|
|
|
Venemaa TA akadeemik ja Moskva
ülikooli matemaatikaprofessor Anatoli Timofejevitš
Fomenko.
|
Fomenko sündroom vene
ajalooteaduses
tekst: ENN HAABSAAR
Matemaatik Fomenko
tõlgendatud impeeriumimeelne veider ajalookäsitlus
on üldsuse jaoks seljatamas ajalooprofessionaalide ajalugu.
Tema tõekspidamiste põhjal pole olnud Novgorodi,
Kiievit, küll on olnud aga Moskva.
A. Fomenko sündis
1945. aastal. Oma (para)kronoloogia esitas ta esialgu grupitööna
1979. Side Eestiga on ka olemas, üks tema artikkel ilmus
Tartu Riikliku Ülikooli toimetiste sarjas XV semiootikakogumikuna
1982. a. 1990 valiti Fomenko NSV Liidu TA liikmeks, alates 1994
on ta Vene Fõderatsiooni TA liige, 1995-ndast juhib Moskva
ülikooli matemaatika kateedrit, kus tema eelkäijaiks
olid maailmakuulsad P. Aleksandrov ja A. Kolmogorov. 1996. aastal
omistati täpisteadlasele riiklik preemia. Google´i
ülevaates on öeldud, et Fomenko on loonud teooriaid,
avaldanud 180 teaduslikku artiklit, 24 monograafiat, geomeetria-
ja topoloogiaõpiku.
Üks tema viimase aja kaasautoreid Gleb Nosovski on sündinud
1957. aastal, ta on tõenäosusteooria, matemaatilise
statistika, juhuslike protsesside, stohastiliste diferentsiaalvõrrandite,
stohastiliste protsesside modelleerimise spetsialist.
Siin käsitlen vaid A. Fomenko ja tema kaastööliste
mõtteid ajaloo uue kronoloogia (parakronoloogia) alal.
See väidab, et enamik meie aega jõudnud ajalooandmeid
kirjeldab pärast 1200. aastat aset leidnud sündmusi.
Mis juhtus enne X sajandit pKr, me ei tea.
Praegune kronoloogia loodi Fomenko hinnangul XIV–XVI sajandil
tänu M. Scaligeri (1540–1609) ja D. Pataviuse (1583–1652)
töödele. Fomenko ise tugineb ideeliselt N. Morozovile
(1854–1946), kes arvas, et Kreeka ja Rooma antiikaja kirjalike
mälestiste autoreiks on renessansiajastu müstifikaatorid
ja antiikaega polnudki... Väidetavalt on tõenduseks
astroandmed. Nii tuletatud ja eksisteerivat „faktoloogiat“
nimetangi Fomenko sündroomiks.
Mida ütleb
Fomenko?
Kui oled tavainimene
ja mittevenelane, on kõik tema tekstid ülimalt imelikud.
Olgu alljärgnevalt esitatud vaid mõned näited.
Kõigepealt on raske Fomenko esitatud fakte ajastada, sest
Kristus sündis tema andmeil 1053. või 1064. või
ümmardatult 1000. aastal, ühes hilisemas väljaandes
koguni 1152 pKr! Pole veel päris selge, kelleks seda Kristust
pidada.
Esimene Rooma oli Fomenko ja Nosovski arvates Niiluse alamjooksul
Aleksandrias. Egiptuse püramiide aga sel ajal veel polnud.
X–XI viidi ta kohta, mida praegu tunneme Istanbulina. Siis
oli teine Rooma, Jeruusalem, Tsargrad, Trooja. Seal hukati 1095.
aastal ka Kristus. See oli ühtlasi XI sajandi põhisündmus.
Mongoli vallutusretk alanud XIV sajandi algul Vladimir-Suzdali
Russist. Mingit Venemaa vallutamist polevat kunagi olnud, sest
Venemaa (Russ) ise oligi Mongoolia. Parakronoloogia „tõestab“,
et Russ oli maailmavalitseja algusest peale või siis valitses
kellegagi kahasse. Russ-Hord võitis Teise Rooma, Konstantinoopoli
ja suunas oma teraviku seejärel läände. Istanbuliga
jaganud nad ära Lääne-Euroopa ja Lääne-Euroopa
olnud Russ-Hordi vasall veel XV sajandil. Alles reformatsioon
vabastas Fomenko järgi Lääne-Euroopa Russi(Vene)
võimu alt...
Intervjuus raadiojaamale Neizvestnaja Planeta ütles Fomenko
eelmisel aastal, et algimpulsi oma kontseptsiooniks sai ta 1973.aastal
astronoomianähtustega tegelnud Robert Newtonilt. Järgmisena
ulatus temani Nikolai Morozovi põhiraamat Kristus. Siis
pannud ta Morozovi astroandmed Newtoni algoritmi ja tema sõnul
kõik klappis. Fomenko läks aga Morozovist ajas kaugemale.
Kui Morozov arvas, et alates VI sajandist on Scaligeri kronoloogia
õige ja ei tegelnud edaspidise ajalooga, siis Fomenko tegeles
ka edaspidise ajaga ja leidis, et kogu varasema ajaloo moodustavad
XIII sajandi lõpust kuni XVI sajandini aset leidnud sündmused.
Need projitseeriti ka varasemasse ajalukku. Tegelikult algavat
ajalugu keskajaga ja antiikaega pole nii Morozovi kui ka Fomenko
järgi kunagi olnud.
Ajaloo duplikaadid
Võttes näiteks
Lääne-Euroopa, on Fomenko arvates selle varasem ajalugu
kirjutatud reaalselt eksisteerinud Habsburgide dünastia ajaloo
põhjal. Duplikaatideks on Vana-Rooma dünastiate kõik
tsüklid: esimene dünastia VIII–VI sajand eKr, teine
dünastia I saj eKr–III pKr; kolmas IV–VI sajand
pKr. Kogu Vana-Rooma dünastiate ajalugu olevat tuletatud
Habsburgide dünastia valitsejate ajaloo põhjal. Kuidas
oli see võimalik?
Scaliger kloonis Fomenko arvates üheainsa kroonika neljaks
duplikaadiks, faasinihetega 300, 1050 ja 1800 aastat. Nad on otstest
lineaarseks ajalooks kokku õmmeldud ja lugeja ei tunneta
korduvust, on ju ka igas perioodis nimed teistsugused jne. Tegelikult
olevat neljast perioodist vaid üks originaal, XI–XVII
sajandi lugu. Caesar, Platon, Romulus ja Remulus olevat kõik
elanud, kuid mitte enne XI sajandit ja mitte seal, kuhu märgitud.
Üks ja sama ajalooline (keskajalooline) persoon on paljunenud
ja täitnud ka minevikku.
Vene ajaloo
duplikaadid
Vene riigi rajaja Rjurik
langeb Fomenko järgi kokku vürst Georgi Danilovitši,
Tšingis-khaani, Juri Dolgorukiga. Ta lõi Mongoli=Russi
riigi. Batu-khaan on Aleksander Nevski isa Jaroslav, aga ka Jaroslav
Tark ja Moskva vürst Ivan Kalita. Jaroslav Tark ehitas Jaroslavli
linna Volga jõe äärde ja see olevatki kroonikate
Novgorod. Kiievi-Vene vürstide dünastia tervikuna on
Moskva-Vene vürstide dünastia duplikaat ja ka Kiievit
polnud...
Dmitri Donskoi elas ka tegelikult, tema võltsitud duplikaat
on aga Svjatoslav (X s). Svjatoslavi poeg Vladimir on tegelikkuses
olnud Vassili I, Vladimiri poeg Jaroslav Tark oli aga Vassili
II. Kiievi dünastia vürst Vsevolod (suri 1093) on paraajaloos
Ivan III (1462–1505). Tema vallutas tavaajaloos muuseas 1478.
a Novgorodi. Duplikaate on nii palju, kui on kokkulangevaid perioode
ajaloos.
Kõik duplikaadid on autor kirja pannud, kuid kui Vana-Kiievi
ja Vladimiri ning Moskva dünastia esindajate valitsemisajad
lähevad liialt lahku, teeb ta mööndusi, näiteks
on sellesama Vsevolodi valitsemisajaks märgitud 1054–1093,
tegelikult valitsesid Kiivi-Venet sel ajal järjestikku ka
Vsevolodi vanemad vennad Izjaslav ja Svjatoslav ning lellepoeg
Vseslav. Vsevolodi lugu tuli ümber teha, et sarnasus Moskva
dünastia esindaja Ivan III-ga oleks tuntavam. Fomenko rõhutab,
Vsevolod kui ka Ivan III olid abielus Bütsantsi keisrisoost
naisega.
Fomenko parakronoloogia
ja Novgorodi arhiiv
Jätame lähemalt
kaasamata Sumeri kirjatahvlid, mis pärinevad IV aastatuhande
lõpust kuni I aastatuhandeni eKr ja tõendavad, et
peale Euroopa antiikaja oli olemas ka Lõuna-Aasia ja Egiptuse
vanaaeg. Kõik ajalooks peetav on olnud...
Ja tõendid on leitavad, neid on palju leitud. Novgorodis
näiteks jäid kasetohule kirjutatud teated turba sisse
kui arhiivi ja on säilinud kujul arheoloogiliselt välja
kaevatud. Esimesed dokumendid pärinevad XI sajandi esimesest
poolest. Isegi Jaroslav Targa bulla 1030-ndaist aastaist oli säilinud.
Seega pärineb kas või Novgorodist palju asju ajast
enne Fomenko hüpoteesitud Kristuse sündi 1064...
Volhovi jõe äärset Novgorodi ja eriti kasetohule
kirjutatud kirju ei oleks tohtinud seal olla. Nad oleks pidanud
Fomenko vaimus arutledes olema Volga äärses Jaroslavlis...
Ja asi pole niivõrd akadeemikus endas, üks inimene
võib ikka eksida. Kummaline on, kui tervele mõistusele
absurdseid seisukohti pooldavad massid! Aga nii pole ainult Fomenko
ajalooga, ka väärast tavaajaloost hoiavad massid kümne
küünega kinni kuni korüfeedest eksiarusaamade autorid
veel elavad. Ja pole harv nähtus, kui õiged seisukohad
pääsevad hiljem maksvusele nende esmaütlejate asemel
plagiaatorite kaudu...
Kirjaoskus tekkinud Fomenko arvates ka alles XI sajandil. Kuid
see pole ju õige, isegi Novgorodi lihtrahvas kirjutas juba
XI sajandi esimesel poolel... Kuigi Novgorodi arhiivis ei tohtinuks
olla ka Novgorodi vürstide pitsateid, on neidki piisavalt
leitud. X sajandi lõppu jäävad oluliste tõenditena
veel andami kogumise kotte lukustanud omapärased puusilindrid.
Sageli on neil peal ka kirje.
Midagi rohkem tõestama hakata Fomenko veidra tõekspidamise
ümberlükkamiseks oleks imelik. Öeldust piisab.
Novgorodi kasetohule kirjutatud teated on kooskõlas XIV
sajandist pärit Novgorodi kroonikaga ja seega võib
põhijoontes pidada usaldusväärseks mõlemaid.
Turbakihi ehtsus tõendab, et mingi geniaalne võltsija
ei ole kirju, pitsateid ega silinderlukke XIII–XIV sajandil
salaja turbakihti sokutanud.
Tegu ei ole Moskva vürstidünastia esindajate tegude
ülekandmisega X–XI sajandisse. Jaroslav Tark, Jaroslav
Vsevolodovitš, Ivan Kalita ja Batu-khaan elasid kõik
oma elu omas elukohas omal ajastul ega olnud kellegi duplikaadid.
Küll moodustavad nad teatud mõttes semantiliselt ühe
invariandi.
Valesse ajastusse
äraeksinud riik vajab hulle ideid
Venemaa on nii nn Tsaari-Venemaa
kui ka Nõukogude Liidu õigusjärglane ja püüab
säilitada kontrolli oma mõjusfääris olnud
rahvaste üle. Toimides keskajast pärit impeeriumimalli
alusel, ei kuulu ta ajastupäraste rahvaste hulka. Ajastupärased
pole näiteks ka mitmed loodusrahvad, kellest mõned
elavad jätkuvalt kiviajas, kuid kuna nad on oma enesemääramises
vabad ega ohusta naabrite eksistentsi ega identiteeti, ei saa
neile midagi ette heita. Venemaa ahistab aga jätkuvalt nii
vahetuid kui ka üleriiginaabreid. Ta üritab hoida neid
oma mõjusfääris ja kujundada identiteeti. Keskaegse
riigina takistab ta näiteks maride, ersalaste, mokšalaste,
sürjalaste, permide, tatarlaste, tšuvaššide,
ugrilaste rahvuseks kujunemist. Saksa intelligents Eestis tekitas
omal ajal eestlastele võimaluse rahvuseks kujuneda. Emaimpeeriumi
intelligentide abil suudaksid ka nimetatud rahvad saada omaette
riikideks või vähemalt liitriigi suveräänseiks
osadeks. Uusajale omast ideoloogiat pole Venemaal aga kahjuks
veel tekkinud. Oma eesmärkide teostamiseks vajab keskaegse
malliga impeerium hulle ideid ja Fomenko taolised pakuvad neid.
Ka Hitler pakkus niisuguseid ideesid omal ajal ja rahvas hullus.
Siis tuli krahh ja rahvas sai kiiresti tagasi terve mõistuse.
Venemaa teatud struktuurid kisuvad masse seal taas sinnapoole!
A. Fomenkost veelgi impeeriumimeelsem on V. Kandõba, keda
esitletakse psühholoogiateaduste doktori, professori ja akadeemikuna.
Ei ole öeldud, millise akadeemia akadeemik ta on ja kus töötab
professorina. Raamatu „Istoria russkoi imperii“ (1997)
lõpus kutsub ta kõiki soovijaid Peterburgi kuulama
kursusi psühholoogia, ajaloo ja hüpnoosi alal. Ta ei
viita pea ühelegi raamatule ja kirjanduse loetelu koosneb
7-st raamatust: Rigveda, Avesta, Samaveda, Koraan, Kandõba,
Istoria russkogo naroda (1995), Kandõba, P. Zolin, Istoria
i ideologia russov (1997)...
Kahe autori impeeriumimeelsusest sündinud ideed on teostuselt
siiski kardinaalselt erinevad. Fomenko järgi ei tea me kirjalike
allikate puududes X sajandist varasema aja kohta midagi ja Novgorodi
pole olnud. Kandõba „teab“ seevastu täpselt
pea kõiki asju isegi ülikaugest minevikust. SUURE
RUSSI RAHVA ajalugu algas juba 18 miljonit aastat tagasi ja Kiievi-Vene
impeerium tekkis 1423. a eKr. Nii kauge aja taguseid „täpseid“
aastaarve ei kohta vist kuskil mujal: 1409, 1392, 1391, 1370,
1348. a eKr toimus see või teine sündmus, kusjuures
„teada“ on ka valitsejate nimed.Tekstis on peale eelnimetatute
kirjas veel mõned kultusraamatud, ilmselt sealt pärinevadki
„täpsed“ teadmised. Sealjuures eristab autor rusaliime
(tuletatud sõnast ’Jeruusalemm’) ja russidest.
Autor ise on russide ideoloog ja rusaliimide halvustaja. Kui Fomenko
ei tunnista peale Novgorodi veel Kiievi eksistentsi, siis tavaajaloo
tunnustaja ja kasutaja Kandõba, olles rusaliimide vastane,
ei tunnusta Moskvat. Russi seostab ta ainult Kiievi metropoliga.
Mis seis oli maailmas Kandõba järgi näiteks esimesel
sajandil? Russi impeerumi pealinnaks oli siis endiselt Kiiev.
Maailma põhjaosa kuulus Russi ja lõunaosa Rooma
impeeriumile, Rooma allus sealjuures Kiievile... Lähtudes
jumalast valituse ideest, haarasid rusaliimid autori järgi
enda kätte kogu maailma kaubanduse ja rahanduse. Uueks Jeruusalemmaks
ja uueks Roomaks oli Moskva. Russid olid seotud Kiievi, rusaliimid
Moskvaga... Moskva on rusaliimide kants, Peterburg ei ole, Peterburg
vahetab 1713. a pealinnana ajutiselt välja Kiievi, Moskva
polevat kunagi pealinn olnud. Kiiev sai Russi pealinnaks taas
1991. Moskva on ainult rusaliimide pealinn ja Ukraina on ainus
Russ (Venemaa)...
Stalin oli autori teadmise järgi samuti russ ja represseeris
seepärast eelkõige (87%) rusaliime...
Teadlane,
hull või Vene impeeriumi tagatasku ideoloog?
A.Fomenko teaduslikke
tulemusi ei saa normaalne inimene pidada tõeseiks. Paraku
on Venemaal normaalseks jäänud utreeritult öeldes
ehk vaid humanitaarintelligents ja kõik need, kes ei tea
asjast midagi... Fomenko järeldusi peab võimalikeks
tehniline intelligents. Seega ka näiteks sõjatööstuse
baas. Kuid kui suur on ta teoste loetavus? Aastas ilmub Fomenkolt
viis-kuus raamatut, alati ei saa aru, millised kordustrükkidena,
millised uudistena. Novgorodi arheoloogia üks spetsialiste
V. Janin on öelnud, et Fomenko kõrget tarbimisreitingut
kinnitab „Knižnoje obozrenie“ iga number. Ta tundis
sealjuures muret kooliõpilaste pärast, kelleni ei
jõua enam õige ajalugu.
Teisiti öeldes on matemaatik Fomenko ja tema kaastöötajate
ajalugu üldsuse jaoks seljatamas ajalooprofessionaalide ajalugu.
Mida see tähendab? Pole olnud Novgorodi, Kiievit jne. Kuid
ON OLNUD Moskva. Fomenko ajaloo on vääraks tunnistanud
ka Moskva ülikooli ajaloo kateeder, kuid paljudele see ei
loe, sest sama ülikooli matemaatika kateedri juhataja Fomenko
„tõestab“ matemaatiliste vahenditega oma järelduste
õigsust. Televaatajadki kiitsid uue kronoloogia heaks.
Ja mida teab neist asjust gümnaasiumi haridusega tavainimene?
Sisuliselt mitte midagi. Kui ta vaatab Fomenko ajalooraamatute
diagramme, graafikuid ja valemite põhjal tehtud arvutusi
ning ajaloolaste koostatud lakoonilisi imelike piltidega õpikuid,
siis võib ta tõepoolest langetada pooldava otsuse
Fomenko kasuks. Teisiti öeldes otsustab impeeriumihulluse
kasuks...
Ajaloolased suhtusid esialgu Fomenko töödesse neutraalselt.
Las avaldab, aeg ise teeb lõpu... Kui lõppu ei tulnud,
asuti kritiseerima ja tema ajaloo vastu võitlema. Käibele
tuli väljend „anti Fomenko“. Rahvas mõtles
võib-olla, et kui Fomenko vastu võideldakse, peab
temas midagi olema. Vahedat põhjendatud kriitikat siiski
pole. Kriitikud esitavad tavaliselt tõe pähe traditsioonilisi
vaateid ja ütlevad midagi ka Fomenko kohta, selle asemel,
et igas lõigus see ja teine koos esitada ja Fomenko arusaamade
absurdsus lugejale selgeks teha või see arutlusse laskumata
välja naerda. Nagu toimis näiteks Moskva akadeemikute
ühingu president akadeemik S. Novikov. Fomenko rääkis
talle oma teadlasetee algul, et Pelopennosese sõda tuleb
astronoomiliste arvutuste põhjal V sajandist eKr ümber
asetada XIII sajandisse pKr. Novikov olevat kuulanud tähelepanelikult
ja naernud siis kaua...
Kui 1996 oli kõne all A. Fomenkole riikliku preemia andmine,
astusid S. Novikov ja V. Arnold preemia andmise vastu, kuid nendega
ei arvestatud välsmaal elamise tõttu... Reeturid!
Akadeemik V. Ginsburg tõdes, et astroandmeid tõlgendab
Fomenko kirjaoskamatult, V. Novikov andis sama hinnangu matemaatiliste
meetodite rakendamise kohta. Tema arvates soosis ja soosib Fomenkot
mingi tume struktuur...
Fomenko –
Vene impeeriumi ideed teeniv teadlane
|
Ilmunud publikatsioonide on senituntud
ajalugu keeratud pea peale: Jaroslav Tark ehitas Jaroslavli
linna Volga jõe äärde ja see olevatki kroonikate
Novgorod.
|
Siinkirjutaja arvates
kirjeldavad Fomenko ja Morozov impeeriumi arengtsüklitele
omaseid seaduspärasusi. Teatud impeeriumide arenguperioodid
langevad tõepoolest struktuuri poolest kokku. Tema kriitikud
pole kahjuks aru saanud, et nn duplikaadid on tegelikult üksteisega
sarnased ajalooperioodid.
Teisalt heidavad ajaloolased ette duplikaatide kokkulangevuste
(efektseks) näitamiseks andmete võltsimist. Enamasti
ei ole vead siiski väga suured. Näiteks, kui Fomenko
tahtis samastada Kiievi-Vene suurvürsti Vsevolodi (1054–1093)
ja Moskva-Vene suurvürsti Ivan III (1462–1505), oli
vaja, et nende valitsemisajad langeksid piisavalt kokku. Selleks
vaikis ta maha, et tegelikult valitsesid Kiievi-Venes nimetatud
perioodil koguni neli suurvürsti: Izjaslav 1054–68,
Vseslav 1068–69, taas Izjaslav 1069–73, Svjatoslav 1073–76,
Vsevolod 1076–77, Izjaslav 1077–78 ja alles lõpus
suveräänselt Vsevolod 1078–93. Viga pole siiski
kardinaalne, sest juba 1054 moodustus nooremaid vendi kaasamata
kolmest vanemast vennast koosnev triumviraat. Juhiks oli esialgu
vendadest vanim Izjaslav, kuid ülejäänud kaks kõigutasid
kuni kukkumiseni tema võimu. Polotski vürst, nende
lellepoeg Vseslav aga oli kõigi ohustaja. Kuna Vsevolod
omas pidevalt kaasvõimu, ei ole väga vale kogu periood
vaid temaga seostada.
Impeeriumi duplikaat
levis Kiievi-Venest Suzdal-Vladimiri (Moskva-Venesse)
Vastupidi Fomenkole, kelle järgi tekitati võltsimise
teel duplikaate, näitab reaalne ajalugu midagi muud, näiteks
kuidas Kiievi-Vene impeeriumi struktuuri põhjal loodi Suzdal-Vladimiri
vürstiriiki...
Tulevasse Moskooviasse Suzdalimaale istutati näiteks Kiievi-Vene
linnad Perejaslavl, Zvenigorod, Starodub, Võšgorod,
Galitš. Kiievimaa jõekesed Lõbed ja Potšaina
kanti üle Rjazani, Vladimiri ja Alam-Novgorodi piirkonda.
Kiievist endast sai Kiievi küla Moskva maakonnas... Kõik
see algas Juri Dolgoruki (suri 1157) ajal. Jurist saigi mõneks
ajaks Kiievi Vladimiris elav suurvürst. Kiievit hakkas asendama
algul Vladimir ja seejärel Moskva. Seal end lahti kerinud
ajalugu kordas Kiievi-Vene oma...
Tuhandeaastased impeeriumid
1999. a (Tuna 2, 102) kirjutasin: „Rooma
impeerium kestis 876, teine Rooma ehk Bütsants 1058 aastat.
End kolmandaks Roomaks kuulutanud Venemaa on kristliku impeeriumina
1007 ja koos paganliku etapiga 1135 aastat vana.“
Selle kirjutise eesmärgiks ei saanud piiratud mahu tõttu
olla paralleeldünastiate, tsüklite, perioodide täielik
kohakuti panek ja kokkulangevuste määra kindlakstegemine.
Seda polnudki vaja teha, üldpilt on niigi selge. Teatud ajalooperioodide
põhimõtteline kokkulangevus on olemas. Perioode
lineaarselt järjestades saame tüüpilise impeeriumi
kogupikkuseks umbes 1000 aastat. Kui eelnevalt tõdesin,
et impeerium elab tavaliselt umbes tuhat aastat vanaks, siis Fomenko
uurimused näitavad, et see aeg koosneb tegelikult osisdünastiate
lugudest.
Keskaegsena lõpetab Vene impeerium nähtavasti tõepoolest
oma tegevuse, kuid ta võib korrektiive tehes jätkata
oma tegevust uusaegse impeeriumina. Ja teatud tsivilisatsioonide
ajalugu ongi ehk just impeeriumide ajalugu.
Võimalik, et vanaaja ja keskaja impeeriumide jätkuks
tekivad uusaja impeeriumid... Lääne-Euroopa on loonud
justkui Püha-Rooma jätkuna Euroopa Liidu.
Taastekkinud Moskva-Vene võiks enda päästmiseks
võtta eeskuju Läänest ning anda vaimselt vangistatud
rahvastele arenguvabaduse... Ta võiks nad lausa aidata
iseseisvumise teele. Nii nagu aitasid meid omal ajal saksa haritlased.
Kui ta nii teeks, lakkaks Moskva-Vene järgimast keskaegset
malli ja astuks uude aega.
|
|
|
