Jumalaga, Roheline Konn!

tekst: ke

Konnad armastavad teatavasti vett. Üks mõnus Roheline Konn lesibki Kadriorus, trammi lõpp-peatuse vastas ja ootab kevadet, teadmata, et sel aastal tuleb kevad teisiti. Tänavune kevad jääb talle viimseks.

31. märtsiks tuleb pensionäride ühistul Omaabi tähtajatust rendilepingust hoolimata välja kolida, sest Kadrioru uue detailplaneeringu järgi läheb maja lammutamisele ning sinna kerkib neljakorruseline korterelamu. Maja taheti juba 1994. aastal lammutada, kuid siis saadi luba kuni müügini seda rentnikena kasutada.

Nüüd on maja müüdud. Uueks omanikuks on Enn Pääro, kes oli 10 aastat tagasi Tallinna Mererajooni TK aseesimees.

Tegu on omal ajal Kadrioru ühe tuntuima kohvikuga, mille ajalugu algab juba Esimese maailmasõja eelsetest päevadest. Viimastel aastatel on seal tegutsenud mõnus käsitööpood. Rasketes tingimustes on püütud ise ellu jääda ning teisi aidata. Oli see viga? Kuid Roheline Konn ning enesega ise toime tulla soovivad vanurid jäid ette rahale ja kinnisvarasse investeerida ihkavale endisele aparatšikule.

Miks küll ei osata meil hinnata ajaloolise väärtusega kohti? Räägitakse ju nii palju puitarhitektuuri säilitamise vajadusest! Kas lammutamise asemel ei võiks võtta maja lahti ning konnale Kadrioru tiigi lähedal uue paiga leida, sest konn tahab ju ikka vee äärde. Sinna juurde võiks rajada veel terrassi ja tantsuplatsi, kus suvel orkestri saatel tantsida saaks.

Selmet väärikasse Kadriorgu modernseid tsitadelle püstitada.
Tallinn on oma näo juba kaotanud, on´s järg Kadrioru käes?