|
|
|
Väljavõte ajakirjast Helivõlu, ilmunud
Tartus 17. mail 1939. |
Eesti Kalman taas teatrilaval
tekst: Raivo Lööper,
Pille Mark
Operetikavas
"Ah, ilma naisteta" kõlab duett "Iga naine
ükskord armub" Heldur Vatseli operetist "Igatsetud
maa". Kes oli Heldur Vatsel?
Eesti Kalmaniks
kutsutud Heldur Vatsel sündis Tallinnas 19. septembril 1916
mereväeohvitseri perekonnas. Eesti iseseisvumise järel
kolis pere Tartusse, kuna isa Rait Vatsel edutati Lõuna-Eesti
veeteede ülemaks. Heldur Vatsel õppis alates 1936.
aastast Eduard Oja juhendamisel kompositsiooni Tartu Kõrgemas
Muusikakoolis. Temast sai lühikese ajaga eesti algupärase
operetimuusika andekamaid pioneere. Heldur hakkas komponeerima
juba noorelt, 14-aastasena valmis tango „Lemmik“ tolleaegsele
miss Estoniale Lilly Silbergile. 18-aastase Treffneri gümnasistina
kirjutatud esimene operett „Kui muusikus armub“ (1935)
ületas asjatundjate arvates nii mõnegi välisautori
töö.
Uskumatu
lavamenu
Heldur Vatseli operett
„Õnnelend“ lavastatakse Vanemuises (libreto Elmar
Valmre, orkestreering J. Simm). Sündmustik toimub Londoni-Austraalia
vahelisel lennuvõistlusel, kus esikohale tuleb eestlasest
lennukooli juhataja. Menuki autor Heldur Vatsel on ise meenutanud:
"Libreto otsingul käisin nagu palavikus ringi, kuna
ei leidunud vastavat isikut, kes seda võiks luua. Juhuslikult
ja ootamatult tutvusin Elmar Tõnssoniga, kolme nädala
jooksul üheskoos päevast päeva töötades
tuli operett "Õnnelend".” Opereti esietendus
Vanemuises tõi rekordilise arvu publikut, nagu kirjutab
“Film ja Elu” 22. veebruaril 1936. Oli isegi niisuguseid
isikuid, kes muidu kunagi ei käi teatris. Saal oli välja
müüdud ja kiiduavaldusi jagati ohtrasti – eriti
muidugi tantsunumbritele (Ida Urbeli seatud). Autorid kutsuti
välja ja pärjati lilledega.
Igas mõttes suuroperetiks kujuneb „Napoli pärl“
(1935) Heino Uuli lavastuses, mis läheb Vanemuises suure
publikumenuga. Kokku antakse 24 etendust poolteise hooaja jooksul.
Teatri muusikajuht on sel ajal Eduard Tubin, tantsujuht Ida Urbel.
Nii mõnedki „Napoli pärli“ foksid, tangod
ja valsid kujunesid publiku lemmikpaladeks ballidel, kohvikuis
ja lokaales (Postimees, 21.02.1936).
Opereti „Taevalik meloodia“ (1936) tegevus areneb Eestis
ja Ungaris kerge mustlasmuusika juhtmotiiviga. Teost mängitakse
menukalt Tartus, Narvas ja Võru „Kandles“. Opereti
„Tehoura“ (1937, tuntud ka nime all „Havai tüdruk“)
omandas Viini operetikirjastus ja see hävis Viini pommitamisel,
samuti põles sõjatules suurem osa Vatseli teoseid
Eesti teatrimajades. New Yorkist Peipsi-äärsesse Rannapungerjasse
tagasipöörduvate eestlaste elust kõnelev operett
„Igatsetud maa“ (1939, Elmar Valmre libreto) valiti
Estonia teatri 75. aastapäevaks korraldatud operetivõistluse
auhinnana lavastamiseks 1940. aastal. Alanud maailmasõda
katkestas „Igatsetud maa“ lavaletoomise Estonias. Eesti
kultuurriik kadus 1940. aastal arenenud maailma kaardilt. Hävis
terve ajastu ja arengutase, koos sellega paisati aastakümneteks
unustusse ka meie rahvuslik algupärane operett.
Eesriie
Peale sõda töötas
Vatsel Eesti Raadio toimetuses, Tõrva, Mõisaküla
ja Pikasilla kultuurimaja orkestri- ja kunstilise juhina ning
klaveriõpetajana lastemuusikakoolis. ENSV Heliloojate Liitu
mittekuulumise pärast jäeti ta ilma vanaduspensionist
ja tunnustusest. Vanaduses elas ta tagasitõmbunult, toetatuna
peamiselt laste poolt. Eesti Kalmaniks nimetatud helilooja suri
Tartus 1. märtsil 1982.
Ometi: kuni elab meie keel, mõte ja mälu, elab ka
Heldur Vatseli looming. Elab Marie Underi suveräänse
vaba vaimu uhkus. Toomehelbe õrnusest ärkab ellu eesti
vaimsus. Kuulutades tõeliselt iseseisva riigi kunstisõnumi
taassündi meis enestes.
|
|
|
