Kultuur ja Elu 4/2007


Kultuur ja Elu 3/2007

 

 

 

 



Nord Stream´i poolt Läänemere põhja kavandatava Vene-Saksa gaasijuhtme teekond läbiks Eesti majandusvööndisse jäävaid alasid. Kaart: www.nord-stream.com

Venemaa hõivab Läänemere

tekst: jüri liim

Järgnev Jüri Liimi kirjutis on koosluses eelmise „Kultuur ja Elu” lehekülgedel üllitatud loole „Läänemere veealune luure” ja on sellisel kujul paberile pandud üheaegselt. Kõik need materjalid on seotud määratlusega: Mida Vene impeerlikud jõud võivad teha Balti meres, kui hakkavad siin omavolitsema n.n. „Gaasitrassi” omanikena ja valvuritena.

Veidrat, kuid üpris oodatult aga on toimunud juba lausa meie vetes alles suhteliselt hiljuti. Teatavasti meie majandustsoonis viibisid kaks vene allveelaeva koos ühe veepealse suure alusega. Selle kohta mainisid meie ametivõimud ja ka press: Meie vetes viibisid kaks vene allveelaeva koos saatelaevaga!!! Pahandati ka selle üle, et miks soomlased meid sellest ei teavitanud!!! Selliste arusaamade üle jääb ainult imestada ja Eestis traditsiooniliseks saanud sõnadega hüüatada: Tule taevas appi!

Esiteks. Miks me süüdistame selles soomlasi ja miks me ise ei suuda fikseerida meie vetes toimuvat. Vabanduseks võimurid muidugi ütlevad: Ei ole vastavaid veepealseid ja veealuseid radarseadmeid. Ometi näiteks Eesti Wabariigi ajal sellisteks oma merepiiride vaatlusteks kasutati kõige tavalisemaid pikksilmi – kiikreid ja alati oldi kursis oma vetes toimuvaga. Kas nüüd siis need teadmised, oskused ja kõige lihtsamad vaatluse võimalused on nimetatud?
Täielik ämber aga pandi seoses nende mainitud venelaste alustega. Need kaks Vene Merejõudude diiselallveelaeva saatsid pealveealust ja mitte vastupidi. See veepealne alus aga omavoliliselt kammis meie merepõhja gaasitrassi (mitte ainult) siiarajamise eesmärgil. See oli majanduslik (mitte ainult) luureülesanne ja sõjalaevade poolne veepealse aluse tegevuse turvamine.
Samuti tuleks öelda: Suured asjamehed. Te hakkate närima oma tagumikke kui saate teada, et venelaste allveelaev(ad) on teinud veealust luuret ka Tallinna lahes. Seda muidugi teatud eesmärkidel ja milline sihitus hõlmab meie sadamates seisvaid ja akvatooriumis liikuvaid erinevaid aluseid.
Selliste liikumiste ja tegevuste fikseerimise osas me oleme täiesti saamatud, rääkimata siis veel vastavate meetmete kasutusele võtmisest. Kõigest sellest tulenevalt jääb tagamata meie aluste, sealhulgas ka lahes ja sadamas viibivate reisilaevade ja reisijate turvalisus. Mõelge selle üle kiiresti ja tõsiselt.

Avalikkusele on pajatatud Venemaa gaasifirma Balti mere gaasitrassi turvamiseks tulevatest firma allveelaevadest-kopteritest. Muidugi need tulevad, kuidas siis teisiti. Sellest on räägitud, kuid paraku ei pajatata midagi venelaste militaarplaanidest Balti meres ja merel seoses sellega.
Ometi tulevad siia lisaks olemasolevatele veel kümmekond Vene Mereväe moderniseeritud diiselallveelaeva. Vähemalt esialgu saab tegu olema mainitud arvuga, kuid ei saa välistada arvukuse suurendamist tulevikus. Mitte asjatult ei maininud ma seoses 1981. aasta sündmustega Karlskrona baasi juures tuumalõhkepeadega torpeedosid. Tol perioodil oli kõik katsetamisjärgus. Kaasajaks aga on laeva ekipaaži sisemise turvalisusega kõik enam-vähem korras nii, et “joodivotkat” enam kulistama ei pea. Need tuumatorpeedodega varustatud allveelaevad hakkavad baseeruma venelaste poolt hõivatud nn Kaliningradi oblasti (nõukogude-aegne piirkonna nimetus sakslaste Köningsberg) militaarlinnas Sovetskis.
Usun, et avalikkust tabab üllatus, kui kuuldakse, et Kaliningradis või Sovetskis ehitatakse lennukite emalaeva. See hakkab vajaduse korral seilama Balti merel ja vaevalt ilma tiivuliste kaaslasteta. Kõike planeeritakse ikka Balti merel võimu haaramise eesmärgil ja oma äri, kapitalipaigutuste ja majandushuvide kaitsmise põhjendusega.
Võite olla kindlad ka selles, et kogu meie ja kõigi teiste Balti mere regiooni riikide tegevust hakatakse veelgi pingsamalt kontrollima ja jälgima nii õhust, vee pealt kui ka vee alt.

Kuid midagi on juba kauaaegselt planeeritud näiteks Balti riikide osas, kes olid omal ajal okupeeritud N Liidu poolt. Siin on kavandatud sisemise stabiilsuse muutmise teel haarata võim või muuta riikide poliitilist suundumust. Paraku on neis okupatsiooni all olnud riikides põlistatud nõukoguliku okupatsiooni eesmärgid, muuta anastatud riikides demograafilist olukorda. Selle olukorra põlistamise ettureid nimetatakse vähemusrahvusteks.
Ma ei tea absoluutse täpsusega, kuidas on kodanikeks saamisega Leedus ja Lätis, kuid Eesti peaks olema ainus riik maailmas, kus on riiklikult ära määratud kodanikeks treimise plaan – vähemalt 5000 kodanikku tuleb aastas valmis teha. Nii klopsitakse kokku tsiviiljõude Venemaa ambitsioonide elluviimise toetamiseks. Loomulikult otsitakse ja leitaksegi kohapeal mõni erakond või -konnad selles kaasaaitamise eesmärgil. Taoline Eesti Vabariigi kodanike konveiervorpimine on kindlalt kuritegelik tegevus oma rahva vastu ning kaasaaitamine Eesti riigi omariikluse hävitamisele.
Eesti on pidevalt kogenud siia meie tahte vastaselt sisse toodud-tulnud inimeste sovetlikku ja punast suurriiklikku mõttelaadi, milline alatasa väljendub ka meie kõigi kogemuste põhjal lausa igapäevases meile vaenulikus praktilises tegevuses. Neil on tavalised loosungid: Me oleme Eesti Vabariigi kodanikud – elagu Venemaa – elagu Nõukogude Liit jne...
Nagu planeeritakse oma Saksa-Vene gaasitrassi militaarset kaitsmist, nii tungitakse varem või hiljem sisse Eestisse, Lätisse, Leedusse õigustusliku terminiga: kaasmaalaste kaitsmine.
Seoses nüüdseks väljakujunenud “gaasilise olukorraga” tuleb Eesti merepiiri laiendada sel määral, nagu lubavad seda rahvusvahelised seadused ja õigused. Sama puudutab ka Soomet, Lätit. Leedut. Loomulikult oleks tervitatav, kui teeksime seda koos Soomega. Kuid häda korral tuleks seda teha kas või üksinda.

Mitte mingil juhul ei tohi lubada ei venelasi ega sakslasi tuhnima meie majandustsoonis, rääkimata territoriaalvetest. Kui seda siiski lubatakse, siis saab teiseks etapiks olema uuritud paika gaasitorude paigutamine. Kui valitsus annab sõrme, siis annab ka käe. Kui meie või mõned teised riigid sellise sobramisega nõustuvad, siis võib olla kindel, et tulevikus seda kibedalt kahetsevad.
Gaasitrassi teele sattuvad meremiinid või lõhkeained on väike probleem. Nagu selgitasin, on kõige tõsisemaks ohuks just uputatud keemiarelvade kogustes sobramine. Ma ei usu, et trassi hakatakse neist uputamiskohtadest mööda viima. Seda näitab ka planeering Gotlandi saare lähedal. Läbimise suund on just samast kohast, kuhu tohututes kogustes uputati erinevaid keemiarelvi. Keemiarelvade uputamisi teostati ka akvatooriumis paigas, kus trass jõuab Saksamaale.

Kõik need gaasilised ettevõtmised-planeeringud on väga ohtlikud meie riigile ja ka teistele, seda nii ökoloogiliselt, poliitiliselt kui ka militaarselt. Kui näiteks veealune gaasitrass, mille toru läbimõõt on üle meetri, plahvatab, siis tekib ahelreaktsioon nii ühes kui teises käivituvas ohus ja see ei ole väike.
Paraku mitte keegi suurtest tegijatest ei ole siiani küsinud, miks seda gaasitrassi peab tingimata rajama merre, kus see on meeletult kallim maapinnale rajatust? Miks ei või seda rajada teis(t)e olemasoleva(te) kõrvale, näiteks selles suunas ja lähedale, milline läbib juba Valgevenet suunaga Euroopasse?
Gaasitrassi rajatakse selleks, et õigustada oma militaarset kohalolekut balti merel. planeeritud sõjaliste jõudude kohalolekuga taastatakse olnud ja kadumaläinud peremehetsemine läänemere akvatooriumis.
Tõde on selline.


 


kirjuta meile! toimetus tellimine reklaam arhiiv