Kultuur ja Elu 1/2006

Kultuur ja Elu 4/2005

Eesti Vabariigis kehtib aastal 2006 de iure kolhoosikord

tekst: Helir-Valdor Seeder

"Majandusedu juures on kõrvale jäänud aated, eetika ja moraal," tõdeb riigikogulane Helir-Valdor Seeder.

Tuleb tõdeda, et kolhoosikord Eestis de iure jätkuvalt kehtib, sest ei ole lõppenud põllumajandusreform ja mitmed kolhoosid ning sovhoosid on likvideerimata. Seega juriidiliselt tegutsevad nad edasi.
Näiteks Viljandimaal ei ole tänaseni veel likvideeritud ja on seega tegutsevate majandite nimekirjas Holstre kolhoos, Viljandi kolhoos, Viiratsi Riigimajand ja Halliste sovhoos.

Milles on asi? Kolhooside ja sovhooside likvideerimine on seotud väga keeruliste varaliste küsimustega, kus teatud subjektidel on tekkinud kohustused ja õigused ning kuni need kohustused ja õigused ei ole rahuldatud, seni ei saa majandit likvideerida. Põhiprobleem on see, et majandil on teatud kohustused üleval ja teatud vara on selle katteks. On olemas ka ilmselt teatud lepingud teiste juriidiliste isikutega, mis toovad tulu, millest siis kaetakse mingeid kohustusi.
Tegelikult on juba põllumajandusreformi seadust korra muudetud sellest aspektist, kuidas saaks nende majandite tegevust lõpetada. Muudatusena nähti seaduses ette, et kohtud määravad sundlikvideerijad. Need on juba aastaid tagasi määratud, ka nendele eelpool loetletud majanditele. Aga siiani on sundlikvideerijad ametis ja majandid on likvideerimata, sest kõigi kohustustega ei ole ühele poole saadud. Võib-olla pole need sundlikvideerijad ise ka eluliselt huvitatud selle protsessi lõppemisest.

Kuid arvan, et juba ammu oleks aeg valitsusel selle küsimusega tegelda, et need lahtised otsad sarnaselt omandireformiga ära lõpetada. Seda juriidiliselt koomilist olukorda ei saa normaalseks pidada. Kindlasti on juriidiliselt teisi lahendusi kui see, et kolhoosikord de iure Eestis aastal 2006 ikkagi jätkuvalt olemas on. See on ministeeriumiülene probleemide ring ja arvan, et ministeeriumide jõud käib sellest üle, kui seda peetaks oluliseks. Seda pole tehtud, sest praktikas pole see suur ja domineeriv majandusprobleem. Kuid majandusedu juures on kõrvale jäänud aate-, moraali- ja eetikaküsimused ning loen siia hulka ka kolhoosikorra likvideerimise. Arvan, et Eesti riigi probleemid on väga suuresti küll täna just nimelt suhtumistes ja väärtushinnangutes. Suhtumine "väiksesse" probleemi annab tegelikult hinnangu valitsuse laiemale suhtumisele ja lähenemisele, mis pikemas perspektiivis ja kaugemas tulevikus võib Eestile tuua küll uusi probleeme.

* * *

Kommentaar:

Põllumajandusministeeriumi avalike suhete osakonna nõunik Ants Laansalu.

1. Kas sarnaselt Omandireformiga ei tuleks lõpetada ka Põllumajandusreform?
   Reform lõppes põhiliselt 1997. aastal. 361-st kollektiivmajandist oli reform lõpetamata seisuga 01. 08 1997. a 49. kollektiivmajandis, sealhulgas lõpetati reform 1998. a pankrotiga 7. majandis sundlikvideerimisega 13. majandis ja reformikomisjoni juhi töö 19. majandis. Põllumajandusreformi lõpetamiseks puudub alus ja samuti põhjus. Sel aastal on võimalik veel kasutada EVPsid, jätkub varade kompenseerimine jms.
2. Kui palju on Eestis de iure eksisteerivaid kolhoose ja sovhoose?
   Eestis ei eksisteeri de iure kolhoose ja sovhoose. Kolhoosi põhikiri kaotas kehtivuse põllumajandusreformi käigus. Põllumajandusettevõtetest juriidilistest isikutest on ainult 17 % ühistud, mis töötavad ühistuseaduse alusel.
3. Millised on peamised põhjused, mis kolhooside ja sovhooside sundlikvideerimist takistavad?
   Käesoleval ajal sellist vajadust ei ole. Sundlikvideerimist kasutati ainult nendel juhtudel, kui ettevõtted olid registreeritud ettevõtluse registris (mis kaotas kehtivuse) ning ei vastanud 1995. aastal kehtestatud äriseadustiku nõuetele.
4. Kuidas Te kommenteerite olukorda, kus Eesti Vabariigis aastal 2006 kehtib de iure kolhoosikord?
   Kolhoosikord Eesti Vabariigis ei kehti. Juhul kui mõnes ühistus on liikmete õigusi rikutud ning on lähtutud kolhoosiõiguse tavadest, tuleb pöörduda kohtu poole. Eesti Vabariigi ühistuseaduse sätted tulundusühistu asutamise, õigusliku seisundi, omandisuhete, tegevuse aluste ja lõpetamise kohta erinevad põhimõtteliselt kolhoosi põhikirjast.