|
Muuseumisse pandud ajalugu
tekst: KE
foto: margus koppel
Legendaarse
Lihula ausamba taasavamine Lagedil 15. oktoobril on näide
jätkuvast mentaalsest vastasseisust ja enesetsensuurist.
Enesetsensuur on meid viinud olukorda,
kus okupantidel on pealinnas pidu, meie aga peame mälestama
omi langenuid häbenedes ja poolsalaja. II maailmasõja
lõpu mälestusüritus 8. mail peeti äsjavalminud
Maarjamäe mälestusväljakul, mida vaatamata poliitiliselt
korrektsele teostusele ei juletud ametlikult avada.
Enesetsensuuri tõttu on meil loomata rahvuslik infoväli,
mille marginaliseerimise üle kurtis oma pöördumises
ETV juht Ilmar Raag. Siinkohal aga tahaksin Raagile meelde tuletada,
et ETV ongi avalik-õigusliku kanalina loodud selleks, et
seda infovälja luua. Kes on keelanud seda teha? Soome TV-s
on olemas saated Soome loodusest, soomluse edasikandjatest, välissoomlastest,
mälestuste Karjalast, Soome suurmeestest ja -naistest. Mis
on takistanud teha neid saateid ETV-s? Kas tõesti on probleem
vaid rahas? Kas ainult rahapuudus takistas ETV-l edastamast uudist
vabadusvõitleja Heli Susi poolt ajaloo tasakaalu loomiseks
korraldatavast küünaldepaneku aktsioonist 22. septembril?
Rahvusliku infovälja hulka kuuluvad
ka ausambad ja sümbolid. Paraku on meie rahvuslikest monumentidest
tehtud külasandid, kes kas hirmude või kinnisvaraarendajate
survel peavad rändama ühelt krundilt teisele, nagu näiteks
1. laulupeo mälestuskivi Tallinnas või Kaitseliidu
laos tolmukoguv admiral Pitka mälestusmärk.
Hirmu tõttu tehti valitsuse käsul elavast ajaloost
vahakuju ja pandi muuseumi, justkui oleks ta seal ohutum. Kuid
ka muuseumisse panduna kardetakse Lihula ausambas sisalduvat väge
ja vaimu sedavõrd, et vaatamata antud lubadustele ei julgenud
justiitsminister Rein Lang ega siseminister Kalle Laanet Lagedil
end näole anda. Tõesti piinlik oleks olnud seal näha
neid punaminevikuga ja KGB lõa otsas siplevaid Venemaaga
tiivaripsutajaid, kes võimul püsimise nimel on valmis
ohverdama rahvusliku mälu ja omariikluse. ETV valimisstuudios
esinenud Rahvaliidu juhi Villu Reiljani ütlusest: "Res
Publica üritas Rahvaliidule pähe istuda ja me kõik
teame, millega see lõppes," võib välja
lugeda, et Lihulasse püstitatud ausambast tehti Eesti kommunistide
käes tõhus lööginui koalitsioonierakondade
vahelises võimuvõitluses. Ausambal kujutatud mundrist
sai lihtsalt sobiv ettekääne.
Ajaloolase ja riigikogu liikme Trivimi
Velliste sõnul on ausambal kujutatud munder reaktsioon
kestvale olukorrale ja riigi poolt tegemata jäetule. Mitte
keegi pole keelanud Eesti riigil mälestada neid aatelisi
mehi ja nende julget võitlust väärika monumendiga
väärikas kohas. Tänu vabadusvõitleja Ants
Tederile on nende meeste võitlus üldse kivisse raiutuna
jäädvustatud ja visa võitlus ajaloolise tõe
nimel võidukalt lõpuni peetud. Selle rahvuslikku
iseolemist väärtustava sümboli loomise eest vääriks
ta ise ausammast.
Kuni aga meie rahvuskeha ja tulevikku mürgitav ning eestlaseks
olemist tauniv enesetsensuur kestab, nii kaua ei ole iseseisvat
Eesti riiki.
|
|
|