|
|
Vene munder ärritab!
Eesti on väike,
aga vaimselt suur riik. Meie kaitsevahendiks on hirm, meeldib
see meile või mitte. Saksa mundris monument Lihulas võeti
maha sellepärast, et kardame ameeriklasi, Vene mundris pronkssõdurit
aga ei saa maha võtta sellepärast, et kardame venelasi.
Just see munder on eestlastele
kõige põlatum ja vihatum munder kogu maailmas. Selles
mundris mehed okupeerisid Eesti, küüditasid eestlasi
Siberisse, tapsid metsavendi ja eestimeelseid inimesi. Lausa ime,
et senimaani pole monumendile veel pommi alla pandud, sest just
see munder on eestlastele eriti vastik.
Igal juhul tuleb pronkssõdur
sealt ära koristada! Võib arvata, et mahavõtmisega
käib kaasas mingi jama, aga kui maha ei võta, siis
tuleb suurem jama. Niisiis on kõik aktsioonid kuni monumendi
kõrvaldamiseni meie kohustus. Nii tõttasin minagi
tol päeval Tõnismäele, käes plakat "Okupatsiooni
ausammas kadugu…!"
Kahjuks tänasel
päeval ajab osa meie poliitikuid udu, et ISIKLIKULT neid
monument ei sega ning Tõnismäe samba eemaldajad on
rahvusliku vaenu õhutajad. Minu arvates just vastupidi:
rahvusliku vaenu õhutajad on need, kes pole nõus
okupatsiooni ausammast ära viima! Kui pronkssõdur
kadunud, pole ka kohta ja kollet, kus okupatsiooniihalejad demaršše
korraldavad, vähemalt kaks korda aastas eestlastele hinge
sülitavad ja rahvustevahelist vaenu tekitavad.
Aga võib-olla ongi mõnede meie poliitikute eesmärk
kõik omavahel tülli ajada, siis vaid - jaga ja valitse?
Ei maksaks meil kellelgi illusioone heietada.
Okupatsioonist siia jäänud venemeelseid okupante ja
nende järeltulijaid ei huvita ega hakka kunagi huvitama,
mida meie tunneme. Lõimumine ja integreerumine on müüt!
Neile sobib OMA illusoorne maailm. Mööda seinaääri
käimine ja jaanalinnu mängimine meid ei aita, nemad
mõistavad seda teisiti - nii, nagu neile meeldib, nagu
neile sobib: küll nad - eestlased - lepivad kõigega,
anname aga tuld, küll tõmbavad lõplikult koomale
ja võtavad vastu ka vene keele teiseks riigikeeleks! Ja
kui veel edasi suruda, ilmub lagedale ka armastatud, aga vahepeal
kaotsi läinud derzhaava!
Tea Kurvits,
Kultuur ja Elu peatoimetaja
|
|
|
