|
|
|
Moishe Ayre Friedman |
Viini
ülemrabi Moishe Ayre Friedman: "Põhiline süü
holokausti eest lasub sionistidel!"
tekst: Tõnu Kalvet
Viini ülemrabi
Moishe Ayre Friedman
ütles juulis 2004 Viinis toimunud sionismivastase konverentsi
avakõnes, et tõsiusklike juutide veendumustel pole
midagi ühist juudivaenu õhutava sionismiga.
Väga austatud daamid
ja härrad! Sügavalt lugupeetud aukülalised, armsad
sõbrad!
Tervitan teid kõiki kogu südamest. Mul on hea meel,
et täna on kogunenud siia nõnda palju mõjukaid
isikuid, kõrgeid poliitikuid, ülikooli õppejõude,
advokaate, arste, suursaadikuid, ülemrabisid ja rabisid.
Olge südamest tänatud siia tulemast!
Ma pole harjunud saksa keeles kõnet pidama, palun teilt
seepärast mõistvat suhtumist. Katsun rääkida
lühidalt ja asjalikult, et anda sõnajärg võimalikult
peatselt oma kõrgelt austatud kolleegidele.
Olukord, milles tõsiusklikud, Toorat järgivad juudid
juba aastakümneid viibivad, on üliraske, pea väljakannatamatu.
Maailma poliitiline areng, eriti Lähis-Idas toimuv, tekitab
meis hirmu me tuleviku, eriti me laste tuleviku suhtes. Selle
põhjus peitub ränkades eksiarvamustes ja valedes,
mida üle maailma juutide kohta levitatakse. Eriti Saksamaal
ja Austrias keelatakse tõeste faktide avaldamist, ning
kes neist rääkida söandaks, seaks ennast tõsisesse
ohtu. Siin, rahvusvahelisel konverentsil, sooviksime ikkagi neid
fakte päevavalgele tuua ja neist järeldusi teha, sest
vaid nii saab see olukord paraneda. Aga paranemine on meie kõigi
huvides.
Just nüüd, Theodor Herzlile pühendatud pidustuste
puhul (3. juulil 2004 möödus 100 aastat sionismi rajaja
Herzli surmast. - Tõlk.), on meie kohus kõnelda
juudiusu olemust puudutavatest, põhjapanevatest tõikadest.
Austrias ja teistes maades toimuvad riiklikud pidustused loovad
mulje, nagu oleksid sionism ja juutlus üks ja sama, või
sionism vähemalt juutluse õiguspärane poliitiline
suund. Tegelikkus on aga hoopis vastupidine!
Enne kui jätkata
nende tõikade selgitamist, leppigem kokku, et meie kriitika
tugineb mitte poliitilisele, vaid ikkagi eranditult usulisele
alusele, hoidume ju nii usulistel kui kõlbelistel kaalutlustel
teadlikult politiseeritusest.
Kõige tähtsam tõik,
millega iga usklik juut ja seetõttu ka iga siinviibiv ülemrabi
ja rabi nõustub, on see, et meil tuleb kannatlikult taluda
Jumala poolt meile pandud saatust, mis meid üle maailma laiali
paiskas. Paljud mittejuudid ei saa sellest, meie usu põhitõest
sageli aru. Seepärast toonitan: sellest peale, kui meie,
juudid, talume Jumala poolt meile saatuseks määratud
pagulaselu, katsume ikka ilma probleemide ja konfliktideta olla
oma asukohamaa ustavad kodanikud. Alati, kui sajandite jooksul
tekkisid raskused ja kokkupõrked, püüdlesid ülemrabid
selle poole, et oma alandlikkuse ja veenmisoskuse abil armu paludes
saavutada riigi juhtkonnalt olukorrale lahendus. Nii suudeti enamasti
saavutada rahumeelne lahendus ilma igasuguse provokatsiooni või
võimusepitsuseta.
Hädad algasid ja
kasvasid alles nn emantsipeerumise tulles, kui liberaalsus tungis
juutide mõttemaailma ja teatud juudiringkonnad lootsid
sellest endale eeliseid saada. Meie usukogukond elas tuhande aasta
jooksul Saksamaal rahumeelselt kõrvuti saksa rahvaga, tundes
rõõmu tolle külalislahkusest ja usuvabadusest.
Saksa rahvas toetas meid isegi siis, kui sionistlik, reformitud
kogukond asus taga kiusama oma usule truuks jäänud juute.
Nii näiteks lubasid Saksa võimud mu eelkäijal,
ülemrabi Raffael Hirschil, rajada juudi usukogukond ja andsid
tollele kõik eelisõigused.
Tollal käis Theodor Herzl tihti Saksamaal ringi, külastas
koguni keisrit, püüdes igal pool ässitada tõsiusklikke
juutide vastu. Sageli põrkas ta vastuseisule. Herzl õhutas
oma tegevusega teadlikult antisemitismi, sest tahtis sel moel
saada Euroopa juudid niikaugele, et nood asuksid taotlema juudiriigi
loomist. Sel moel aitas ta kaasa juutide katastroofile. Kuna sionistid
tahtsid vägisi saavutada Iisraeli riigi rajamist ja juutide
väljarändamist Palestiinasse, siis ei kohkunud nad tagasi
isegi pogrommide korraldamisest ja provotseerimisest Venemaal.
Kõlagu see kui tahes jubedalt, mu daamid ja härrad,
aga selle kohta on tõendeid!
Samal moel provotseerisid juudid oma boikotiüleskutsete ja
muu poliitilise kihutustöö abil saksa rahvast ja Hitlerit;
Nürnbergi seadused sündisid selliste juutide huvides,
ja nad tegid kõik, et õhutada antisemitismi. Seepärast
lasub põhiline süü holokausti eest sionistidel.
Meil, tõsiusklikel
juutidel pole nende jälkide tegudega midagi pistmist. Me
ei osalenud Hitleri ja Kolmanda Riigi vastu suunatud provokatsioonides.
Me ei osalenud boikotiüleskutsetes ega rahvusvahelises propagandas.
Ometi said just meist holokausti tõelised ohvrid.
Meie usu õpetuste kohaselt on holokaust Jumala karistus
juudi rahvale selle eest, et too pöördus sionismi mõjul
ära oma õigest usust, ehkki enamus holokaustiohvreid
on pärit just tõsiusklike juutide hulgast.
Kõlagu see nii uskumatult kui tahes, ometi on see ümberlükkamatu
tõsiasi: meie ülemrabid kuulutasid isegi Auschwitzis,
et kuigi me sionismi eemale lükkasime ja selle vastu võitlesime,
ei teinud me seda küllalt andunult ja järjekindlalt,
sestap ei taba Jumala saadetud vääriline karistus meid
põhjuseta.
Ma tean, et selliseid lauseid ei kuulda tänapäeva Euroopas
just meeleldi. Tean, et need laused kutsuvad paljudes eurooplastes
esile arusaamatuse, panevad nad pead raputama, sest enamus eurooplasi
ei võta kristlustki enam tõsiselt. Kõigest
hoolimata on me usuveendumus just see!
Sionistidel õnnestus
pärast sõda saavutada seegi, et neid tunnustataks
terve juudi rahva ainsate õigete esindajatena. Eriti just
Saksa ja Austria okupeerimine pakkus selleks soodsa võimaluse.
Selle tagajärjed on kohutavad! Nad avaldavad juudi rahva
nimel esinedes - ja meil, tõsiusklikel juutidel pole sellega
tõepoolest midagi pistmist - juba aastakümneid suurt,
kägistavat survet Saksamaa poliitilisele ja majanduslikule
arengule. Saksamaa on endiselt okupeeritud ala, endiselt on jõus
Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni õigusakt Saksamaa
vaenulike riikide hulka arvamise kohta, Saksamaa on veel kaugel
sellest, et olla ÜRO täisväärtuslik liige!
Üheks heaks näiteks
selle kujuteldamatu alandamise kohta on see, kui härra Michel
Friedman - kel on kahjuks minuga sama perekonnanimi ning kes on
üks kahtlase moraaliga kokaiinitarvitaja ja alaealiste prostituutide
juures käija - saab võimaluse saksa rahvale moraali
lugeda ja moraalireegleid kehtestada, ning seda kõike juudi
kogukonna nimel!
Austriaski pole olukord
palju parem. Siingi austatakse Thodor Herzli kui suurkuju, olgugi,
et ta tegi tervele juudi rahvale mõõtmatut kahju,
sest, trotsides Jumala tahet, asendas läbinisti vaimse ja
ideelise usundi poliitilise võimusüsteemiga. Sellise
võimusüsteemiga, millel on - nagu igal võimusüsteemil
- oma vastased ja vaenlased, kes asuvad selle süsteemi vastu
võitlema. On loomulik, et palestiinlased, Palestiina elanikkond
on sellise sionistliku võimusüsteemi vastu. Kõik
me teame selle tagajärgi: sõda, intifadat, juudivastaseid
terroriakte, ning Iisraeli sõjaväe antud terroristlike
löökide ohvreid Palestiina eraisikute seas.
Usklike juutidena ei saa me eales vastu võtta Theodor Herzli
õpetust. Usklike juutidena lükkame sionismi täielikult
tagasi. Usklike juutidena me näeme, et sionism on Jumala
ja juudiusu reetmine.
Meie, tõsiusklikud
juudid, sooviksime edaspidigi teiste rahvaste keskel rahus elada,
saada ühtviisi hästi läbi nii saksa kui ka palestiina
rahvaga. Me ei kavatse ühtki rahvast šantazheerida,
ühelegi rahvale poliitilist survet avaldada, palume vaid
võimalust kuskil elada ja rahus Jumalat paluda. Seepärast
olemegi teravas vastuolus sionistliku võimupoliitikaga.
Seetõttu olemegi teravas vastuolus iga nn rahvusvahelise
juudiorganisatsiooni katsetega poliitiliselt ja majanduslikult
šantazheerida selliseid riike nagu Saksamaa ja Austria. Seepärast
me ei sekkugi nende rahvaste siseasjadesse, kelle maal elame.
Kui Kristlik-Demokraatliku
Liidu parlamendisaadik doktor Martin Hohmann nimetas 20. sajandi
tõelisi kurjategijaid, olgu need siis bolševikud või
rahvussotsialistid, usust kõrvale kaldunuteks, siis suutsime
seda teravapilgulisust vaid tervitada. Kui mitmed riigid Austriale
ta must-sinise valitsuse tõttu boikoti välja kuulutasid,
teatasime avalikult, et meie meelest on austerlastel täielik
õigus valida omale selline valitsus, millist nad ise tahavad.
Panime oma raha eest New York Timesi koguni ühe suuremõõtmelise
ajalehekuulutuse, milles väljendasid oma samalaadset veendumust
kogu maailma usklike juutide ülemrabid.
Ma loodan, üliväga austatud daamid ja härrad, et
mul õnnestus teile selgeks teha: usklike juutide veendumustel
pole mitte midagi ühist Theodor Herzli sionismiga. On juba
ülim aeg, et ka Austria Vabariigi ametlikud esindajad teadvustaks,
et Toorale ustavate juutide esindajaiks oleme meie ning et nn
israelliidi usukoguduse kõrval on neil teinegi läbirääkimispartner.
Väga austatud daamid
ja härrad! Oma sissejuhatavas jutus juba piiritlesin tähtsamaid
tundlikke punkte, mida sel konverentsil arutada sooviksime. Mul
on eriline heameel tervitada:
1) dr Martin Hohmanni, Saksa parlamendi saadikut;
2) ülikooli professorit, konstitutsiooniõiguse asjatundjat
dr Hans Klesatzkyt;
3) liidumaa ministrit, dr Erwin Lanci;
4) härra advokaat Stadlerit;
5) härra professor Matschnerit;
6) härra John Gudenusi, liidumaa valitsuse nõunikku;
7) härra advokaat Johannes Hübnerit.
Lõpetuseks sooviksime
veel esitada konverentsi poolt järgmise suure üleskutse:
Pöördume Saksa
Liitvabariigi, eriti aga Kristlik-Demokraatliku Liidu/Kristlik-Sotsiaalse
Liidu parlamendirühma poole kogu südamest tuleva palvega,
et nad heastaks selle hirmsa ülekohtu, mida nad härra
Martin Hohmannile tegid; taastaks tema hea nime ning rehabiliteeriks
ta kui poliitiku ning oma valimisringkonna saadiku. Me ei saa
jätta protesteerimata, kui seadusevastaselt ja meie usu kõigi
käskudega vastuollu minnes šantazheeritakse inimesi,
kel jätkub vaprust välja öelda ajalooline tõde,
ning kui sellist inimest laimatakse, teda alusetult antisemitismis
ja juudivastases mõttelaadis süüdistatakse. On
väljakannatamatu, et tänapäeval kasutatakse teatud
poliitiliste eesmärkide saavutamise nimel relvana juudi rahva
ajalugu ning juutide Hitleri-aegset saatust. Kahjuks esineb seda
kaasajal ülisageli. Kahetsusväärselt sageli lõigatakse
poliitilist kasu meie esivanemate surmast.
Erinevalt meedias tüütuseni
korratud mõtetest, püüdleme meie, Toorale ustavad
juudid, suhetes saksa rahvaga pingevaba, rahumeelse ja sõbraliku
tuleviku poole. Seepärast nõuame, et tehtaks lõpp
Saksamaa seisundile okupeeritud riigina, ning et ÜRO ei peaks
enam Saksamaad vaenulike riikide hulka kuuluvaks. Ainult sel moel
on võimalik Saksamaal ja ka Austrial minevikutaagast lõplikult
vabaneda.
Enne kui asuda nõudma Iraagi või Palestiina okupeerimise
lõpetamist, tuleb meil nõuda okupatsiooni lõpetamist
Saksamaal, ühe - enamjaolt mitteametliku - okupatsiooni lõpetamist,
mida hoitakse vaimselt ja meedia abiga alles, ning mida on vaid
me nime ja usu kuritarvitamise abil suudetud nii ulatuslikult
levitada.
* * *
Saksakeelne originaal
ilmus ajakirja „Phoenix" 2004. aasta 3. numbris. Internetis
asub kõne tekst aadressil: http://www.adelaideinstitute.org/Germany/true_torah_jews.htm
|
|
|
