Kultuur ja Elu 3/2005


Kultuur ja Elu 2/2005

 

 

 

 



Muuseumisse pandud ajalugu

tekst: KE
foto: margus koppel

Legendaarse Lihula ausamba taasavamine Lagedil 15. oktoobril on näide jätkuvast mentaalsest vastasseisust ja enesetsensuurist.

Enesetsensuur on meid viinud olukorda, kus okupantidel on pealinnas pidu, meie aga peame mälestama omi langenuid häbenedes ja poolsalaja. II maailmasõja lõpu mälestusüritus 8. mail peeti äsjavalminud Maarjamäe mälestusväljakul, mida vaatamata poliitiliselt korrektsele teostusele ei juletud ametlikult avada.
Enesetsensuuri tõttu on meil loomata rahvuslik infoväli, mille marginaliseerimise üle kurtis oma pöördumises ETV juht Ilmar Raag. Siinkohal aga tahaksin Raagile meelde tuletada, et ETV ongi avalik-õigusliku kanalina loodud selleks, et seda infovälja luua. Kes on keelanud seda teha? Soome TV-s on olemas saated Soome loodusest, soomluse edasikandjatest, välissoomlastest, mälestuste Karjalast, Soome suurmeestest ja -naistest. Mis on takistanud teha neid saateid ETV-s? Kas tõesti on probleem vaid rahas? Kas ainult rahapuudus takistas ETV-l edastamast uudist vabadusvõitleja Heli Susi poolt ajaloo tasakaalu loomiseks korraldatavast küünaldepaneku aktsioonist 22. septembril?

Rahvusliku infovälja hulka kuuluvad ka ausambad ja sümbolid. Paraku on meie rahvuslikest monumentidest tehtud külasandid, kes kas hirmude või kinnisvaraarendajate survel peavad rändama ühelt krundilt teisele, nagu näiteks 1. laulupeo mälestuskivi Tallinnas või Kaitseliidu laos tolmukoguv admiral Pitka mälestusmärk.
Hirmu tõttu tehti valitsuse käsul elavast ajaloost vahakuju ja pandi muuseumi, justkui oleks ta seal ohutum. Kuid ka muuseumisse panduna kardetakse Lihula ausambas sisalduvat väge ja vaimu sedavõrd, et vaatamata antud lubadustele ei julgenud justiitsminister Rein Lang ega siseminister Kalle Laanet Lagedil end näole anda. Tõesti piinlik oleks olnud seal näha neid punaminevikuga ja KGB lõa otsas siplevaid Venemaaga tiivaripsutajaid, kes võimul püsimise nimel on valmis ohverdama rahvusliku mälu ja omariikluse. ETV valimisstuudios esinenud Rahvaliidu juhi Villu Reiljani ütlusest: "Res Publica üritas Rahvaliidule pähe istuda ja me kõik teame, millega see lõppes," võib välja lugeda, et Lihulasse püstitatud ausambast tehti Eesti kommunistide käes tõhus lööginui koalitsioonierakondade vahelises võimuvõitluses. Ausambal kujutatud mundrist sai lihtsalt sobiv ettekääne.

Ajaloolase ja riigikogu liikme Trivimi Velliste sõnul on ausambal kujutatud munder reaktsioon kestvale olukorrale ja riigi poolt tegemata jäetule. Mitte keegi pole keelanud Eesti riigil mälestada neid aatelisi mehi ja nende julget võitlust väärika monumendiga väärikas kohas. Tänu vabadusvõitleja Ants Tederile on nende meeste võitlus üldse kivisse raiutuna jäädvustatud ja visa võitlus ajaloolise tõe nimel võidukalt lõpuni peetud. Selle rahvuslikku iseolemist väärtustava sümboli loomise eest vääriks ta ise ausammast.
Kuni aga meie rahvuskeha ja tulevikku mürgitav ning eestlaseks olemist tauniv enesetsensuur kestab, nii kaua ei ole iseseisvat Eesti riiki.


 


kirjuta meile! toimetus tellimine reklaam arhiiv