|
|
Meelis Säre katsetab maailma
vanima säilinud tulirelva koopiat. |
Otepääl tehakse
ajalugu atraktiivseks
tekst: Märt Kunnus
Otepää Ajaloo Teemapargi projektijuht
Kui
tahame end eluterveks kultuurrahvaks pidada, peame oma juuri ning
ajalugu tundma. Otepääl on sellest aru saadud ja linnusele
rajatava ajaloolise teemapargi näol püütakse äratada
inimestes huvi paikkondliku pärandi vastu. Ajaloolise teemapargi
ideed tutvustab projektijuht Märt Kunnus.
Otepää
on pika ajalooga linn, kunagine suurem muistse Ugandi keskus,
mida esmakordselt mainitud juba 1116. aastal. Vanimad asustusjäljed
Otepää linnamäel pärinevad umbkaudu ajaarvamise
vahetusest. Kuna 2 aastatuhande vanuseid leide on avastatud vähe,
siis võib arvata, et sel ajal oli siin kohaliku tähtsusega
linnus, mida kasutati lühiajaliselt või ajuti vaid
pelgupaigana.
7.-8. sajandil rajati mäe lõunapoolsele kõrgemale
osale juba püsivalt asustatud linnus.
Otepää
- endine Lõuna-Eesti keskus
Põhjapoolsele
madalamale platoole kujunes avaasula, mis aja jooksul kasvades
laienes ka linnamäe kirdejalamile. Umbes 11. sajandi keskpaiku
jäeti Eestis paljud senised linnused maha ja uusi rajati
hoopis teistesse kohtadesse. Otepää linnus oli üks
väheseid, mis jäi edasi eksisteerima ja ta kindlustati
veelgi tugevamaks. Ilmselt hakkas siin kujunema Ugandi maakonna
teine keskus Tartu kõrval, mis sai tuntuks ka naabermaadel.
Otepää linnuse tähtsust näitab seegi, et 1116.
a korraldas vene kroonikate andmetel Novgorodi vürst Mstislav
siia sõjakäigu ja linnus vallutati. Võitjad
kiirustasid tagasi ja asusid Novgorodi kindlustama, sest kardeti
eestlaste vasturetke. Otepää linnuse taastamisel ümbritseti
kaitseehitustega ka madalamal platool paiknenud asula ja sellest
sai eeslinnus.
Eestlaste muistses vabadusvõitluses (1208-1224) peeti kõige
arvukamalt lahinguid just Otepää linnuse ümber.
Otepäälastel tuli võidelda mitmel korral ristisõdijate
ja nende abivägedega kui ka venelastega. 1217. a veebruaris
saavutasid suured eesti-vene ühendväed siin võidu,
mille tagajärjel pidid ristisõdijad loobuma kõigist
seni vallutatud aladest Eestis.
1224. aastal asuti Tartu piiskopkonna esimest kivilinnust rajama
just Otepääle ja 1225. aastal võttis Tartu piiskop
Hermann I siin valminud linnuses vastu paavsti esindaja legaat
Modena Wilhelmi. Seega oli Otepää kivilinnus üks
esimesi tellisehitisi Eestis. Esialgu elas linnuses 4 Tartu piiskopi
vasalli, kes ajasid üsna aktiivset poliitikat, eriti Venemaa
suunal. Tehti koostööd mõningate opositsioonis
olevate vene valitsejatega ja Tartu piiskopi ning orduvägedega,
mis viis 1240. aastal Irboska ja Pihkva vallutamiseni ja lõpuks
Jäälahinguni 1242. aastal.
Linnuse kõrvale, praeguse kiriku ümbrusesse, kujunes
13. sajandil keskaegne Otepää alev. Umbes 3 ha suuruses
osaliselt sillutatud tänavatega alevis oli kirik ning puit-
ja isegi tellishooneid. Seal elasid peamiselt käsitöölised
ja kaupmehed. Alevi servaalal on ühtlasi soomaagist rauda
sulatatud.
Seoses Tartu kui piiskopkonna keskuse ja hansalinna arenguga ning
kaubateede ümberpaiknemisega hakkas Otepää tähtsus
14. sajandi teisel poolel vähenema. Linnus läks von
Uexküllide perekonna valdusesse. Põhiosa kivilinnuse
ehitustest hävis Tartu piiskopi ja Liivi ordu vahelises sõjas
1396. aastal.
Otepää linnusel aastail 1950-1974 läbiviidud kaevamistel
avati mitmeid kivilinnuse hooneid ja saadi väga rohkesti
küllalt väärtuslikke leide. Nii on siit leitud
vähemalt 1396. aastast pärinev pronkspüss, mis
kuulub maailma vanimate tänaseni säilinud tulirelvade
hulka, erinevate kaitserüüde detaile, hõbedast
kirikuriistu jmt, mis on pälvinud ka laiemalt rahvusvahelist
tähelepanu.
Otepää
linnamägi on hästi kaitstud piirkond
Üle 30 meetriste
järskude nõlvade tõttu oli Otepääl
Eesti üks looduslikult kõige paremini kaitstud kindlustus.
Tänapäeval kaitsevad linnamäel olevat Otepää
Looduspark ja Muinsuskaitseamet. Lisaks Euroopa Liit Natura 2000
alaga. Kuigi Otepää Looduspargis ja Muinsuskaitseametis
töötavad head spetsialistid, võtab ühistele
kompromissidele jõudmine aega. Näiteks oli muistne
linnamägi puudest ja võsast lage, kuid selguma peab,
milliseks võib tänase linnamäe kujundada.
Kui palju
ja kes maksab?
Käesolev Otepää
Ajaloo Teemapargi projekt on oluline ettevõtmine kogu Eesti
turismimaastiku mitmekesistamiseks. Teemapargi idee on ellu toodud
juba mitu aastat tagasi vallavanema Aivar Nigoli initsiatiivil.
Otepää Ajaloo Teemapargi projekti rahastajaks on Euroopa
Liidu Phare Piireületava Koostöö 2002 (Phare CBC
2002) toetusskeem, kes toetab projekti 50 282 euro suuruses summas
ning Otepää vald ja partnerid lisavad 13 140 eurot.
Projekti kogumaksumuseks on seega 63 422 eurot ehk 992 339 krooni.
Hetkel käimasoleva projekti otseseks eesmärgiks on Otepää
linnamäele planeeritud Otepää Ajaloo Teemapargi
ettevalmistus investeeringuteks. Projekti üldisemad eesmärgid
on paikkondliku identiteedi tõstmine, kultuuri- ja ajaloolise
pärandi väärtustamine pealekasvava põlvkonna
ja kohalike elanike seas, Otepääle uue atraktsiooni
lisamise abil kohaliku turismiettevõtluse parandamine ning
hooaja pikendamine ja täiendavate töökohtade loomine.
Projekti Eesti partneriks on SA Valgamaa Turism ning välispartneriks
on Soome Vabariigi Vihti vald, kes on ühtlasi ka Otepää
valla sõprusomavalitsus.
Kuidas ajalugu atraktiivseks
tehakse?
Hetkel lõpule lähenev Otepää
Ajaloo Teemapargi ettevalmistav projekt on tegelikult ainult üks
vahefinish. As Kobrase juhtimisel on valmimas teemapargi planeering
ja makett. Ain Hinsbergi ja Tiit Kase koostöös on valminud
teemapargi arengu- ja turunduskava. Muinsuskaitseuuringut teostab
OÜ Muinasprojekt. Arenemas on veebilehekülg ja teised
tutvustavad infokandjad. Otepää Ajaloo Teemaparki tutvustava
filmi teeb Jaanus Ilp. Ajaloolist ehedust kinnitab ajaloolane
Ain Mäesalu.
Äsja lõppes õppereis Soome, Rootsi ja Taani,
kus loodi kontakte sarnaste teemaparkidega. Nädalase reisi
jooksul tutvuti päevas keskmiselt kahe teemapargi või
muuseumiga. Sealsed teemapargid paistsid silma tugeva riigi- või
omavalitsuse toetuse poolest. Siinsel teemapargil tuleb kindlasti
välisrahasid taotleda.
Järgmised projektid on mahult suuremad ja suunatud reaalsele
arendustegevusele Otepää linnamäel. Nende projektidega
hakkab tegelema tulevane sihtasutus. Teemapargi peamiseks eesmärgiks
saab olema ajaloo tutvustamine läbi aktiivse ja atraktiivse
tegevuse. Rõhk on muistsel vabadusvõitlusel (13.
sajand) ja sõjamasinatel. Peamine sihtgrupp on sisemaised
turistid ja naaberriigid. Tähelepanu pööratakse
ka keskaegses stiilis fantaasiamaailma rollimängude (LARP)
korraldamisele.
Käesoleva aasta lõpus toimuv lõpuseminar annab
konkreetse nägemuse, mis hakkab edasi toimuma Otepää
linnamäel ja selle ümbruses.
Vaata lisaks:
www.otepaa.ee/teemapark
|
