|
|
Genoka-aeg?
Varem olid
politrukid, partorgid, komsorgid, nn teadusliku kommunismi lektorid
– tänapäeval nende asemel nn arvamuskujundajad
või -liidrid.
Kommunisti, nüüdse sotsi ja „arvamuskujundaja”
Marju Lauristini välja käidud „nõukaaeg”
meeldis paljudele eestlastele, oli ju ommeti üts illos
aeg – kommunistidele ja kollaborantidele, eks. Kõige
parem oleks kõik, mis vähegi võimalik ümber
nimetada. Näiteks küüditamise asemel – küüdiaeg,
siberikülastusaeg.
Postsovetlikus Eestis
on rahvamasside uimastamiseks seesugune praktika juba ammugi välja
töötatud ja kasutusele võetud. Tuletagem meelde:
nõukogude kommunistliku okupatsiooni lõpetamise
asemel iseseisvuse taastamine, laulev revolutsioon; desovetiseerimise
asemel – uute võimaluste avanemine; patriotismi asemel
– äärmuslus, ekstremism; rahvuslase asemel –
rahvusradikaal; marumuulase asemel – vene aktivist; nõukogude
võimu asemel – rasked ajad; derussifitseerimise asemel
– multi-kulti lõimumine; rahvusriigi taastamise asemel
– kodanikuühiskonna ülesehitamine; venelase asemel
– muulane, vene keelt kõnelev inimene; riigireetmise
asemel otse valitsuse tasemel – ajakohase piirilepingu
sõlmimine, Eesti Vabariigi julgeoleku kindlustamine; kommunistliku
terrori asemel – õigusvastased repressioonid. Ja ikka
nõnda edasi samasuguses neokommunistlikus vaimus ja usus.
Pole sugugi kindel,
et poolakad oleks valmis venelaste genotsiidi poola ohvitseride
suhtes nimetama ümber genoka-ajaks või juudid holokausti
holoka-ajaks. Miks meil neid eesti inimesi, kes kommunistidele
kaasa määgivad, nii palju on?
Tea Kurvits,
Kultuur ja Elu peatoimetaja
|
|
|
