|
|
Okupantide võimu sümbol
peab kaduma!
pöördumine:
Aavo Savitsch, Ain Saar , Tiit Madisson, Jüri Liim
foto: jüri liim
Mälestusmärgid
kätkevad endas suurt sümboolset jõudu, kandes
endas kindlaid väärtusi, toetades ühiseid identiteete,
legiteerimaks võimu ja ajalookäsitlust. Õigus
püstitada monumente või neid ka maha võtta
on sellel, kelle käes on võim. Võimul olijaile
kuulub õigus tõlgendada ajaloosündmusi, seega
peavad mälestusmärgid põlistama “ajaloolise
tõe”, mida võimu omav poliitiline jõud
omaks peab.
Taasiseseisvunud
Eesti viieteistkümnendal aastal seisab endiselt Tallinna
kesklinnas kommunistliku okupatsiooni põlistamise sümbolina
püstitatud nõukogude sõduri mundris Pronksmees,
mida venekeelne elanikkond ka Aljošaks kutsub. Igal aastal
pühitsevad okupandid ja nende järglased Aljoša
juures oma võitude aastapäevi: Eesti Vabariigi pealinna
vallutamist 22. septembril 1944 ja 9. maid 1945, mis põlistas
ligi viiekümneks aastaks Eesti okupeerimise, tuues rahvuslik-isamaalise
meelsusega eestlastele lugematuid kannatusi ja alandusi.
Korduvalt
on nõutud okupatsiooni sümboli kõrvaldamist
meie pealinna kesklinnast, kuid Eesti poliitiline establishment
on selliseid nõudmisi seni kõrgilt eiranud, eelistades
pigem punamonumenti kaitsta, alandades niiviisi patriootlikult
meelestatud kodanikke ja sülitades meie rahvuslikele väärtustele.
Möödunud aastate kogemus näitab, et ükski
seni võimul olnud poliitiline erakond ei ole okupatsiooni
sümboli kõrvaldamist tõsiselt võtnud,
kuigi mõni opositsioonis olnuna on silmakirjalikult nõudnud
Pronksmehe teisaldamist.
Selle aasta
“võidupühal” Tõnismäel toimunu
oli järjekordseks süljelärakaks näkku neile
eestlastele, kellele Eesti omariiklus ja meie rahva minevik ja
tulevik korda lähevad. Okupantide ja nende järeltulijate
üritusel sini-must-valgega piketeerijad viidi Eesti politsei
poolt punalippu lehvitava venekeelse seltskonna meeleheaks, nende
mõnituste ja sõimu saatel minema. Ühegi sõltumatu
riigi võimud nii ei talitaks. Ühegi iseseisva riigi
võimud ei taluks oma pealinnas võõra, põlisrahvale
korvamatuid kannatusi tekitanud võimu sümbolit, mille
juures okupandid pidutsemas käivad!
9. mai
2006 Tõnismäe sündmused demonstreerisid kujukalt,
et Eesti võimud on tegelikult ühe mütsi all okupantide
ja rahvusaate vägistajatega. Selline käitumine solvab
ja mõnitab mitte ainult Eesti riigi iseseisvuse eest võidelnuid,
vaid kõiki eestlasi, kellele on kallis meie omariiklus
ja iseolemine omal kodumaal. Tõnismäel toimuv oli
“vääriliseks jätkuks” Lihula monumendiröövile,
kus vabadusvõitlejate ausammast kaitsnud rahvale aeti politsei
pipragaasi, kumminuiade ja koertega kallale. “Võidupüha”
sündmuste jätkuks oli Narva “vabastajate”
ausamba juures toimuv, kuhu rahvuslikke väärtusi garanteerida
lubanud Isamaa-Res Publica liikmed lilli asetasid, sellega kujukalt
paljastades, kellega tegelikult ühineva erakonna puhul on
tegu.
Tänases
Eestis valitseb olukord, kus välismaiste peremeeste tahtmisel
on alustatud rahvusriikluse likvideerimist ja rahvuslike väärtuste
mahasurumist. Riigikogus ei ole esindatud ühtegi erakonda,
kes seisaks rahvuselike väärtuste säilitamise eest,
eelistatakse pigem järgida Washingtonist, Brüsselist,
Tel Avivist ja Moskvast tulevaid “soovitusi”. Sellest
lähtuvalt on rahva hulgast tulnud initsiatiivil alustatud
Eesti Rahvusliku Liikumise organiseerimist. Kuna meie nn etableeritud
erakonnad eelistavad orjalikult lipitsedes täita vaid võõraste
käske, peab keegi kaitsma meie rahvuslikke aateid, meie rahva
au ja iseolemise tahet. Nendel eesmärkidel luuakse Eesti
patriootlik ühendus Eesti Rahvuslik Liikumine. Kutsume kõiki
Eesti rahvuslasi-patrioote meiega liituma!
Meie, allakirjutanud,
kes me võtsime aktiivselt osa iseseisvumisliikumisest 1980-ndail
aastail, deklareerime, et loodava Eesti Rahvusliku Liikumise auasjaks
saab Tõnismäel paikneva punamonumendi kõrvaldamine.
Aeg on näidanud, et võimudel selline tahe puudub.
Lubame, et punast okupatsiooni sümboliseerivat monumenti
järgmise Eesti Vabariigi aastapäeval Tõnismäel
enam ei ole.
Eestimaa su mehemeel,
pole mitte surnud veel!
Aavo Savitsch
Ain Saar
Tiit Madisson
Jüri Liim
|
|
|
