|
|
|
Järvamaal Koeru kalmistul
taasavati Vabadussõjas langenud Hans Weinbergi hauamonument.
Foto M. Koppel.
|
Et elaks Eesti ja oleks vaba
tekst: M.-M. Koppel
6. aprillil
2007 taasavati Järvamaal Koeru kalmistul Vabadussõjas
langenud ülemleitnant Hans
Weinbergi hauamonument.
Koeru kirikus asuval
Vabadussõja kangelasi mälestaval kivitahvlil, millelt
pärineb ka antud loo pealkiri, on kuldsete tähtedega
raiutud 35 nime. Nende seas neli meest põlisest, Põhjasõja
aega ulatuvate juurtega Weinbergide suguvõsast:
Weinberg, Friedrich-August -
Metsla külast, sünd. 22.05.1893, langenud lahingus
22.07.1919 enamlaste vastu Narva all. Maetud Narva-Jõesuu
surnuaeda.
Weinberg, Hans - Metsla külast, sünd. 6.04.1892,
langenud lahingus 3.01.1919 enamlaste vastu Irboska all. Maetud
Koeru.
Weinberg, Johannes - Metsla külast, sünd. 3.11.1885,
surnud 2.07.1919 plekilisse soetõppe Tartu kaitseväe
haiglas. Maetud Koeru.
Weinberg, Artur-Heinrich - Metsla külast, sünd.
22.07.1899, surnud 4.03.1919. Ligemad andmed puuduvad.
Vabadussõjas
langenud Koeru kihelkonna kangelaste mälestussamba nurgakivi
õnnistati 27.08.1933 ja pühitseti 1934. aastal. See
mälestis ja mälestus Vabadussõja kangelastest
hävitati punavõimude poolt 1941. aastal. Koeru kihelkonna
rahvas oli visa ja taastas Vabadussõja mälestussamba
1943. a, kuid taastulnud punavõim purustas selle uuesti
1947. aastal. Ent punavõimurite kiuste sai Eesti uuesti
iseseisvaks ja seda kinnitas ka Vabadussõja mälestussamba
taaspüstitamine 1997. aastal.
Paljude punavõimude poolt 1941. a hävitatud mälestussammaste
seas ei olnud paraku erandiks ka Vabadussõjas langenud
Hans Weinbergile püstitatud hauamonument Koeru kalmistul,
mis oli Soomes valmistatud. Kuid detailid säilisid läbi
okupatsiooniaja ja see kergendas taastamistöid.
Ent kui toona väärtustas
äsjaloodud Eesti riik vabaduse eest langenud sõdurit
sel määral, et 23.02.1919 korraldati Hans Weinbergile
riiklikud matused, siis tema ausamba taasavamine tänavu,
6. aprillil toimus omaalgatuse korras ning ilma Eesti vabariigi
ametivõimude osavõtuta. Justkui poleks see kellelegi
korda läinud ega huvi pakkunud. Hans Weinbergi mälestise
taastamine ei olnud kohalikule võimule ilmselgelt meeltmööda.
Ka Koeru valla ajalehe Koeru Kaja aprillinumbris ei olnud sellest
sündmusest eelnevalt miskipärast ridagi, mistõttu
inimesed ei teadnud sel päeval kalmistule ka tulla. Oli tunne,
nagu teeksime Eesti Vabariigis selle riigi loomise eest langenud
mehe mälestist taastades midagi illegaalset. Eks see näitab
seda, et Eesti Vabariik on olemas küll vormiliselt, kuid
kolhoosiaegsed mõtteviisid, suhtumised ja käitumismallid
on visad kaduma.
Näib, et sisuliselt
ei ole Eesti riik Koeru veel jõudnud, vähemalt kohaliku
vallavalitsuse tasandil küll mitte. Aga selline on suhtumine
ja nii käitutakse Vabadussõja kangelaste mälestusega
ja meelespidamisega Koerus praegu. Kui küsida mõnelt
kohalikult elanikult või vallavalitsuse esindajalt Koeru
kalmistule maetud Vabadussõja kangelase haua asupaika,
vaevalt ta oskaks seda näidata, ta pole tõenäoliselt
sellest inimesest iial oma elus midagi kuulnud ja kirikus tahvlile
raiutud nimed ei ütle tegelikkuses inimestele midagi. Need
on paraku nõukogude okupatsiooni viljad ja mälugenotsiidi
tagajärjed, et oma kihelkonna kangelasi ei teata ega tunta,
nende mälestuse jäädvustamist ning hoidmist vajalikuks
ei peeta. Hans Weinbergi sünnikodus Metsla külas Preediku
talus elavad üürilised, kes põletavad talu kõrvalhooneid.
Küll on kerge hävitada seda, mis ei kuulu sulle ja mida
sa ise loonud ei ole…
Kes oli Hans
Weinberg?
Hans Weinberg (Veinberg)
sündis 06.04.1892 Järvamaal, Koeru kihelkonnas, Karinu
vallas, Metsla külas, Preediku talus 8-lapselises perekonnas.
Talunikust isa soovis näha oma poega tulevase taluperemehena,
kuid Hans igatses hariduse poole, mis sageli tekitas lahkarvamusi
vanematega. Hansu unistuseks oli õppima asumine Tartu Hugo
Treffneri Gümnaasiumisse.
Hans osales aktiivselt Metsla küla isetegevusringides ja
oli kõva laulumees ning näitemängudes osaleja.
1912. aasta sügisel, peale isa surma, suundus ta siiski oma
unistuste kooli õppima.
I maailmasõja puhkedes kutsuti Hans 1914. aasta sügisel
Vene Tsaariarmee teenistusse, Helsingi Luureohvitseride kooli.
Ta vabanes sealt revolutsiooniliste sündmuste ajal ja asus
taas Tartus õpinguid jätkama.
1918. aasta detsembris läks vabatahtlikuna Vabadussõtta,
kus oli 2. jalaväepolgus 12. roodu ülemaks. Langes Petseri
vabastamise lahingute ajal 3. veebruaril 1919. aastal Rogosina
küla all.Hiljuti ilmus Eesti
Ajalooarhiivi allikapublikatsioon "2. jalaväepolgu ajalugu",
autoriteks Juhan Mõttus ja Enn Kippel, milles lk 151 on
äratoodud lipnik Söödi päevikus leiduv kirjeldus
03.02.1919 peetud lahingutest ning ka 4. roodu ülema Hans
Weinbergi langemisest 3. veebruaril just siis, kui rood oli tema
juhtimisel sooritamas vaenlase haaramist.
Hans Weinberg oli üks neid tundmatuid kangelasi, kes koos
oma relvavendadega võitles ja maksis vere hinda selle eest,
et Eesti elaks ja oleks vaba. Meie kohus on teha kõik selleks,
et see nii ka jääks. Jääb üle loota,
et tee Hans Weinbergi kalmule ei rohtu ja nende südikate
meeste vaimsus ning mehemeel ei kao.
|
|
|
