Tants polegi kultuurivaldkond?

tekst: K&E

Piret Torm-Kriis koos parima svingitantsijaga maailmas Chazz Youngiga Ülemaailmsel Afroameerika tantsulaagris Rootsis.

Eesti riigi üheks märgiks maailmas võiks olla kahtlemata meie mitmekülgne ja omanäoline tantsukultuur. Paraku selgub jutuajamisest tantsutrupi Modus kunstilise juhi ning Pireti Swingikamber-Stepikoja perenaise Piret Torm-Kriisiga, kes korraldab märtsis toimuvat Eesti I Stepptantsu Festivali, kummastav tõik, et tants ei ole Eestis kultuurivaldkond. Just selline mulje on Piret Torm-Kriisil jäänud suhtlemisest Kultuurkapitaliga.

Tantsu jaoks pole sihtkapitali...

Piret Torm-Kriis: “Modus on pöördunud väga palju kordi Kultuurkapitali poole, ühe korra Rahvuskultuuri Fondi poole, mitmeid kordi Avatud Eesti Fondi poole ja kaks korda Hasartmängumaksu Nõukogu poole. Kultuurkapitalilt saime möödunud aastal II Rahvusvahelise Lumepalliturniiri korraldamiseks Spordi ja kehakultuuri Sihtkapitali poolt 5000 krooni, ülejäänud kordadel on vastus olnud eitav. Küll aga on meid alati toetanud Tallinna Kultuuriamet, kellele oleme väga tänulikud.

Kultuurkapitali sihtkapitalidest on võimalik taotleda toetust üksnes balleti, rahvatantsu ning võistlustantsu jaoks. Kõik ülejäänud tantsustiilid aga... ”Kui vastav sihtkapital puudub, siis see pole Kultuurkapitali ampluaa” – just nii on talle Kultuurkapitalist vastatud. Tänavu andis kõigile tantsuvaldkonda puudutavatele toetustaotlustele eitava vastuse ka Hasartmängumaksu Nõukogu. Toetusi pole võimalikuks pidanud ka Avatud Eesti Fond ega Rahvuskultuuri Fond. Swingtantsu eestvedaja Eestis Piret Torm-Kriis ei ole kibestunud, küll aga on tal tekkinud hulgaliselt küsimus, millele tahaks saada vastuseid.

Minu jaoks on kõige hämmastavam see, et kui fikseeriti kultuurivaldkonnad, siis tants kultuurivaldkondade hulka ei sattunud – Kultuurkapitalil puudub sihtkapital, mis oleks mõeldud tantsu jaoks. Kui küsida toetust rahvatantsule, siis on sihtkapitaliks Rahvakultuuri Sihtkapital. Võistlustants kuulub Spordi-ja kehakultuuri Sihtkapitali alla, ballett ja moderntants, mis on võrdsustatud teatriga, Näitekunsti Sihtkapitali alla. Ent kõik muud tantsustiilid ei kuulu mitte kusagile, neid ei ole Eesti kultuuripildis justkui üldse olemas! Ma olen korduvalt küsinud Kultuurkapitalilt, kui olen viinud kas sving- või stepptantsu taotluse, et millisele sihtkapitalile ma selle esitan. Mulle on ka mitmel korral vastatud, et kui sihtkapitali ei ole, siis järelikult ei kuulugi see Kultuurkapitali ampluaasse. Küsimuse peale, kust siis toetust saada, vastatakse, et ei oska öelda, pöörduge firmade poole. Firmad omakorda soovitavad pöörduda fondide ja sihtkapitalide poole, kuna ei pea end kultuurivaldkondade asjatundjaiks ja on kõik toetusrahad väidetavalt fondidele jagamiseks usaldanud. Suletud ring!
Pireti Swingikamber-Stepikoda on täiesti omal initsiatiivil ja entusiasmil rajanev ettevõtmine. Kui ise oma entusiasmi ei rakendaks ja oma majanduslikku baasi ei seoks, siis seda asja siin Eestis lihtsalt ei oleks. Kogu mu sissetulek kulub selle ettevõtmise ülalhoidmiseks. Tänan õnne, et abikaasa jaksab mind ülal pidada, muidu oleksin juba ammu lõpetanud.
Svingtantsu kohapealt võin öelda, et olen selle eestvedaja Eestis. Svingi tantsitakse Tallinnas veel ühes kohas ning Järvamaal Koigis, Valgas ja Antslas.
Stepptantsijaid ja õpetajaid on Eestis rohkem. Stepptantsu festival, mida tantsutrupp Modus sel aastal esimest korda organiseerib, ongi esimene katse tuua Eestis kokku kõik need, kelle harrastuseks on stepptants ning näidata iirlaste Riverdance`i kõrval omamaiseid võimalusi ning tegijaid. Eesti stepptantsijad kunagi varem kohtunud ei olegi – juba seetõttu, et on vaja kohta, kus stepptants ilusti kõlaks ning rütmid oleksid puhtalt kuuldavad. Igal põrandal ja igas saalis ei lubatagi üldse steppida, sest paljud saalivaldajad leiavad, et stepptants rikub nende põranda ära. No kui tantsijatel on õiged rauad ja õiged kingad, siis see küll põrandat ära ei riku. See kartus aga näitab selgelt, kui vähe meil tegelikult sellest tantsustiilist teatakse.”

Milleks kõik fondid ja kapitalid, kui toetust praktiliselt ei anta?

“Elu on tehtud võimatult keeruliseks küll. Ükskõik millisest fondist küsida, ei toetata. Leitakse, et ei ole vaja. Samas räägitakse meil üha kasvavast narkomaaniast, AIDSist, enesetappudest, hulkurlusest jne. Minu meelest on igasugune harrastustegevus, mida noortele pakutakse, narkomaania vastase võitluse tarvis parim vahend. Võib-olla mõned suuremad erastuudiod elavad hästi, ma ei kujuta ette, et kõik need pisikesed ettevõtted, kes tegelevad hobide, harrastuste ja huvitegevusega ning eriti need, mis suunatud lastele, ükski väga jõukalt elaks. Just need, kes tahavad ka sisulist tulemust saada, et inimene, kes siin käib, ei oleks mitte ainult rahamaksja, vaid et ta siit midagi omandaks ja saaks millegi võrra rikkamaks. Et ta oleks trennist lahkudes õnnelik, et tema vaim ja hing oleksid puhanumad. Samas ei ole saladus, et palju andekaid lapsi tuleb just vaesematest peredest, kuid neil ei ole paraku võimalik erastuudiotes käia. Meie kultuurijuhid peaksid mõtlema ka nende toetamise võimalustele, et laste võimed ei jääks majandusliku kitsikuse tõttu välja arendamata ning et ka vaesematel lastel oleks võimalik tegeleda sellega, mis neid paelub.”

Me imetleme iirlasi. Kas eesti rahvakultuur võiks saada sama tuntuks?

“Kui ükskõik kus maailma nurgas tantsida paar Eesti rahvatantsu, siis on see kahtlemata midagi väga erilist. Kui tantsida pool tundi, siis on aga seda kahtlemata liiga palju. Meie tantsud pole nii efektsed ja visuaalselt pilkupüüdvad, kui iirlaste stepptants, kuigi meil on loodud temperamentseid autoritantse ja püütud siduda rahvatantsu teiste tantsustiilidega. Moduse repertuaaris on ka näiteks mitu svingtantsu, mis on puhtalt eesti muusika saatel. Ent kõik väga tõsimeelsed rahvuskultuuri tulihingelised pooldajad on leidnud, et rahvatantsu ei tohi mitte millegi muuga solkida ning kes seda üritab, sellele antakse kohe kõvasti vastu näppe. Ma arvan, et teiste tantsustiilide lisamine annaks hoopis uut värvingut juurde ja tantsijale oleks see ka väga põnev nii emotsionaalses plaanis kui ka füüsiliselt. Näiteks kuidas sedasama labajala või hüpleva polka sammu teha stepikingades steppides.
Minu arvates ei tehta meil vahet kahel erineval mõistel – rahvakultuur ja rahvuskultuur. Rahvakultuurina mõistetakse folkloorset rahvuskultuuri, tegelikkuses hõlmab rahvakultuur aga kõiki kultuurinähtusi, mida siinne rahvas sellel maal viljeleb. Paraku kirjutatakse Eesti Rahvakultuuri Teatajas nr 1 kõige muu kohta peale rahvatantsu väga halvasti. Valdo Rebase artiklis “Uitmõte omamaise ja rahvatantsu teemal” leitakse, et riiklikult tuleks toetada ainult ühte tantsustiili – eesti rahvatantsu. On kasutatud lausa väljendeid: “me võime end vigaseks steppida või kõhutantsus naba paigast väänelda. .. “ No kui nii halvasti kõige muu kohta öeldakse, mis ei ole lausa labajalgne, siis…
Ma ei tea, miks tahetakse eestlast tantsukultuuris nii kokku suruda, nii piiratuks teha? Afroameerika tantsude kohta on kirjutatud: “Me ei saa hakata lihtsalt afroameeriklasteks või iirlasteks.” Koolis õpime ju kõiki aineid ja ei hakka sellepärast veel füüsikuteks, keemikuteks, sakslasteks jne. Leian, et Eestimaal peab olema võimalik tegelda igasuguse, nii Eestimaise rahvatantsu kui mingisuguse väga müstilise ja eksootilise tantsustiiliga. Inimestel peab olema valikuvabadus. Teiste rahvaste tantsude tundmaõppimine aitab mõista maailma. Ei saa olla selline pastelaju, et midagi muud ei mõista kui ainult oma kultuuri. Sa tunned ennast sel juhul mujal täieliku võõrkehana.
Kui võrrelda muu maailmaga, siis teistes riikides on tantsukoolides võimalus õppida kümneid ja kümneid tantsustiile. Rahvatants on teiste stiilidega võrdne, mitte aga ei suru teisi alla. Ma ei ole rahvatantsu vastane, aga kui ilmuvad sellised artiklid ja hakkab ilmnema sellest tingitud suhtumine kultuuri rahastamisel, siis leian, et midagi on väga valesti.”

Millal avastasite enda jaoks svingtantsu?

“Esmakordselt puutusin svingtantsuga kokku 1993. a Euroopa noorte tantsulaagris, kus oli üks inglanna, kes õpetas lindy hoppi. See oli nii teistmoodi, nii uudne, nii huvitav, nii vaba, nii loomulik, et paelus mu huvi jäägitult. Ta nägi, et olin sellest kangesti huvitatud ja kutsus mind enda juurde õppima. Mind võlus svingtantsu juures just vabadus – vabadus teha kõike just nii, nagu inimene tahab.
Stepptantsu avastasin hiljem, kui käisin korduvalt ülemaailmses svingtantsulaagris. See oli tegelikult afroameerika tantsude laager, kus õpetati ka stepptantsu. Stepptants paelus samuti minu huvi ja hakkasin proovima. Rütmid, nagu kiikuminegi, on ju üks meie elu osa. Väga suureks eeskujuks on mulle maailmas Chazz Young, kes tantsib nii svingi kui ka steppi, olgugi, et ta on nüüd ligi 70 aastat vana.
Tantsutrupp MODUS on Tallinnas tegutsenud 18 aastat, sellest iseseisva mittetulundusühinguna 5 aastat. Pireti Swingikamber-Stepikoda alustas tegevust möödunud aasta septembris, kuid avamispidu pidasime alles uue aasta algul, kui ruumid olid päris korda tehtud ja kõik vajalik muretsetud. Harrastajaid on praegu ligi 100 inimest, vanuses 3-50. Lisaks tantsukursustele ja nädalalõpu jämmidele, kus saab õpitut praktiseerida, toimuvad ka kehakooli tunnid ja lastetuba, kus lapsed hakkavad 3-4aastaselt tantsumaailma avastama.”

Olgugi, et swingtantsu ja steppimise harrastus on alles hoogu saamas, on eestlased käinud välismaal võistlemas ning ette on näidata korralikud tulemused lindy hopis. 1998. a Soome lahtistel meistrivõistlustel I koht, Norras 1999. a seitsmendad, maailmameistrivõistlustel 1997 Rootsis poolfinaalis ja üldarvestuses 13. koht, rahvusvahelistel võistlustel Klaipedas 2001 detsembris II ja III koht. Rahvusvahelisel Lumepalliturniiril, kus hindavad rahvusvahelised kohtunikud ning võistlevad Eesti, Läti, Leedu, Venemaa ja Soome, on absoluutvõitjad olnud mõlemal korral eestlased. Tulemused ei ole kehvad, arvestades seda, et nad on oma harrastuse ise kinni maksnud.
Millal märkavad meie tegijaid, kes Eestit maailmale heast ja positiivsest küljest tutvustavad, Kultuurkapital ja teised fondid, kes peaksid olema loodud selleks, et just koda nikualgatust ja eraalgatust (mille tähtsust meil armastatakse rõhutada) toetada?