Foto: https://kresy24.pl/

Meie „punased jooned“ ümber tõeliste ühisväärtuste

tekst: Taavi Pärtel

Käimasolevas globaalses infosõjas on järjest raskem aru saada, kes ajab nii-öelda õiget asja ja kes mitte. Niisuguses olukorras orienteerumiseks tuleb maha märkida need meie tegelike ühiste väärtuste „punased jooned”, mille ületamisele peaks järgnema üldine hukkamõist.

Olukorra teeb aga keeruliseks see, et kogu tsiviliseeritud maailma rünnatakse samaaegselt mitte ühe ega isegi kahe, vaid koguni 3-4 erineva vaenuliku jõu poolt. Nii ongi kujunenud olukord, kus ühtedes küsimustes täiesti mõistlikke seisukohti omav jõukeskus (poliitik, erakond, muu arvamusliider või kollektiiv) võib mingites teistes küsimustes ilmutada kas võhiklikkust või koguni varjamatut vaenulikkust.
Niisuguses olukorras orienteerumisel ei kehti enam senine küllaltki selgepiiriline jaotus „sõbrad-vaenlased”. Selle asemel tuleb meenutada, miks me omal ajal üldse niivõrd meele­heitlikult iseseisvuse taastamise nimel võitlesime. Ehk siis tuua välja, mis on need meie tegelikud ühised väärtused.
Uuringud on toonud välja, et eestlane pole kindlasti mitte mingit sorti „äärmuslane”. Samas ta on pigem konservatiiv (alalhoidlik) kui liberaal. Paraku võib nii sotsiaalmeediast kui ka olulistest meediakanalitest leida täiesti uskumatuid ning tihti lausa ­õõvastavalt absurdseid seisukohti. Tihti on need sõnastatud ka põhimõttel „kes ei ole meie poolt, on meie vastu”. Paraku on ajalugu näidanud, et õnnetute asjaolude kokkulangemisel võib isegi marginaalne vähemus haarata enda kätte võimu. Tänapäeval ei peagi selleks tingimata riigipööret korraldama, nagu saja aasta eest bolševikud tegid. Piisab ka ühiskonna meelsuse jõuga muutmisest, levitades täielikke valesid agressiivsel moel. Sellepärast tulebki maha märkida need „punased jooned”, mille ületamine on ilmne äärmusluse tunnus ja millele peaks järgnema üldine hukkamõist.
Ükski traditsiooniliselt alalhoidlik eestlane ega ka meisse sõbralikult suhtuv muulane ei saa ju nõustuda järgnevalt toodud väidetega:

1. Eesti Vabariiki ei okupeeritud ega annekteeritud 1940. aastal või oli see „õigustatud”
   (mistahes ettekäändel)
2. Nõukogude Liidul ei olnud mingit süüd Teise maailmasõja puhkemises (rääkimata otsesest osalemisest sõja vallapäästmisel) ega pannud toime kuritegusid või olid needki „õigustatud”
3. 3) Kommunistlike režiimide roimad on olnud väiksemad kui natside või Jaapani sõjaaegsed roimad või olid need „õigustatud”
4. Kommunistide eesmärgiks ei olnud maailma vallutamine
5. Eestlased on kollektiivselt süüdi natsiroimades ja peavad selle eest vabandama
6. Eestis rikutakse vene „vähemuse” inimõigusi
7. Nõukogude Liit ja/või kommunismijärgne Venemaa on alati tegelenud üksnes enda kaitsega ega pole iial kedagi vallutada tahtnud, seevastu lääneriigid on aga tegelenud ründega
8. Kommunismijärgne Venemaa pole süüdi kallaletungides Tšetšeenia, Gruusia ega Ukraina vastu, samuti pole Vene riigivõimul midagi pistmist 2007. aasta „pronksiööga”
9. Venemaa poliitika eesmärk on teha inimkonnale head, lääne-
   riikide poliitika eesmärgiks on aga teha halba
10. NATO on agressiivne/
    kuritegelik organisatsioon
11. Eesti koos kõigi lääneriikidega on kollektiivselt süüdi „kuritegudes” islami ja/või Venemaa ja/või kogu „kolmanda maailma” vastu
12. Islamistide terror on õigustatud (ükskõik, mis ettekäändel, sh. ka „kui vastupanu Lääne kultuurilisele agressioonile”)
13. Islamistid ei pane toime terroriakte, need (nii 9/11 kui muud) on hoopis lääneriikide valitsuste (või riigiorganite) vandenõude tulemused (eriti kurioosne on siin see, et niisuguste seisukohtade levitajad ise räägivad samuti islamistide ohtlikkusest!)
14. Eesti jt maade sõdurid on samuti kurjategijad, sest on osalenud „kuritegelikel” missioonidel, niisamuti on kurjategijad ka need poliitikud, kes nad sinna saatsid
15. Ka Lääne kultuur tervikuna on osa kurjategijatest poliitikute „sõjast inimkonna vastu” või teisest vaatenurgast – hoopis solvab või võib solvata kas mingit osa immigrantidest või mõnda muud vähemusgruppi (näiteks omasooihalejaid) – ning seetõttu tuleb vastav osa kultuurist jõuga ümber defineerida või ära keelata
16. Eesti Vabariigi iseseisvuse taastanud rahvuslased ei mõista õigesti euroopalikke väärtusi või teisest vaatenurgast – nad on hoopis „süüdi” rahvavaenuliku poliitika ajamises, järelikult nad pole rahvuslased, vaid reeturid
17. Eesti 1990. aastate algul paika pandud üldine poliitiline kurss (sh. NATO liikmelisus) on olnud algusest peale kahjulik ega vasta Eesti rahvuslikele huvidele, ka peaks poliitiline võim Eestis kuuluma mitte ebakompetentsetele kapitalismi ja demokraatia pooldajatele, vaid neile, kes „oskavad valitseda» ehk endistele kommunistidele, kes pealegi oskavad kindlasti Venemaaga suhteid parandada – sest suhete madalseis on just Eesti poole
    süü ning üldse ei ole Eesti lääneriik, vaid kuulub Venemaa mõju-
    sfääri ning Eesti rahvuslikes huvides ongi sinna kuuluda
18. Normaalne alalhoidlikkus/
    patriotism = rassism/paremäärmuslus/natsism/„vihakõne”
19. Võõrtsivilisatsioonidest tulnud inimesed pole kohustatud austama Läänes kehtivaid seadusi ega reegleid, hoopis Lääne inimesed peavad mujalt tulnuid TINGIMUSTETA austama – kui mujalt tulnu paneb toime kas või ränga kuriteo, on süüdi Lääne inimene, sest ta „provotseeris” sisserändajat
20. Igasugused katsed kaitsta rahvust (eriti väikerahvust) tema ajaloolisel territooriumil on vastuolus inimõiguste põhimõtetega, sest igaühel on loomulik õigus asuda elama ükskõik kuhu ja sealjuures ei tohi temalt mitte midagi nõuda – rahvusriik on mittevajalik igand, takistus tõeliselt võrdõigusliku ühiskonna rajamise teel
21. Eesti Vabariik on kuritegelik moodustis ja/või eestlased ei väärigi iseseisvust, sest nad on natsid, rassistid ja kiusavad taga venelasi, moslemeid, mustanahalisi jt. võõramaalasi ja/või sallivad oma juhtide osalemist lääneriikide kuritegelikus
    poliitikas

Mitmes punktis kasutavad kõik äärmuslased täpselt ühesugust retoorikat. Näiteks on USA ülemvõim ning NATO olemasolu ühtviisi ärritav nii vasak- kui ka paremäärmuslastele, islamistidele kui ka venemeelsetele. Nii et juba siit peaks välja tulema, et meie rahvuslikud huvid on selges vastuolus mistahes äärmuslaste huvidega.
Kokkuvõtteks võib öelda, et kõik see, mis vastandub neile 21 punktile ja jääb „siiapoole” neid „punaseid jooni”, moodustabki meie tegelike ühisväärtuste kogumi, millele oleme seni toetunud ja millele tuleb ka edaspidi toetuda.
Kaitskem siis üheskoos meie
tõelisi ühiseid väärtusi!