|
|
|
Suurmeister Linda Helgas kudumas haapsalu salli. Enam kui
viiekümne tööaasta jooksul on ta neid kudunud
üle tuhande.
|
Ood eesti pitsile
tekst: SILVI SAARLO
Haapsalu käsitööselts
Eesti võib oma uhkuseks ja
rikkuseks pidada üht pärimuskultuuri osa - rahvuslikku
käsitööd. Traditsiooniliste oskuste säilimist
ja vanu meistreid, kes seda unikaalset tööd veel teevad
ja tänapäeva toovad. Pits on kaunim ja hinnalisem osa
sellest.
Tänavuse mardilaada teema oli rahvuslik pits. See tõi
kokku pitsimeistreid üle vabariigi. Ulve Kangro värviliste
seto pitsidega Setomaalt, Eva Talts Pärnust ja Olga Kubitskaja
Narvast niplispitsidega, Margit Kääramees hiiu pitsidega
Hiiumaalt. Näitus "Pits kui looming", "Pitsiliste"
moedemonstratsioonid, hiiu rahvarõivaste esitlus, kus palju
pitse. Tegelased kandsid pitse, igal müügiletil oli
midagi pitsilist - see oli ood pitsile, suur pitside väljanäitus
peenest niplispitsist suure sooja pitsilise sõbani.
Mina esitlesin laadal haapsalu salli
ja mulle tehti austav ettepanek kirjutada ood eesti pitsile. Väga
vastutusrikas ja lai teema, on väga väärikaid selle
ala esindajaid, kes võiksid jätkata. Kirjutan erilisest
pitsiliigist - varraspitsist, mille ere näide on imepeen
õhkõrn haapsalu sall, mida on võrreldud küll
ämblikuvõrgu, küll pruudilooriga. Koemustreid
on pärandatud põlvest põlve ja järjest
sellesse loovalt suhtutud, eeskujuks emake loodus - sellest nimetusedki:
lehe-, haga-, maikellukese ja liblikakiri. Sellest kaunist aastasadadega
käsitöökunstist saab kirjutada ainult ülivõrdes.
Kuulsaks said Haapsalu naiste kootud
sallid 20. saj alguses, mil Haapsalu kujunes keiserlikuks kuurordiks
ja suvitajateks olid Peterburi ülikud. Esimene legend räägib
tsaarinnale pähklikoores kingitud peenest sallist, mis lahti
harutatult katnud daami üleni. Sellest ajast pärineb
ka haapsalu salli nimetus, sest ainult siin kooti ikka järjest
ilusamaid ja uhkemaid salle. See kujunes ka loominguliseks võistluseks.
Nii jõudsidki meie suurepärased sallid Peterburi balli-
ja teatrisaalidesse aadlidaamide õlgadel, kaunistamas Pariisist
toodud õhtutualette. Haapsalu salli peenuse ja eheduse
näitajaks on nõue, et teda peab saama tõmmata
läbi naisterahva sõrmuse.
1932. aastal, kui Rootsi kroonprints
külastas Haapsalut, kingiti talle just temale kavandatud
mustriga kootud rätt, mille kudus Ida Valdmann. Teine, "südametega"
kootud sall saadeti 1935. a kuulsale ja jumaldatud filmidiivale
Greta Garbole, kolmas Rootsi kuninganna Sylviale. Need legendidega
sallimustrid on kasutusel tänaseni. Kingituseks viidi sall
presidendipaari poolt möödunud sügisel Saksa kantsleri
prouale ja tänavu Hiinasse.
Ülistuslaulu tahan kirjutada sallimeistritele.
Tänu nende virkadele näppudele ja ennastsalgavale tööle
on see kaunis kunst kestnud ja arenenud. See töö on
aastatega kujunenud hobiks ja eluviisiks. Loodan, et see jääb
püsima. Tänu ka Haapsalu linna juhtidele, ks peavad
salli linna sümboliks ja on meid igati toetanud. Traditsiooniks
on saanud sallipäevad 100-aastases kuursaalis, mis on kujunenud
tõeliseks pitsideparaadiks. On toimunud pitsikudumise võistlused
auhindadele. Tänavu võitis käsitööõpetaja
Siiri Reimann, loodan, et ta võttis tõsiselt soovitust
oma oskus ja armastus noortele üle anda. Järgmisel,
10-ndal sallipäeval loodan näha esinemas uut põlvkonda.
Ootan ka Teid, lugupeetud pitsihuviline!
Haapsalu kuursaal on õige koht, kus näha pitsivõlu
ja lummust. Eheda pitsilise salli saate ikka Haapsalust. See kuninglik
soe, pehme ja mõnus sall on ka väga sobiv ning väärikas
kingitus. See on kingitus, mida pärandatakse emadelt tütardele
ja vanaemadelt lastelastele.
|
|
|
