Kultuur ja Elu 3/2008

Kultuur ja Elu 2/2008

Ajalookonverents Valgas. Foto: Kuno Raude.

Kuno Raude: Oma ajaloo ja vabadusvõitlejate salgamine ei tee au mitte ühelegi Eesti kodanikule, kõige vähem rahva valitud poliitikule.

tekst: Kuno Raude

Kõige eredamalt ilmnevad isikuomadused kriitilistes olukordades. Suurriikide kokkupõrge II maailmasõjas asetas konflikti kistud inimesed valikute ette: alistumine, ka koostöö igipõlise vaenlasega, oma naha päästmine kõikvõimalikel viisidel, relvastatud võitlus sissetungija vastu. Sõja alguseks oli Eesti riik ja kaitsevägi lammutatud, rahvalt relvad ära võetud. Ka Eesti kaadriohvitserid seisid valikute ees.  Leitnant Alfons Rebane teadis täpselt millised võimalused olid Eestil enesekaitseks, eesmärgiks Eesti Kaitseväe ja riikliku iseseisvuse taastamine Atlandi hartas sõnastatud sõjajärgse maailmakorralduse põhimõtetel. Ajutine liit Saksa relvajõududega oli pragmaatiline valik. Teised lääneriigid olid sõjalisest koostööst Eestiga keeldunud. Ülioluline on siinjuures teadmine, et mitte ükski eesti sõjamees ei olnud nats, neile oli üdini võõras natsionaal-sotsialistlik ideoloogia.

Eesti kuulsaima sõjamehe, Tammelehtedega Raudristi Rüürliristi kavaleri kolonel Alfons Rebase ja tema relvavendade unistused oma riigi taastamisest täitusid alles 1991. aastal. Ka taastatud Eesti Vabariigi poliitikud ja riigimehed seisavad pidevate valikute ees. Nende valikute hulka ei kuulu oma rahva ajalugu sellisena nagu ta on olnud.  Oma ajaloo ja vabadusvõitlejate salgamine ei tee au mitte ühelegi Eesti kodanikule, kõige vähem rahva valitud poliitikule. Pidagem seda meeles eelseisvatel valimistel kohalikesse võimuorganitesse, Euroopa Parlamenti, riigikogusse.

Valga konverentsist osavõtjate pöördumine, millele ei ole vastust tänaseni

Riigikantselei
Stenbocki maja Rahukohtu tn. 3
15161 Tallinn
 
Austatud Eesti Vabariigi peaminister Andrus Ansip!
Austatud Eesti Vabariigi Valitsuse liikmed!
 
II. maailmasõja ohvriterohkemad lahingud Eestimaa pinnal toimusid Narva jõel, Auveres, Sinimägedes, Emajõel, Porkunis ja mujal. Eesti kaitsel langenute mälestuseks on rahvas kahekümne aasta jooksul  püstitanud ausambaid ja teisi mälestusmärke paljudes Eesti maakondades.
Puudub peamine – keskne memoriaal II. maailmasõjas Eesti kaitsel langenud sõjameestele. Aastaid on Eesti Vabadusvõitlejate Liit taotlenud ausamba püstitamist  Tallinnasse hukatud ja hukkunud Eesti kaadriohvitseridele. Tänaseni on tähistamata Eesti riikliku iseseisvuse taastamise nimel võidelnud eesti sõdurite ja nende perekonnaliikmete matmiskohad välismaal, sealhulgas Venemaal. Rüüstatakse ja lõhutakse Saksa riigi kulul taastatud Saksa sõjaväekalmistuid Eestis ning välismaalaste rahadega püstitatud ausambaid ja mälestustahvleid. Räigete rünnakute ohvriks on langenud Eesti kaitselahingutes osalenute  auks püstitatud ausambad Sinimägedes ja muud mälestusmärgid Eestis.

Eesti taasiseseisvumisest möödunud aeg on näidanud, et rahvaalgatuse korras ja MTÜ-de võimalusi arvestades ei ole võimalik kirjeldatud ülesandeid lahendada. Eelolevat arvestades teeme Eesti Vabariigi Valitsusele järgmised ettepanekud:   

1. Viia Eesti Vabariigi 95. aastapäevaks väärika lõpuni Eesti kaitselahingutele pühendatud memoriaali  rajamine Sinimägedes.
2. Rajada Tallinnasse Eesti Vabariigi 95. aastapäevaks memoriaal hukatud ja hukkunud Eesti ohvitseridele.
3. Korraldada välismaal, eelkõige Venemaal, hukkunud või seal hukatud Eesti sõdurite ja  Venemaale küüditatud ning seal hukkunud eestlaste matmiskohtade tähistamine.
4. Võtta Eestis paiknevad sõjaväekalmistud, Eesti riikliku iseseisvuse taastamise nimel võidelnud eesti meeste auks püstitatud ausambad ja muud mälestusmärgid ning metsavendadele, tapetud rahulikele elanikele  ja küüditatutele püstitatud mälestusmärgid Eesti riigi kaitse alla.
    
   26. juunil 2008. aastal Valga Muuseumis toimunud ajaloopäevast osavõtnute volitusel lugupidamisega
    
   Kuno Raude
   Vabadusvõitlejate Liidu juhatuse liige
    
   Valgas, 26.06.2008.a.