|
|
Ka uppunud allveelaev Komsomolets
loodeti uputada Novaja-Zemlja süvikusse.
|
Putini Põhja-Jäämere
unelmad
tekst: jüri
liim
Võib
tekkida küsimus, kuidas Põhja-Jäämere teema
seondub Balti mere gaasitoruga? Näitamaks venelaste kavatsusi
ka meil, toob Jüri Liim ära maailmas päevakorda
tõusnud Põhja-Jäämere ja Põhjapooluse
hõivamise küsimuse.
Alustasid seda kõike
venelased oma veealuse “nabavimpliga”. Tegelikult on
taolised asjad päevakorral olnud juba läbi aegade. Näiteks
Paldiski omaaegne boss admiral Olhovikov sooritas aatomiallveelaevaga
“Akula” (Hai) jääaluse reidi üle Põhjanaba.
Selle ülesande eduka täitmise eest omistati talle Nõukogude
Liidu Kangelase kuldtäht. Paldiski “Akulakeskus”
oma allveelaeva töötava duubelreaktoriga omas üleliidulist
tähtsust. Taolisi õppekeskusi oli impeeriumis ainult
kaks.
Koolitarkused
Kes on näinud nõukogulaste
maakaarte ja käinud ka N Liidu koolides, need peaksid mäletama
atlast ja tõdema, et meri on ikka ja alati meri ning seoses
merega on alati olnud ülemaailmsed käitumisnormid-seadused.
Kõikidel riikidel on ainult teatud osas ja laiuses merepiir.
Paraku pole need normid puudutanud punariiki, kus sellele on pidevalt
vilistatud.
Juba aastakümneid oli ja on N Liidu (Venemaa) kaartidele
Põhja-Jäämere akvatooriumis ära märgitud
kummaline riigipiir. Alljärgnevat olen läbi aastate
korduvalt siin ja seal käsitlenud, sellest pajatanud. Paraku
seda ei võetud ega võeta tõsiselt.
Koola poolsaare ja Tšukotka kõige äärmistest
punktidest suundub N Liidu (Venemaa) piir otsejoones Põhjanaba
poole. Tšukotkalt takistusteta, Koola poolsaarelt veidi teisiti:
selle äärmisest punktist otsejoones kuni Norrale kuuluvate
Teravmägedeni. Siin teeb venelaste piir saare ümber
kaare, jättes norrakatele hingamisruumiks pisut vett, ja
suundub seejärel otse edasi Põhjanabani. Muide, tänu
viikingite lahkusele, tegutsevad venelased ka Teravmägedel,
kasutades üsna kurjalt seda külalislahkust.
Aastakümneid on maailm seda arktilist merepiiri märgistamist
võtnud kui vene karu lolli nalja, millele ei tasu tähelepanu
pöörata. Kuid asi oli ja on naljast kaugel. Aegu tagasi
kaardile kantud unelma üritab Putin nüüd tõsiselt
ellu viia. Kõik ikka uusimpeeriumi tuleviku tarbeks ja
maavarade hõivamise eesmärgil – ja muidugi inimkonna
arvel. Kuid just nüüd on seoses “vimpliga”
hakanud ka muud Artikaga piirnevad riigid unest ärkama.
Kui vaadata Venemaad, nii Eesti kui Soome surmavaenlast läbi
aegade, siis on ta kõikidelt naabritelt midagi kahmanud.
Eesti võimurid loobusid oma riiki ja rahvast reetes Petserimaast
ja Narva tagustest ingeri-soomlaste maadest. Väga tahaks
loota, et meie hõimuvelled soomlased nii kergekäeliselt
ei käitu ja Karjalast ametlikult ei loobu.
Kui venelastel lubatakse hõivata omapoolne Põhja-Jäämere
akvatoorium, siis võib seal hakata toimuma mida kõike.
Nende käitumisest Põhja-Jäämeres ainult
üks näide.
Novaja Zemlja
– tuumajäätmete solgiauk
Seal toimunust ja toimuvast
olen mõnda pajatanud ja kirjasõnas avaldanud esmakordselt
1992. aasta veebruaris.
Sellest ajast alates, kui USA tegi 1945. aastal kõrbes
esimese aatomiplahvatuse, on mitmesugusel tasemel tuumakatsetusi
sooritatud maailmas ligemale 2000.
Peale Semipalatinski tuumapolügooni sulgemist viis N Liit
oma aatomirelvade katsetamise pearaskuse üle Novaja Zemljale.
Seal sooritati 1961. aastal ka maailma kõige võimsam
tuumaplahvatus atmosfääris. Vee- ja maa-aluseid ning
atmosfääri tuumaplahvatusi sooritati seal ääretu
hulk. Nüüdseks on saar ja selle ümbrus lisaks polügoonile
saanud ka tuumajäätmete prügilaks. Sellest, kuhu
ja mida on maetud, maetakse ja uputatakse, tuleb rääkida
– et taibata, milleks kõigeks on see riik võimeline,
kui voli anda.
Koopaid ja lahtesid on saarel arvukalt ja just taolistesse kohtadesse
on peidetud tohututes kogustes radioaktiivseid jäätmeid,
milliseid tegelikult on raske nimetada ainult jäätmeteks.
Mainitud suurele saarele on maetud ja uputatud avarii läbiteinud
või töid lõpetanud reaktoreid, tahket ja vedelat
radioaktiivset “utiili”. Sinna on salaja uputatud ja
maetud ka rahvusvahelisi tuumajäätmeid. Teenitud valuuta
ju ei haise ega kiirga surmatoovalt.
|
|
Radioaktiivsete
jäätmete matmispaigad
1.Tetšenje (vooluse)
laht. Siia on “paigutatud” avariireaktor (ilma aatomikütuseta)
koguaktiivsusega 18 556 curie´d. Koos uraaniga oleks kiirgusaste
muidugi oluliselt suurem.
2. Blagopulutšhije (heaolu) laht. Sealses “headuses”
asub 650 suurt konteinerit radioaktiivsete jäätmetega.
3. Neupokojevi (mitterahuloleku) laht. Siin sokutati tahked tuumajäätmed
summaarse aktiivsusega 3,4 tuhat curie`d.
4. Tsiolkovski (vene raketiteadlane) laht. See on vägagi
tähelepanuväärne laht, kuna siia on “maetud”
4750 kogukat konteinerit. Radioaktiivse kiirguse kogus on loomulikult
meeletu. Lisaks veel lihteri tüüpi alus “N. Bauman”
(vene tsaariaegne revolutsionäär) oma tugevalt kiirgava
lastiga ja omal ajal suuri “rahuliku aatomi kasutamisega”
laineid löönud jäälõhkuja “Lenin”
keskosa koos vaheseinte ja energiblokkis paikneva kolme avariireaktoriga.
Venelaste kolm kuulsat nime on siin väärilise ürituse
nimel kokku saanud.
5. Oga laht. Siia on peidetud 850 konteinerit ja ka need ei ole
teps mitte “tillikesed”. Loomulikult kiirgavad ka need
tohutul arvul curie´sid.
6-7. Avameri. Nendes punktides on uputatud vastavalt 400 ja 250
konteinerit, muidugi radioaktiivsete ollustega. Vaatamata suhtelisele
sügavusele, ei päästa veemass kiirguse eest. Need
on ohtlikud tsoonid.
8. Novaja Zemlja süvik. Mere põhjas olevasse kuristikku
on kukutatud 1450 konteinerit ja põhja lastud ka praam
aatomireaktoriga –170 000 curie`d. Lisaks veel lihter radioaktiivse
vedelollusega. Kuna tegu on vedelikuga, siis on sellel aegade
möödumisel kenad võimalused segunemiseks mereveega.
9. Stepovoi (stepi) laht. Peidab endas 1850 kiirgavat konteinerit.
Lisaks avarii läbinud aatomiallveelaeva kaht kütust
täis reaktorit.
10. Abrosimovi laht. Siin leidsid puhkepaiga 550 konteinerit ja
neli aatomiallveelaeva avariireaktorit. Kokku 8 tuumakatelt, kusjuures
3 neist on täis uraanikütust.
Aatomikatsetuste
paigad
11. Suhhoi nosi (kuiva
nina) neem. Siinses ametliku nimega “sanitaartsoonis”
korraldati kõige tugevamaid aatomiplahvatusi atmosfääris.
12. Matotškin sari (memmekese) lahe rajoonis toimusid viimased
aatomikatsetused Novaja Zemljal.
13. Arhipelaagi lõunasaare lõuna-lääne
sektor. Sellesse paika planeeritakse tulevikuprogrammi alusel
pikaaegse uurimistsükli tuumaplahvatusi. Teostus on veidi
peatunud, kuid plaanidest pole sugugi mitte loobutud. Putin on
programmi võtnud Nõukogude Venemaa sõjalise
võimsuse taastamise ja täiustamise. Kõik see
on juba täies mahus käivitunud.
14. Regionaalne rajoon tuleviku tuumajäätmete matmispaigaks.
Neid jäätmeid aga on juba ooterežiimis ääretu
kogus. See puudutab ka teisi riike.
15. Tšornõi (musta ) neeme rajoon. Siin pandi toime
esimesed maapealsed, veealused ja ka maa-alused (puuraukudes)
tuumaplahvatused Novaja Zemljal. Kohal tolkneb ka saastatud katselaev
“Kit” (vaal). Oli aeg, kus siia taheti toimetada ka
suhteliselt Norra lähedal põhjaläinud aatomiallveelaev
“Komsomolets”, kui see oleks kätte saadud. Kuna
üritus ei õnnestunud, kaeti see Põhjamere põhjas
lebav tuumalaenguid pungil täis allveelaev eriliste kardinatega.
Samas vaevalt need kardinad kaitsevad kiirguse leviku eest.
Tohutud kogused
surmalaste
Eelnenud näited
peaksid olema tõendiks, kui kuritegelik on selle suurriigi
käitumine. Teadaolevad ligemale 11 000 radioaktiivset konteinerit
ja peaaegu paarkümmend reaktorit võivad sealkandis
viia kolossaalse ökokatastroofini. Tegu on ju konteinerjäätmetega
kiirgusastmega üle miljoni curie. Sellele lisaks veel nende
20 reaktori mitte väiksem kiirgustase.
Samuti on sinna uputatud üle kümne aatomiallveelaeva
koos kateldega, kusjuures enamus on täidetud tuumakütusega.
Tegelikult kiirgaksid alused ka ilma selleta. Ka Barentsi merre
on venelased uputanud arvestatava koguse samaväärseid
radioaktiivseid laste. Kui N Liit (Venemaa) juba on Põhja
Jäämere akvatooriumiga käitunud eelmainitud moel,
mida hakkab ta veel siis tegema, kui kogu temapoolne sektor on
oma valdusesse saadud? Siin tuleb arvestada ka sellega, et põhjarannikul
olevates mereväebaasides lösutab kaldal või kaide
ääres arvukalt oma saatust ootavaid aatomiallveelaevu,
aatomikatlad peal ja paljudel ka tuumakütus sees. Neid tuleb
ju samuti kuhugi sokutada.
Eesti panus Novaja-Zemljal
Ka Eestil on Novaja Zemlja sündmustes
oma panus. Paljudes sealsetes tegemistes osales ka taastatud Eesti
Vabariigi Mereväe esimene pealik, kommunistist kapten Ronald
Leit. Minu andmetel oli tal eriline salastatud leping KGB ja relvajõudude
vastavate struktuuridega – selles supersalajases militaartsoonis
teisiti ei saanudki tegutseda. Taolisse tsooni valiti tegutsema
nõukogude režiimile eriliselt ustavaid inimesi. Ta
vedas oma alusega saarele, ka “sanitaartsoonidesse”,
väga sageli kohale erilisi salastatud laste.
See mees määrati kamandama Eesti Mereväge. Eesti
Mereväes oleku ajal autasustas Venemaa teda kõrge
riikliku autasuga – ustava ja kohusetruu teenistuse eest
N Liidus.
|
