olen
kohalik giid), kuid siis teatas ta, et lastevanemate paanilise
hirmu ja kategoorilise vastuseisu tõttu jääb
sõit ära. Kahju oli nii mul kui tal, sest kohapeal
oleks saanud näidata, et eelarvamused on alusetud.
Ida-Virumaal elab palju eestlastest põliselanikke, keda
ei tohi unustada. Meie eestlased elavad põhiliselt maal
ja meie külaliikumine on sama elav kui mujal Eestis. Kahjuks
tajume me omal maal diskrimineerimist ja seda eriti Eesti riigi
poolt, kes suures integratsioonituhinas ei taha aru saada, et
Ida-Virumaal on põliselanikest saanud vähemusrahvus.
Üheks näiteks võib tuua üldhariduskoolide
ja mittetulundusühingute rahataotlemise korra erinevatest
programmidest, kus võlusõnadeks on „muulaste
integreerimine”. Vene õppekeelega koolid saavad oma
projektidele toetuse eelisjärjekorras, sest nii toetatakse
venelaste integratsiooni. Positiivse üllatusena toetas Kohaliku
Omaalgatuse Programm 2007.a. oktoobris erandlikult Laagna Maarahva
Seltsi projekti, millega tahetakse korraldada kohalike eestikeelsete
seltside kokkutulekut Vaivara vallas 2008. aastal. Ühisüritusel
osalevad eesti seltsid Sillamäelt, Narva-Jõesuust,
Narvast ja Vaivarast, kus eestlasi elab eriti vähe, seega
on tegu eestlaste kui vähemusrahvuse piirkondliku toetamise
projektiga.
Põlevkiviärikate
kullaauk
Alanud on põlevkivi
uus röövkaevandamine ärimeeste tulusaamise eesmärgil.
Kuna maailmaturul on naftahind tõusnud, on eestimaistel
põlevkiviõli tootjatel avanenud soodne võimalus
põlevkiviõli välismaale müüa. Selleks
püütakse põlevkivi kaevandamist ja õli
tootmist igati laiendada. AS Viru Keemia Grupp on alustanud uue
õlitehase rajamist Kohtla-Järvele, mis tõstaks
firma õlitootmist kolmandiku võrra. Muuseas, algselt
kavandati tehast Maidla valda. Sonda vallas asuvast Uus-Kiviõli
karjäärist pärit põlevkivist toodab õli
Kiviõli Keemiatööstus, mille juhid 2007.a. suvel
hädakisa tegid saastetasude tõstmise pärast.
Ähvardati tehase seismapaneku ja sotsiaalse katastroofiga
Kiviõli linnas. Viimase uudisena plaanitakse põlevkivist
diislikütuse tootmist. Kas kodumaale või välismaale
müümiseks? AS VKG Aidu Oil on asunud põlevkivi
kaevandama Mäetaguse vallas Ojamaal ja hoolimata esialgsest
kaevaloa tingimusest jääda maa alla, soovib nüüd
rajada kommunikatsioone maa peale, olles ajanud ärevile Ratva
küla rahva.
Eesti Põlevkivi hakkas 2007.a. tootma põlevkivi
suuremas mahus kui viimastel aastatel, sest elektritootmise vajadus
on tõusnud. Juba on puudus kaevuritest, sest mõne
aasta taguses kaevanduste sulgemise tuhinas kaotasid paljud kaevurid
töö. Kas Eestimaa on hakanud järsult rohkem elektrit
tarbima? Oh ei, see lisaelekter müüakse Eesti Energia
poolt Soome! Kas see on meie riiklik huvi? Kas see on põlevkivi
kui rahvusliku rikkuse õige kasutamine?
Õnneks ei laiendata Sonda vallas põlevkivi kaevandamist
unikaalse oosi taga asuva muust maapinnast kõrgemal oleva
Uljaste järveni ja seega jääb puutumata üks
Sonda ja Kiviõli rahva peamisi puhkekohti. Samas on kindel,
et karjääri tegevuse jätkumise korral jääb
kuivaks Erra jõgi, mis enne Purtse jõkke suubumist
läheb maa alla ja tuleb Purtse jõe kaldast allikatena
välja, moodustades Eesti suurima kaetud karstiala. Seega
jääks edaspidi igavesti kuivaks üks Lüganuse
valla peamisi looduslikke vaatamisväärsusi, looduskaitsealune
Uhaku karstiala. Pärast kiiresti laienenud Uus-Kiviõli
karjääri kasutuselevõttu on kahel suvel jäänud
kuivaks viie kilomeetri kaugusel asuva Sonda asula kaevud. Kohalikel
elanikel on kaevandajaid joogiveeprobleemides süüdistada
väga raske, kuna depressioonilehtri laienemisega niivõrd
suures ulatuses ei arvestatud ja sealsete kaevude veereziimi enne
kaevama asumist ei uuritud.
Paar aastat tagasi tekkis olukord, kus valdav enamus Maidla valla
territooriumist oli kaetud põlevkivi kaevandamise taotlustega
Eesti Põlevkivi, AS VKG Aidu Oili ja Merko Kaevanduste
poolt. Kolm kaevandamistaotlust võttis keskkonnaministeerium
menetlusse 2004.a. lõpus jõululaupäeval, kusjuures
Maidla vallale anti aega seisukohavõtuks minimaalne seaduses
ette nähtud tähtaeg ehk kaks nädalat. Tegelikult
oli vallal aega vaid paar pühade vahele jäävat
tööpäeva, et midagi ette võtta. Maidla vald
suutis kohtu kaudu peatada kaevelubade menetlemise kuni põlevkivi
kasutamise riikliku arengukava vastuvõtmiseni.
Keskkonnaministeerium
on alustanud tegevust põlevkivivaldadele makstava ressursimaksu
kaotamiseks ettekäändel, et need summad ei lähe
keskkonnakahjude likvideerimiseks. Praegu investeerivad vallad
ressursimaksude toel tulevikku. Ressursimaksu abil suudetakse
tagada oma rahvale mingitki sotsiaalset heaolu. Valgustatakse
tänavaid, remonditakse hooneid ja teid, toetatakse kultuuri,
osaletakse projektides jne. Ilma ressursimaksuta jääksid
igasugused investeeringud ära. Ka praegu ei korva ressursimaks
põlevkivivaldade juhtide sõnul kaevandamisega tekitatud
kahju. Kaevudest kaob vesi, kaevanduskäikudesse kogunev vesi
aga suure fosfaadisisalduse tõttu juua ei kõlba.
Tuleb rajada veetrassid. Kaevanduse alade kohal langeb maapind
ka aastakümneid hiljem pärast kaevandamise lõpetamist.
Hoonetesse tekivad praod. Ressursitasu laekub aga vaid seni, kuni
toimub kaevandamine. Samas toimub põlevkivi kaevandamise
aladelt väljaränne. See tähendab, et kui tulevikus
ressursitasu kaob, on valla üksikisiku tulumaksust saadav
tulu samuti vähenenud. Seega pole vallad, mille tulubaasist
suurema osa moodustab ressursimaks, tulevikus jätkusuutlikud.
Kaevandamise tagajärjed jäävad aga põlevkivivaldade
– Maidla, Sonda, Mäetaguse, Illuka, Vaivara - elanike
kanda.
Viru Keemia Grupp, Eesti Energia ja Merko tellisid 2006.a. küsitluse,
millest selgus, et 64% idavirulastest toetab põlevkivitootmise
laiendamist. Arvestades, kes tellis uuringu, ja et 80% meie maakonna
rahvastikust elab linnades, ei saanudki tulemused teistsugused
olla. Valdavalt sisserännanutest linlaste jaoks on esmatähtis
põlevkivitootmisega kaasnev tööhõive suurenemine.
Maarahvast põliselanike hääl jäi neile alla.
Väga imelik on põlevkivi kasutamise riikliku arengukavaga
seonduv. Nimetatud dokument oleks tulnud esitada vabariigi valitsusele
1. maiks 2007.a. ja pidanuks olema juba Riigikogus arutusel või
vastugi võetud. Kaarel Tarand oma Eesti Päevalehes
5.11.2007.a ilmunud artiklis ütleb väga õigesti,
et olukorra põhjuseks on arengukavas esmakordselt sõnastatud
„riiklikud huvid”, mis tõmbaksid põlevkiviõli
tootmisele kriipsu peale.
Lüganuse
vald kui rikas pruut
Viimastel aastatel on
ärimehed enda jaoks avastanud Lüganuse valla. Küll
tahetakse meilt kaevandada paasi, küll ehitada elamurajoone,
küll ehitada kogu valda tuulegeneraatorid. Esimene kruusakarjäär
avati vastu kohalike elanike tahtmist Moldova külas. Tookord
kirjutas kaevandamisloale alla viimaseid päevi vabariigi
peaminister olnud Siim Kallas, kuigi Lüganuse vald andis
omalt poolt kaevandamisele eitava otsuse.
Tõeline pomm plahvatas, kui Lüganuse ja Matka küla
vahele taheti rahva selja taga rajada paekivikarjääri,
mis oleks võtnud ümbruskonna kaevudest vee. Volikogu
liikmed põhjendasid kaevandamist pooldavat otsust sellega,
et külaelanikelt vastuväiteid ei tulnud. Tegelikult
külaelanikke toimuvast ei teavitatud. Arendaja aga ajas kõigile
kärbseid pähe jutuga, nagu hakkaks ta paasi käsitsi
murdma ja seda minimaalses koguses. Kaevandamisloas oli kirjas
hoopis muud. Tänu kohalike elanike otsustavale tegutsemisele
ja ehk ka tänu lähenevatele kohalike omavalitsuste valimistele
oli volikogu sunnitud oma otsust muutma ja arendaja plaanid jäid
katki.
Järgmine arendaja tahtis ehitada Purtse Hiiemäele viiekümnest
majast koosnevat elamurajooni. Arendusplaanide vastaseid avaldusi
tuli nii Purtse küla ja Lüganuse küla rahvalt kui
ka kogu Lüganuse kihelkonna praegustelt ja endistelt elanikelt
ning Alutaguse Mementolt. Lüganuse vallavolikogu detailplaneeringut
ei algatanud. Arendaja oli sunnitud plaanist loobuma.
Veel üks arendaja soovib kaevata paasi Kõrkkülas,
minnes põhjavee esimese horisondi alla. Lõhkamisjääkidega
rikastatud vesi juhitaks pärast setitamist oja kaudu merre.
Nimetatud oja on praegu lõheliste kudemiskoht ja see suubub
Liimala randa, mis on piirkonna ujumis- ja puhkekohaks. Tagajärgi
võib ette kujutada. Tehti keskkonnamõjude hindamine,
mis oli kohalike elanike seisukohast pinnapealne ega andnud ammendavaid
vastuseid. Lüganuse vallavolikogu asus vallaelanike poolele
ja andis kaevandamisele eitava otsuse. Praeguse seisuga on arendaja
kaevanud volikogu otsuse kohtusse.
Tuuleenergia
– võti tulevikku!
Meie maile on jõudnud
uus mood – tuuleenergia tootmine. Euroopa Liit nõuab,
et 20% riigis toodetavast energiast oleks taastuvenergia. Eesti
riigis puudub praegu taastuvenergia arengukava ja seda olukorda
kasutavad ära mitmesugused ärikad, kes haistavad kullasoont.
Nüüd on avastatud Ida-Virumaa tuulepealsed alad. Toila
valda Päite pangale hakkavad varsti tuulikud kerkima. Lausa
turmtule alla on võetud aga Lüganuse vald, mille lääneosasse
tahab firma Raunistal Kanada investori toel üles panna kuni
30 tuulegeneraatorit ja valla idaosasse plaanib firma Raisner,
mille kapitalist 80% kuulub hispaania tuuleenergiatootjale Iberdrola,
ehitada 75 tuuleturbiini. Põhjuseks tuultele avatud maastik
ja Püssi alajaama lähedus.
Seega oleks tulevikus 2/3 Lüganuse vallast kaetud tuulikutega.
Igas ilmakaares, kuhu ka vaatad, oleksid tuuleturbiinid. Viimati
käis aga uudistest läbi, et Eestis on tuuleparkide ehituslube
antud välja rohkem kui meil energiat üldse vaja oleks.
Kaitseministeerium aga tahab jaanipäevaks teha planeerimisseadusesse
muudatuse, mille kohaselt tuleb tuuleparkide ja muude suuremahuliste
objektide rajamine edaspidi nendega kooskõlastada. Jääb
vaid küsida, miks seda punkti pole varem planeerimisseaduses
olnud.
Rahaga on ära hullutatud kohalikud maaomanikud, kellega tuulepargiarendajad
sõlmivad järjest hoonestusõiguse eellepinguid.
Tegemist on vallavolikogu kaudse mõjutamisega, sest volikogu
peab andma nõusoleku tuulepargi ehitamiseks, maaomanikud
on aga kohalikud valijad. Kuna nii maakonnalehes, üleriigilistes
lehtedes kui ka Lüganuse valla lehes on ilmunud artikleid
tuulepargiarenduse hiiglaslikust ulatusest Lüganuse vallas
ja ka praegune vallavanem on võtnud toimuva vastu jõuliselt
sõna, on firma Raisner asunud tegema vallaelanike seas
omapoolset lobitööd.
Tuuleparkide teemaplaneeringu KMH arutelu päeval ilmus kõigi
vallaelanike postkasti tuuleenergiat reklaamiv brozüür,
mida koosolekul viibinud autorid kommenteerida ei soovinud. Alates
2007.a. novembrist on pärast iga volikogu istungit ilmunud
vallaelanike postkasti uus väidetavalt sõltumatu ajaleht,
mille koostajateks on firma Raisner kohalikud koostööpartnerid.
Lehes kuulutati välja kirjandivõistlus „Mina,
minu pere ja tuulepark”, igas lehes ilmub mõni energeetikateemaline
uudisnupuke välismaalt. OÜ Raisner juhatuse liige Harry
Raudvere on avaldanud lehes mõtteid Varja küla miljööväärtuse
puudumise kohta ja kirjeldanud, kuidas Pakri tuulepargis lõokesed
möirgavad üle tuulikute. Lehe toimetus tahab lisaks
konkureerida Lüganuse valla lehega, avaldades muuhulgas „Volikogu
uudiseid”.
Detsembris 2007.a. korraldas OÜ Raisner emafirma Iberdrola
Lüganuse volikogu ja vallavalitsuse liikmetele tutvumisreisi
Hispaaniasse. Reisil selgus, et Iberdrola ei kavatse piirduda
Lüganuse vallas vaid tuulikute ehitusega, vaid hakkab ise
ka tuuleenergiat tootma. Tuulepargi generaatorite sisse ja välja
lülitamine, samuti tuulepargi territooriumi jälgimine
toimuks firma Hispaanias asuvast juhtimiskeskusest. Seega oleks
arendaja plaanide elluviimise korral tulevikus üle poole
Lüganuse valla pindalast hispaania firma Iberdrola otsese
kontrolli all.
Kokkuvõtteks
Ida-Virumaa põliselanikud
pole oma maakonna arengu vastu. Soovime siiski, et Ida-Virumaal
arendataks tasakaalustatult ja loodussäästlikult, mitte
maaelanikega arvestamata jättes ega neist üle sõites.
Viimasel ajal on palju räägitud meie piirkonna tohutust
potensiaalist. Praegu on meil tegemist pigem ühekülgse
arendamise või hoopis põhiliste arengutingimuste
suurejoonelise hävitamisega. Kahjuks toimub see Eesti Vabariigis
ja seda võimaldavad Eesti Vabariigi seadused.
Eesti keele ja meele kandjad Ida-Virumaal elavad põhiliselt
maal. Käesolevas artiklis kirjeldatud tegevused puudutavad
ja mõjutavad otseselt maainimesi. Marina Janssen Sillamäelt
ütles jaanuaris 2007.a. Rahvusraamatukogus toimunud konverentsil
„Põlev kivi!”, et ka sisserännanutele on
Ida-Virumaa eestlaste allesjäämine vajalik, sest kust
mujalt oleks muulastel võimalik saada otsest kokkupuudet
eestlaste, eesti keele ja kultuuriga. Virulaste vaim pole veel
murdunud.
|
|
|
