|
|
Ernst Jaakson (1905-1998)
– Eesti Vabariigi kehastus
tekst: Helgi Põllo
Hiiumaa Muuseumi peavarahoidja
Ernst
Jaaksoni 100. sünniaastapäeva tähistamiseks avati
10. augustil Hiiumaa muuseumis suurele diplomaadile pühendatud
mälestustuba. Kuidas väärt ettevõtmine teoks
sai ning mida põnevat näha saab, räägib
näituse koostaja, muuseumi peavarahoidja Helgi Põllo.
Memoriaaltoa loomisele
eelnes pea aastane arutelu võimaluste üle, kuidas
ja kus suurmehe mälestust põlistada. Algatajateks
olid Anne ja Trivimi Velliste ning Ernst Jaaksoni Sihtasutus.
Suur osa Jaaksonile Ameerikas kuulunud esemeist ja fotodest oli
leidnud juba koha Eesti Rahva Muuseumis Tartus, kuid mitte eksponeerituna.
Kuna ükski Eesti suurtest muuseumidest ei kavandanud lähiajal
diplomaatia ajalugu tutvustavaid näitusi, kujuneski mõte
osa sellest kogust aastaks Hiiumaal püsinäitusena välja
panna. Ainult fotodest poleks piisanud, et rõhutada Ernst
Jaaksoni elutöö uskumatut monumentaalsust.
Kuidas paigutada suurmehe elu ühte väiksesse tuppa nii,
et kõik saaksid aru, kellega tegu? Eks just sellepärast
koosneb see väljapanek peale ilmselge sõnumi ka mõnedest
märkidest ja seostest, milleni jõuavad need, kel aega
rohkem süveneda. Näitusel on eksponeeritud näiteks
raamitud noodileht - kingitus Maaja Roosilt, helilooja Rudolf
Tobiase lapselapselt. Seinal köidab pilku ainuke teadaolev
maal Ernst Jaaksonilt endalt. Sellel on kujutatud sarmikat ja
temperamentset tantsupaari. Kas pole see ehk visualiseeritud mälestus
isa merejuttudest?
Elust ja tegevusest saab ülevaate stendide tekste ja pilte
uurides. Külastusele lisab emotsionaalsust võimalus
ringi vaadata E. Jaaksoni tööruumis. Tegu on muidugi
improviseeringuga, kuid esemed on kõik originaalid. Laud
on nii massiivne, et tahtis noortele meestele tõstmise
ajal liiga teha, justkui märku andes, et ka mõõdult
väike võib olla kaalukas. Riiulil on 1920.- 30. aastate
Riigi Teataja nahkköites väljaanded. Mõelda vaid,
et kusagil elati ja toimiti nende seaduste toel veel 1980ndail
aastail! Kirjutusmasin, meened, kingitused, Eesti lipp… Külastajad
on tabavalt öelnud, et see on nagu kaader vanast heast inglise
filmist.
Maailmakodanik
Ernst Jaaksonil oligi põnev maailmakodaniku
elu. Midagi sellist, millest paljud meist salamahti unistavad.
Ta sündis Riias hiidlastest vanemate teise lapsena, õppis
Tartu ülikoolis õigusteadust, asus tööle
New Yorgis Eesti peakonsulaadis, lõpetas Columbia ülikooli
majanduse alal. See on vaid põgus loetelu ühe mehe
pika elu etappidest. Ernst ise ütles ikka, et tema on Hiiumaa
poiss Ameerikas. Hiiumaal käis ta elu jooksul vaid kaks korda,
hästi noorena ja üpris eakana. Selle kahe käigu
vahele jäi üle 70 aasta Eesti riikluse hoidmist Ameerikas.
Teda peetakse maailma pikima karjääriga poliitikuks
üldse. Selline mees võiks kergelt unustada oma juured,
oma esivanemate juttudest müütideks muutunud Hiiumaa.
Tegelikult on aga pigem vastupidi - hiidlased ise on unustamas
neid, kes saarelt suurde ilma ära läinud. Peaaegu kõik
Ernst Jaaksoni esivanemad olid pärit Jausa külast, mis
on tuntud ennekõike meremeeste külana. Jaakson ise
Hiiumaal ei sündinud, kuid kandis kogu elu endaga vanemate
poolt kaasa antud avarat pilku maailmale, sõbralikku suhtumist
inimestesse ja tahet asju korralikult lõpule viia. See
kõik tegi temast maailma poliitikas mehe, kelle kohta öeldakse
Grand Old Man.
|
|
|
