|
|
Mõisaküla keskkooli
õpilane ning uurimistöö autor Maidur Kaskelainen
(12. klass), saab vabadusvõitleja Mart Nikluselt
kingiks tema raamatu Mind ei tapetud õigel
ajal. Keskel seisab ettekandega esinenud riigikogu
liige Trivimi Velliste. Meelis Sõerdi foto.
|
Propagandamüüdid,
tegelikkus ja tulevikuväljavaated
tekst: m-m. koppel
13.
aprillil toimus Mõisaküla keskkoolis järjekordne
Jüri Kuke mälestusseminar. Pealkirjas
olevale teemale keskenduti Langenud Vabadusvõitleja Päeva
X aulakonverentsil 2. aprillil Tartu Ülikooli aulas. Konverentsi
korraldas Akadeemiline Vabadusvõitlejate, Inimõiguslaste
ja Repressiooniohvrite Mälestuskeskus HEREDITAS.
Tartu Ülikooli
peahoone fuajees oli avatud päevakohane näitus. Tegu
oli senistest kõige esinduslikuma konverentsiga nii esinejate
kui ettekannete sisu poolest. Konverentsi avasõnad ütles
Tartu Ülikooli rektor Jaak Aaviksoo. Süüdati mälestusküünal
ning muusikalise tervitusena kõlasid Mart Nikluse esituses
Steinwey & Sons kontsertklaveril Fr. Chopini klaverisonaadi
op. 35 II osa dramaatilised, protesteerivad ja otsekui süüdistavad
helid.
Ettekannetega esinesid konverentsil Mart Niklus, Enn Tarto, Olaf
Mertelsmann, Henn Käärik, Jaanus Raim, Jüri Estam,
Heino Noor, Linnart Mäll, Priit Silla, Anto Raukas, Kalju
Mätik, Jüri Vaidla, Mart Vabar, Holger Kaljulaid, Ilmar
Vananurm, Mait Raun, Märt Kunnus ja Mart Helme.
Linnart Mäll tuletas
Eesti Vabariiki ja Esindamata Rahvaste Organisatsiooni käsitleva
sõnavõtu alguses meelde, et kommunistid soovivad
küll seda, et neile andestataks. Kuid samas tuleb meeles
pidada, et kommunistid ise ei andesta iialgi neile, kes nendega
kaasa ei jooksnud, kes ei teinud koostööd KGB-ga, kes
ei kuulunud parteisse, kes osalesid vastupanuliikumistes ja vabadusvõitluses.
Ja L. Mäll rõhutas, et selleks, et Eestis midagi paremuse
poole muutuks, tuleb rääkimise asemel tegutseda ning
veel kord tegutseda.
Esinejatest väärib
esiletõstmist ajaloolane Henn Käärik, kes esitas
huvitava filosoofilis-analüütilise käsitluse teemal
15 aastat augustiputist. Sovetijärgne Eesti
farsist sündinud vabariik. Miks on tema arvates meil
riigi asemel tegu farsiga, sellest saate lugeda pikemalt ajakirja
sügisnumbris.
Kalju Mätik kõneles
sellest, kes on surnupeksjad ja keda nad teenivad
ning põhjendas, miks on juhtunud nii, et kõige kõvemad
punareiimi kriitikud on endised kommunistid. Miks? Ikka
selleks, et juhtida tähelepanu eemale oma süütegudelt
oma rahva vastu. Heino Noor võttis oma sõnavõtus
vaatluse alla pikemat ja põhjalikumat diskussiooni vääriva
teema: eestlaste rahvuskäitumine ja süüdistamine
kui psühhorelv. Anto Raukas rääkis keskkonnakahjudest
nõukogude korra ajal ja järel, mille kohta ilmus äsja
Eesti Entsüklopeediakirjastuselt ka vastav raamat. Majandusteadlane
Mart Vabar võttis vaatluse alla majandusarengu, omandisuhted,
Eesti kodanike ideaalid ja tegelikkuse ning meie okkalise teekonna
tsentraliseeritud käsumajandusest tõelise avatud turumajanduseni.
Majandusteemal kõneles ka Jaanus Raim, kes kirjeldas välkvalgeid
aastaid, mil majanduses pidevalt vaheseinad langesid, ja vaatles
sissetoodud välisraha kui valeraha kohapeal väärtusi
loonute ja loojate suhtes. Ilmar Vananurm rääkis aheldatusest
mitte füüsilises, vaid vaimses mõttes. Tema sõnutsi
oleme jätkuvalt vaimselt aheldatud ja ei ole sisemiselt vabaks
saanud. Jüri Vaidla rääkis Setumaast taasiseseisvunud
Eesti Vabariigis. Mait Raun viskas Eesti Vabariigi õiguslikust
järjepidevusest rääkides õhku küsimuse:
on`s meil täna esimene, teine, kolmas või neljas vabariik?
Märt Kunnus vaatles oma ettekandes Eesti demograafilist reaalsust
ja inimkaotusi pärast laulvat revolutsiooni. Selgus masendav
tõsiasi, et ainuüksi sooritatud abortide näol
oleme kaotanud sama palju, kui meid üldse on üle
miljoni inimese. Mart Helme tõi oma müütipõrmustavas
ettekandes Kas Eesti iseseisvuse taastasid kommunistid?
välja tõe, et Eesti iseseisvus taastus kohalike kommunistide
tegutsemisest sõltumatult.
Konverentsil võeti
vastu ettepanek kuulutada 27. märts, Langenud Vabadusvõitleja
Päev, riiklikuks tähtpäevaks.
* * *
Ettepanek
27. märtsi, Langenud Vabadusvõitleja
Päeva kuulutamiseks riiklikuks tähtpäevaks
Langenud Vabadusvõitleja Päeva X
aulakonverentsist osavõtjad Tartus ning Akadeemiline Vabadusvõitlejate,
Inimõiguslaste ja Repressiooniohvrite Mälestuskeskus
HEREDITAS HEROUM-DEFENSORUM LIBERTATIS et IURIS CIVILIS HOMINUM
in memoriam JÜRI KUKK pöörduvad Riigikogu, Vabariigi
Valitsuse ja avalikkuse poole järgmise üleskutsega:
Juba aastaid tagasi otsustas Endiste Poliitvangide
ja Kommunismiohvrite Rahvusvaheline Assotsiatsioon kuulutada 17.
juuni ülemaailmseks kommunismi vastu võitlemise päevaks.
Kuna nimetatud ettepanek on ikka veel ellu viimata, pöördume
teie poole avaldusega kuulutada 27. märts, Tartu Ülikooli
keemiadotsendi Jüri Kuke (1. mai 1940, Pärnu
27. märts 1981, Vologda) vangistuses hukkumise päev,
riiklikuks tähtpäevaks.
Nimetatud kuupäeval soovime esile tõsta ja jäädvustada
kõigi Eesti Vabariigi eest võidelnud kangelaste
ja märtrite mälestust. See päev hõlmaks
otseselt kümnete tuhandete vastupanuliikumisest osavõtnute
ja kommunismiohvrite mälestust, neid, kes võideldes
on kaotanud oma elu või osa sellest, kaudselt puudutades
kogu eesti rahvast. See riiklik tähtpäev peaks jääma
kestma mälestuspäevana ka siis, kui praegune põlvkond
on lahkunud.
Meenutagem siinjuures, et 17. juunil 1953 tõusid idasakslased
oma kommunistlike rõhujate vastu üles. Langenud Vabadusvõitleja
Päeva Eestis tähistamise mõtte aga algatas 27.
märtsil 1982 Vabadusraadios teenekas publitsist ja filmireissöör
Vladimir-Georg Karassev-Orgusaar. Eesti Vabariigis on seda päeva
avalikult tähistatud pärast sovetisüsteemi lagunemist.
Paljud meie sooviga ühinenud kodanikud tähistavad Langenud
Vabadusvõitleja Päeva konverentsiga tänavu just
siin, Tartu Ülikooli aulas, juba kümnendat korda.
Teadlase ja vabadusvõitleja Jüri Kuke hukkumisest
Venemaal Vologda vanglas möödus käesoleva aasta
27. märtsil veerand sajandit.
Tartu Ülikooli peahoone, 2. aprill 2006
Langenud Vabadusvõitleja Päeva X aulakonverentsist
osavõtjate nimel
juhataja Mart-Olav Niklus
abijuhataja Rein Vanja
|
|
|