Avatud Eesti Fond juhataja Mall Hellam.

Postsovetlikus Eestis kardetakse kodanikku

tekst: K&E

Riik algab kodanikust. Miks aga pole kodanikeühendused korralikult jalgu alla saanud? Seda küsis Kultuur ja Elu Sihtasutuse Avatud Eesti Fond juhatajalt Mall Hellamilt. Siseministeeriumi seisukohti esindab halduse asekantsler Mart Kirsipuu.

MTÜ-d kuuluvad Siseministeeriumi haldusalasse, kuid SM sisuliselt nende tegevusest ei huvitu. Miks?!
Mall Hellam: „Siiamaani on tõesti nii, et vabaühenduste tegevus ei ole siseministeeriumi huviorbiidis, kuigi ministeeriumis on palgal töötaja, kelle ülesannnete hulka kuulub kontaktihoidmine ja infovahetus ühendustega, samuti toetusprogrammide korraldamine kohalikule omaalgatusele. Eesti Mittetulundusühenduste Esinduskogu (EMÜ) on teinud korduvalt katseid läheneda ministeeriumile, et arutada kodanikualgatusega ning riigi ja ühenduste omavaheliste suhetega seotud küsimusi.Vastuvõtt on olnud leige kui mitte jäine. Siseministeeriumil tundub olevat raskusi organisatsioonide identifitseerimisega, ju siis on ju kergem mitte midagi teha. Normaalne oleks, et igal ministeeriumil on ametnik, kelle töökohustuste hulka kuuluks ülevaate loomine vastavas valdkonnas tegutsevatest kodanikeühendustest, liitudest, seltsidest, keskustest, sealhulgas neist, kellel on huvi, võimekust ja tahtmist osaleda otsuste kujundamise protsessis.“

Mis on takistanud saada MTÜ-del endil avalikule ja ärisektorile tõsiselt võetavaks partneriks?
Ühenduste tööd ja nende tegelikku mõju on väga raske mõõta rahas. Enamalt jaolt töötatakse vabatahtlikkuse alusel, ilma palgata. Kui ka õnnestub mõnele projektile tugi saada, siis on see reeglina lühiajaline. Kuna kasuminumbreid pole võimalik ette näidata, siis ei ole meie vabaturusüsteemi jumalikustav riik tundnud huvi ka selle vastu, milline on olnud ühenduste moraalne ja vaimne panus ühtekuuluvustunde kasvatamisel, noorte päästmisel tänavale sattumast, looduse kaitsmisel, hättasattunute nõustamisel või esivanemate pärandi hoidmisel. Avalik sektor ei näe ühendustes rahaallikat, seega ei kutsutagi neid ärisektoriga ühise laua
äärde. Kaua see kindlasti nii kesta ei saa. Vaatamata riigipoolsele ükskõiksusele, tuleb üha juurde ühendusi, kes ei lepi enam praeguse vaikeluga

Äsja on vastu võetud Eesti kodaniku- ühiskonna arengu kontseptsioon. Mil moel aitab see kodanikeühendusi tugevdada ja arendada?
Eelmise aasta detsembris Riigikogu poolt heaks kiidetud Eesti kodanikuühiskonna arengu kontseptsioon (EKAK) peaks kujutama endast ühte hooba, mis aitab kaasa inimeste iseorganiseerumisele ning hooliva ja koostöövalmi ühiskonna kujunemisele. EKAK-i kohaselt tuleb tööle panna avaliku ja kodanikusektori ühine valitsuskomisjon, mis töötaks välja konkreetsed plaanid kõige põletavamate probleemide lahendamiseks ja töösuundade välja töötamiseks. Suundadeks on eelkõige kodanikuhariduse taseme tõstmine haridussüsteemis, vabatahtliku töö tutvustamine ja propageerimine noorte hulgas, MTÜ-sid puudutava seadusandluse parandamine ja lihtsustamine, selge ja läbipaistva rahastamissüsteemi loomine, samuti avaliku ja kodanikusektori omavaheliste suhete korrastamine, puudutagu see konsulteerimist, arutelusid või ülesannete delegeerimist.

Artur Ekbaumi juubelikonverentsil tõdeti ja ka Teie tõdesite telesaates Foorum, et kolmanda sektori tugevnemist takistab meie tunde puudumine. Kuidas saaks rahva jälle keskpõrandale kokku tuua?
Olen tihti kadestanud nii ungarlasi, soomlasi, poolakaid kui britte, kelle juttudes kõlab väga loomuliklt ja uhkelt sõnadepaar meie kodumaa, meie valitsus, meie pealinn või meie hümn. Eestlase kõnes harilikult need sõnapaarid nii hästi välja ei kuku. Avalikkuses ja eriti meedias domineerib mina-sündroom, mis soodustab enesekesksete ja invidualistlike hoiakute kindlustamist. Koostegemine ja koosotsustamise tava iseenesest ja tühjale kohale ei teki. Mõnda aega võib entusiasm ja teha tahtmine inimesi kokku tuua, aga kui keegi seda ei märka ega toeta, kaob jõud kiiresti. Kui vaadata kasvõi üle lahe, siis ükski tegus ja selgete plaanidega ühendus seal kohaliku omavalitsuse või riigi abist ilma ei jää. Riik ei tohiks vaadata ühendustele kui pelgalt rahaküsijatele, vaid kui vajalikele koostööpartneritele, kes aitavad paremini valitseda ning rohkem inimese heaks ära teha. Raha on ju ainult vahend muutuste esilekutsumiseks, neid viivad aga läbi inimesed. Meie fond on püüdnud anda inimestele usku, et ka ilma parteideta ja hierarhiateta on võimalik elu korraldada. Ühiskonnas on selgelt märgata vajadust koostegemise ja koosolemise järele, protsessina on tegemist asjaga, kus läbinisti individualistlik maailmavaade ei anna inimestele enam pidepunkte.

Just maal oleks MTÜ-del täita tänuväärne roll, kuid omavalitsused pole veel nende võimalusi ära tabanud. Miks?
Omavalitsuste suhtumine ühendustesse on piirkonniti erinev, valdavalt siiski kas ei taheta, ei soovita või ei ole kellegagi koostööd teha. Esimesel juhul nähakse ühendustes konkurenti, kes võib ohustada omavalitsuse head äraolemist ning heita valgust valgustkartvatele tegudele. Viimasel juhul võib asi olla selles, et kohapeal ei olegi tegusat (tegusaid) ühendusi. Siin oleks muidugi omavalitsuste püha kohus aidata kaasa nende tekkele. Tegelikult on ühendustel maal tohutud võimalused.

Fondidest toetuste taotlemisel on MTÜd ebavõrdses konkurentsis riiklike kultuuri- asutustega ja neid umbusaldatakse. Millest on umbusaldus tingitud ja kas riiklike instantside lisarahastamine fondide kaudu on õigustatud?
Kui rääkida riigi poolt loodud fondide rahajagamisest, siis ei ole mingit õigustust sellele, et osad tegelikult riigieelarvesse kuuluvad projektid suunatakse automaatselt fondidele rahastamiseks. Kui on käsil muuseumi ehitamine või kultuurikeskuse renoveerimine, siis tuleb seda ka riigieelarvest teha ning mitte juhatada sinna, kus peaks toetatama omaalgatust. Kui riigil oma plaanide täitmiseks raha pole, ei saa kohustusi teiste institutsioonide kaela veeretada.

Leedus ja Ungaris suunatakse teatud kindel % tulumaksust MTÜ-dele, mis annab neile baasfinantseerimise ja äratab inimestes huvi nende tegevuse vastu. Ehk oleks mõttekas rakendada seda ideed ka Eestis?
Kindlasti oleks. Nii on riik teinud maksumaksjale oma tegevusega silma hakanud organisatsioonide toetamise väga lihtsaks ja käepäraseks, samuti on see tõstnud kõvasti ühenduste prestiiþi ja väärtustanud nende tegevust.

Eesti on EL lävepakul. Kui suur roll on Euroopa riikides kodanikuühendustel?
Euroopa Liit ehitab kodanikuühiskonda just nimelt kodanikeühenduste toetamise kaudu. Viimastel aastatel on Euroopa Komisjon võtnud vastu mitmeid otsuseid ja dokumente, mille sisuks on kodanikeühenduste rolli suurendamine EL-i poliitika kujundamises. Kõnekas on ka asjaolu, et Euroopa Komisjoni poolt välja töötatud “Euroopa juhtimise ja valitsemise valge raamatu” juhatab sisse järgmine Hiina vanasõna: “Räägi mulle ja ma unustan, näita mulle ja jätan meelde, kaasa mind ja ma mõistan.” Et näiteks sotsiaalpoliitika ei kuulu ametlikult EL-i pädevusse, siis toetab EL küllaltki suures mahus selles valdkonnas kodanikeorganisatsioonide tegevust. Soomlased on isegi öelnud, et EL on äratanud nende kodanikuühendused. Kodanikuühenduste osakaal EL-i rahvamajanduses on juba enam kui seitse protsenti ja suurem osa EL-i arengukoostööprojektidest viiakse ellu mittetulundusühenduste kaudu. EL muudab ühendused kindlasti rahvusvahelisemaks. Koostöö sarnaste eesmärkidega kodanikeühenduste vahel tekib EL-i raames hõlpsasti ja sellist koostööd toetatakse igati.

* * *

Et Siseministeeriumi vastava valdkonna peaspetsialist Kadri Kopli kohaliku omavalitsuse osakonnast siirdus puhkuselt naastes kohe välislähetusse ega leidnud aega küsimustele vastamiseks, võttis Siseministeeriumi seisukohtade edastamise enda peale halduse asekantsler Mart Kirsipuu:

Milline on Teie nägemus kodanikeühenduste rollist Eesti ühiskonnas?
Ühenduste rolliks on kodanike kaasamise kaudu omaalgatuse suurendamine (paljudel juhtudel ka riigitruu ja usaldusväärse kodaniku kasvatamine).

Millest on tingitud kodanikeühenduste umbusaldamine (nt rahastamisel) ja miks ei ole nad kujunenud avalikule sektorile võrdväärseks partneriks?
Umbusalduse juhtumeid ei tea. Kodanikeühendused on riigile sama võrdväärsed partnerid kui ükskõik millised muud kodanike organiseerumise vormid (näit äriühingud). Kui võtta eelduseks, et probleem on partnerite ebavõrdsus, siis paremaks partneriks saavad nad kujuneda läbi katusorganisatsioonide.

Kuna kodanikeühenduste tegevus kuulub Siseministeeriumi haldusalasse, siis on SM ülesanne luua nende ühenduste tegutsemiseks riiklikul tasemel tingimused, et kodanikuühendused suudaksid täita oma rolli ja tekiks koostöö ning ühistegevus kodanikeühenduste ja omavalitsusüksuste vahel. Just väikestele üksustele paneb rõhu ka Euroopa Liit. Sel juhul ei tunne inimesed end kõrvale tõrjutuna, vaid osalistena ühiskonna elus ja riigi arengus tervikuna, mis tõstaks väga oluliselt rahva eneseteadvust ja lugupidamist oma maa suhtes. Paraku olen mitmelt autoriteetselt isikult kuulnud nurinat, et SM sisulisest koostööst ei huvitu ja näeb neis ühendustes pigem ohtu kui koostööpartnerit. Miks?
Me oleme sisulisest koostööst huvitet. Me ei näe ühendustes pigem ohtu kui koostööpartnerit.

Kuidas parandada SM ja kodanikeühenduste vahelist koostööd?
Peatselt (juunis) kutsume taas kokku kodanikeühenduste nõukoja, mille eesmärgiks on anda ülevaade vajadustest. Nõukotta kuuluvad ministeeriumide suuremad ja tihedama koostööga partnerkodanikuühendused. Nõukoja ettepanekute põhjal valmistame ette EKAKis sätestatud Valitsuse ja kodanikuühenduste koostöökomisjoni kokku kutsumise ning vastavalt EKAKi koostöökomisjonile teeme ministeeriumi pikemaajalise tegevuskava. Ma ei oskagi öelda, kas see tegevus parandab koostööd ministeeriumi ja kodanikeühenduste vahel (tegemist on meie tavapärase tööga, mis seoses hiljutise EKAKi vastu võtmisega on saanud veidi uue värvingu), aga mul ei tule ette ka viimase paari aasta jooksul koostööprobleeme. Välja arvatud
isikutevahelised konfliktid ja jonnimine, mis tavapäraselt saavad alguse Eesti Mittetulundusühenduste ja Sihtasutuste Liidust. Põhiliselt on need konfliktid erinevate kodanikeühenduste esindajate vahel ja vahel on konfliktipuntrasse kaasatud ka ministeeriumi peaspetsialist Kadri Kopli.